Raasiku valla eakad kuulasid sotsiaaltööst ja toortoidust

2542
Raasiku vallavolikogu sotsiaal- ja noorsootöökomisjoni esinaine TALVI ARUAAS vestles valla eakatega.

Aruküla rahvamajas oli ülemaailmse eakate päeva tähistamisel sadakond osalejat.

Eakate päeva korraldaja Garina Toomingas sõnas, et lisas päeva tähistamise Raasiku valla sündmustekalendrisse kohe, kui kuulis, et on olemas maailma eakate päev ning sellest on saanud valla traditsioon.
Kolmapäeval, 1. oktoobril kogunesid eakad Aruküla rahvamaja peeglisaali, kus nendega kohtusid vallavanem Raivo Uukkivi, valla sotsiaalosakonna juht Liivi Puumets ning vallavolikogu sotsiaal- ja noorsootöökomisjoni esinaine Talvi Aruaas. Muusikalise tervituse tegi Merike Susi, tervislikust toitumisest rääkis Aare Mae.
Möödunud aastal käisid Raasiku valla eakad Salme kultuurikeskuses festivalil, sel aastal otsustas Garina Toomingas saada kokku oma vallas: „Vahetame muljeid, oleme koos. Päevad on kiired, ei jõua juttu rääkida. Pensionäridel on veel kiirem kui minul, püüan kogu aeg neile järele jõuda.“
Ta otsustas siduda pidupäeva teabepäevaga ja kutsus eakaid tulema valla sotsiaalosakonda, kui on  mõni mure hinge vaevamas.
Vallavanem Raivo Uukkivi rääkis, et Eestit saab pidada arenenud riigiks ning ühiskond vananeb: „Kui mujal arenenud ühiskonnas elatakse juhtmõtte – ühiskond igale eale – alusel, siis meil kuuleb tihti, et ühiskond on noorte poole kreenis. Nii ongi, sest kusagilt tuleb alustada ja teha valik. Eesti arendamisel on heaoluriigile olulised omadused jäänud taga­plaanile, kuid need tuleb muule Euroopale järele aidata. Kahjuks võtab see aega. Noored peavad mõistma, et eakad pole ühiskonnale koorem ja sotsiaalprobleemide tekitaja.“
Valla sotsiaalosakonna juht Liivi Puumets sõnas, et eakate päeva tähistamine paneb rohkem märkama: „Eakate arv kasvab iga aastaga. On oluline teada, milliseid teenuseid on eakatele vaja, et saaksid olla elamisväärselt oma kodus ja tunneksid end hästi, samas teada, et vajadusel on olemas tugi. Sotsiaaltöötajatena oleme vallamajas eakate jaoks olemas. Kui on mure, astuge sisse ja leiame lahenduse, et elu läheks edasi.“
Talvi Aruaas rääkis, et eakaid peab märkama sagedamini kui kord aastas: „Minu jaoks on tohutult suur väärtus, et saan oma töös olla eakate keskel ning nendega suhelda. Sotsiaaltöötajad peavad jõudma ka nendeni, kes jäävad vanaduses koduseinte vahele. Kui on muresid, peab saama tulla nendest rääkima, kuid rohkem tuleb sotsiaaltöötajatel käia kodudes. Olen ametnik, kes tahab palju tegutseda ning enne kui appi tormata, süveneda, kust probleem on tulnud.“
Ta lisas, et teda üllatab eakate agarus: „Kodukülastuste ajal näen, kuidas memmede koduaiad on nii korras. Mõtlen sageli, millal mina selleni jõuan, et aed oleks korras.“
Eakate päevaga samal päeval on kalendris ka tervisliku toitumise päev. Selle puhul oli Garina Toomingas pannud lauale nii värsket paprikat, tomatit ja õuna, rosinaid. Perearst Anna Pristromskaja pakkus omaküpsetatud kõrvitsapirukat ning püreed.
Kõige rohkem elevust tekitas kuulajates hingataja Aare Mae, kes nimetab end tõe otsijaks ja leidjaks, hindajaks ja mentoriks.
Ta rääkis, et elu saab tunduvalt pikemalt elada, kui kontrollida söömist: „Mina pole päevagi nälginud, aga saanud lahti ülekaalust ning tervisehädadest. Anname vastutuse oma tervise eest arstide kätte, seisame ja ootame, et nad meid aitaksid. Kui on kiire, tuleb tõepoolest kutsuda kiirabi või minna arsti juurde, vahepealsel ajal saame end ise aidata.“
Ta rõhutas, et elustiili valimisel tuleb võtta eeskuju šimpansidelt: „Nad liiguvad palju ja söövad puuvilju. Meie seedetrakt on samasugune. Keha on suurepärane tehas, mis valmistab kõik vajaliku ise, seega pole vaja süüa liha ega kleepvalku sisaldavat toitu. Meil on sõltuvus keemiliselt töödeldud toidu järele ja loobumine sellest on sama keeruline nagu teistest sõltuvustest.“
Pensionär  Lehte  Asu  ütles, et  toitumis­alast juttu oli huvitav kuulata, sest ettekandja oli hea kõneleja: „Oma söögiharjumusi ma siiski ei muuda. See on individuaalne, mis kellelegi sobib ja kui süüa mitmekülgselt, ei ole probleemi. Lootsin rohkem infot saada sotsiaalvaldkonnast. On julgustav, et vallas on ametnikud, kelle jutule võib minna, kuid eakaid ja muresid on palju, kõigi nendega ei jõua nagunii tegeleda.“