Kehra külje all käivad tõestisündinud armuloo proovid

Kehra külje all käivad tõestisündinud armuloo proovid

MERIKE METSTAK
0

Näitlejad elavad juuni lõpust Pikva seltsimajas ja teevad Kaunissaares proove.

19. juulil esietendub Anija vallas Kaunissaare külas Birkenruh’ mõisakohas suvelavastus „Birkenruh episood. Kurb armulugu”.

Peakorraldaja MTÜ Tuulekell juhatuse liige Margit Eeriku sõnul mängitakse lavastust 8 korda, pealtvaatajaid mahub õuele 250. Ta loodab, et kõigil huvilistel peaks olema võimalus teatrielamusest osa saada.

Etendub lugu, mis leidis Anija vallas aset 95 aastat tagasi, kui veetsid aega eesti kirjanduse suurkujud eesotsas Marie Underi ja Friedebert Tuglasega. Suhtedraama tugineb armastuskirjadele ja sisaldab dokumentaalset teksti. Faktid ja sündmused kirjanike elust ning loomingust on tervikuks kirjutanud kultuuriloolane Loone Ots. Sündmustiku taaselustumise ja kogu teatriprojekti eest kannavad hoolt MTÜ Tuulekell juhatuse liikmed Margit ja Mait Eerik Raasikult ning Liise Verpson Kihmla-Salumäe külast.

Nii lavastajal kui ka kunstnikul on selle kandiga tugevam side – Eesti Draamateatri lavastaja Ingomar Vihmar ja Ugala teatri kunstnik Jaanus Laagriküll on pärit Kehrast.

„Tean seda kohta lapsepõlvest. Olen siin varemgi käinud, aga vene ajal ei räägitud Underi  ja Tuglasega seotud sündmustest midagi, kõik oli maha vaikitud. Marie Under väärib aga meenutamist ja eriti nüüd, mil vähem kui aasta on jäänud tema 130. sünniaastapäevani. Kui nüüd uuesti seda kohta nägin, sain kohe aru, et on just see, mida tarvis. Kõik vajalikud asja­olud langevad siin kokku,“ ütleb lavastaja.

Näitlejad olid suvelaagris
Proovid algasid juunikuu viimasel nädalal ning jätkuvad esietenduseni. Kui ilm lubas, tegid näitlejad lavaproove hilise õhtuni. Nad on pärit Eesti erinevatest teatritest. Prooviperioodil ja etenduste ajal annab neile peavarju Pikva seltsimaja.


ADEELE SEPP, KATI ONG, INGOMAR VIHMAR, MARGIT EERIK, OTT SEPP, KRISTO VIIDING, MAIT EERIK,  KERSTI HEINLOO pühapäeval, 1. juulil Kaunissaares.

„Saab olla muust maailmast justkui lahus – suveteatrite puhul tuleb seda sagedasti,“ kommenteerib Ingomar Vihmar.

„Proovid on olnud erandlikud. Kui muidu oleme harjunud, et asjad peavad sündima pingutuse kaudu, siis siin kukub kõik loomulikult välja.“

Kõige olulisemaks peab lavastaja kohalike inimeste toetust, mis tuleb otse südamest: „Tunnetame iga päev, et siinsele rahvale läheb korda, kuidas see paik uuesti elustub. Toetavas õhkkonnas võiks tükki siin lõpmatuseni mängida.“

Ott Sepp teatab, et ega ta nii linnainimene olegi, maal vana­ema juures Võerdlas sai maaelu selgeks juba väikesena. Nii Kersti Heinloo, kes kehastab Marie Underit, kui ka tema tütreid mängivad Adeele Sepp ja Kati Ong räägivad, et tulid prooviperioodiks linnamelust eemale, nii saab kohavaimu paremini tunnetada ja rollidesse kergemini sisse elada.

Ka Friedebert Tuglas Kristo Viidingu isikus kiidab, et on looduse keskel olemisega ülimalt rahul – hommikuti teeb tervisejooksu, päeval käib proovide vaheajal ujumas. Tore on, et peab ise puid tassima, vett kandma, saab maapiima juua.

Näitlejate majutamist aitasid korraldada Pikva külaseltsist Marianne Leis ja Indur Toomas Talkop.  Piima saadakse Liie Kaljumäe talust.

Margit Eerik: „Vahur Lõoke  ja abikaasa Regina avasid  oma tubade uksed, sauna, dušširumi ja ujumiskoha, et näitlejad end hästi tunneksid.“

Trupi kõhutäite eest kannab prooviperioodil hoolt Kehra ettevõtja Ülle Roosileht, kes teeb etenduse päevadel ka publikule kaks teatrikohvikut.

Varemetest sai teatrilava
„Birkenruh, maakeeli Kaserahu, tekkis aastal 1884, kui Pikva mõisast eraldati pisike suvituskohaks kavandatud poolmõis. Umbes samal ajal või veidi hiljem kerkis sinna viilkatusega elamu. 1916. aastal müüs Birkenruh´ omanik Alexander Grass mõisakese võlgade katteks. Ostja oli Rakvere kandist pärit eesti mees Eduard Virgo (1873-1938), andekas ja rahutu hing, kes suhtles Tuglase, Underi ja teiste intellektuaalidega. Nõukogude ajal jaotati hoone väikesteks korteriteks. Viimaste lumerohkete talvedega kukkus vana maja lõpuks kokku, tänavu kevadeni oli paik varemeis,“ selgitab Mait Eerik.

MTÜ Tuulekell eestvedamisel tehti Teeme Ära talgutel algust platsi puhastamisega – koristati laialilagunenud varemekivid, allesjäänud poolkorruse osa korrastati, et kõrgele vundamendile ehitada lava. Vabatahtlikuna tulid appi korraldajate sõbrad. Esietenduse päevaks saavad valmis ka kaldteed ja üle kraavide viivad purded.

Müüride ääres on Liise Verpsoni koduaiast ja vanemate taluõuelt pärit ronitaimed, sõnajalad ja lilled. Liise Verpson kannab hoolt ka kostüümilao ja rekvisiitide eest.

Miks MTÜ Tuulekell
teatritegemist korraldab?
Ettevõtmise idee autor ja projektijuht Margit Eerik: „MTÜ Tuulekell korraldab kihelkonnapäevi viimased kolm aastat. Algatasin selle siis, kui töötasin Raasiku rahvamaja juhatajana, ja olen kihelkonnapäevi korraldanud sellest ajast alates igal suvel kihelkonna vaimsust kandvates paikades“.

Korraldajad jutustavad, kuidas soovivad professionaalse suveteatriga rikastada kohalikku kultuurielu. Kihelkonnapäevade moto on „Lähemale juurtele“. Tundeküllase sündmustiku taastamisega loodetakse teadvustada Birkenruh’ kultuuriväärtusliku mõisakoha olemasolu kohalikele elanikele ja laiemale üldsusele. Etendus on Harju-Jaani kümnendate kihelkonnapäevade tippsündmus.

„Kui pärast seda suve Kaunissaarest läbi sõites mõtleksid inimesed Birkenruh’st kui ühest olulisest paigast Eesti kultuurikaardil, peab MTÜ Tuulekell ettevõtmist kordaläinuks. Usume, et 95 aasta taguse suve taaselustumine olnuks meelepärane ka tolleaegsetele noorkirjanikele,“ ütlevad Margit ja Mait Eerik.

POLE ARVAMUSI

Jäta vastus