Keh­ra koo­li vi­list­la­ne EI­MAR JÕ­GI­SU esit­les elu­loo­raa­ma­tut

Keh­ra koo­li vi­list­la­ne EI­MAR JÕ­GI­SU esit­les elu­loo­raa­ma­tut

Külli Koppelmaa
0

„Kui kee­gi saab siit jul­gus­tust oma elu­lu­gu kir­ja pan­na, on üks mi­nu ees­märk täi­de­tud,“ sõ­nas EI­MAR JÕ­GI­SU.

Keh­ra koo­li vi­list­la­se tei­ne ees­märk on – ehk va­lib mõ­ni noor te­ma elu­loo lu­ge­mi­sest ajen­da­tu­na in­se­ne­ria­me­ti.

„Kui mõt­le­sin, kas veel mõ­nel Keh­ra koo­li vi­list­la­sel on il­mu­nud elu­loo­raa­mat, ei tul­nud pea­le Sil­vi Vrai­di ke­da­gi meel­de,“ mär­kis An­ne Oruaas, kel­le kut­sel käis Ei­mar Jõ­gi­su kol­ma­päe­val, 14. no­vemb­ril Keh­ra jaa­ma­hoo­nes oma raa­ma­tut tut­vus­ta­mas.

„Ühe in­se­ne­ri elu­tee“ au­tor Ei­mar Jõ­gi­su on sün­di­nud 1942. aas­tal Ani­ja val­la Leht­met­sa kü­las Il­lus­saa­res, õp­pis aas­ta­tel 1949-1960 Keh­ra koo­lis, 1960-1965 Tal­lin­na Po­lü­teh­ni­li­ses Ins­ti­tuu­dis töös­tus­lik­ku soo­ju­se­ner­gee­ti­kat, pä­rast se­da on töö­ta­nud 53 aas­tat in­se­ne­ri­na – Si­li­kaat­be­too­ni Ins­ti­tuu­dis, Tal­lin­na Soo­ju­ses, vii­ma­sed 15 aas­tat ühes kon­sul­tat­sioo­ni­fir­mas. Ka 75aas­ta­se­na jät­kab in­se­ne­ri­tööd. 2012. aas­tal ni­me­tas Ees­ti In­se­ne­ri­de Liit ta Ees­ti aas­ta in­se­ne­riks. Ta on nel­ja lap­se isa ja ka­hek­sa­kord­ne va­nai­sa.

Raa­ma­tust
Ei­mar Jõ­gi­su üt­les, et oma elu­lu­gu kir­ja pa­ne­ma ja aval­da­ma ei ajen­da­nud mõ­te, et ta on eri­li­ne: „In­se­ne­re on Ees­tis pal­ju, mi­nu dip­lo­mil teh­ni­kaü­li­koo­list on num­ber 6144, kok­ku on teh­ni­kaü­li­koo­li lõ­pe­ta­nud üle 68 400 in­se­ne­ri. Aga ar­van, et on õi­ge, kui iga ini­me­ne kir­ju­taks en­da elu­loo üles, meil kõi­gil on mi­da­gi hu­vi­ta­vat rää­ki­da.“

Elu­loo jääd­vus­ta­mi­seks uu­ris Ei­mar Jõ­gi­su oma su­gu­puud: „Olen põ­lis­keh­ra­la­ne, kuid isa juu­red on Kad­ri­na ki­hel­kon­nast, kas­vas Roos­na-Al­li­ku kan­dis, tu­li siia, kui Keh­ra te­has ot­sis ehi­ta­jaid. Ema pe­re­kon­na juu­red on Ka­ber­la kü­las, 1913 os­tis ema­pool­ne va­nai­sa ta­lu Kau­nis­saa­re lä­he­da­le.“

Tõu­ke ko­gu elu­lu­gu kir­ja pan­na an­dis lõ­pe­ta­mi­se 50. aas­ta­päe­va pu­hul üli­koo­li­gru­pi­ga kok­ku pan­dud raa­mat. Kõik pi­did en­dast kir­ju­ta­ma, raa­ma­tus­se mah­tus igaü­hest vaid lõi­gu­ke.

Mul­lu det­semb­ris il­mu­nud üle 300le­he­kül­je­li­se­le „Ühe in­se­ne­ri elu­tee­le“ pü­hen­das Ei­mar Jõ­gi­su pi­ke­ma­te ja lü­he­ma­te pau­si­de­ga kaks aas­tat. Ta soo­vi­tas ka teis­te­le – pan­ge mä­les­tu­sed kir­ja. Ise­gi, kui ei soo­vi neid trü­kis või in­ter­ne­tis aval­da­da, on mee­nu­tu­si va­ja jä­rel­tu­le­va­te­le põl­ve­de­le.

„Va­ne­mad või­vad üht-teist ju­tus­ta­da, ena­mas­ti ei os­ka lap­sed siis tä­he­le pan­na. Mi­nu va­nae­ma rää­kis pal­ju oma pe­rest, kui aas­ta­küm­neid hil­jem hak­ka­sin kir­ja pa­ne­ma, olid as­jad sas­sis. Ma po­le pi­da­nud päe­vi­kut, kir­ju­ta­sin mä­lu jär­gi. Pal­ju oli abi va­na­de fo­toal­bu­mi­te sir­vi­mi­sest – mõ­ni­gi asi tu­li meel­de.

Soo­vi­tan kir­ju­ta­da pil­ti­de­le, kes seal on. Mul olid ka­su­ta­da ema ja va­nae­ma al­bu­mid – ke­na­de noor­te nei­du­de fo­to­sid täis, aga ei tea, kes on kes, sest tund­sin neid ea­ka­te tä­di Juu­li­de ja Maa­li­de­na,“ rää­kis Ei­mar Jõ­gi­su.

Koo­liaeg Keh­ras
Saue en­di­ne val­la­va­nem Ma­ti Tar­tu, kes oli Keh­ras Ei­mar Jõ­gi­su klas­si­vend, mär­kis, et on püüd­nud lu­ge­da mit­meid elu­loo­raa­ma­tuid, kuid „Ühe in­se­ne­ri elu­tee“ on esi­me­ne, mil­le lu­ges lõ­pu­ni: „See on aus raa­mat, kõik tun­dus ko­du­ne ja tut­tav.“

An­ne Oruaas kin­ni­tas: „Jul­gen raa­ma­tut soo­vi­ta­da – vä­ga hu­vi­tav, la­du­salt kir­ju­ta­tud. Olen sa­mu­ti õp­pi­nud Keh­ra koo­lis, just koo­liae­ga oli põ­nev lu­ge­da. Usun, et see pa­kub hu­vi ka pal­ju noo­re­ma­te aas­ta­käi­ku­de õpi­las­te­le, ku­na sa­mad õpe­ta­jad, ke­da ni­me­ta­tak­se, töö­ta­sid veel aas­ta­küm­neid hil­jem.“

Ei­mar Jõ­gi­su ju­tus­tas, et Keh­ra kesk­kool oli 1950nda­tel vä­ga tu­gev ja are­nev kool, kus oli pal­ju noo­ri fa­naa­ti­li­si õpe­ta­jaid: „Mul­le kui reaal­ai­ne­te­hu­vi­li­se­le on kõi­ge roh­kem meel­de jää­nud ma­te­maa­ti­kaõ­pe­ta­ja Lei­da Kork – te­ma õpe­ta­mis­mee­to­did, va­le­mid peast ar­vu­ta­mi­seks, lä­he­ne­mi­ne ma­te­maa­ti­ka­le. Tä­nu Lei­da Kor­gi­le läks mul 11. klas­sis va­ba­riik­li­kul olüm­piaa­dil pä­ris häs­ti.“

Ta üt­les, et ni­me­tab Keh­ra koo­li sel­lest ajast õp­pi­mis­kal­la­ku­ga koo­liks: „Õp­pi­mi­se­le pöö­ra­ti suurt tä­he­le­pa­nu, meie len­nust läk­sid um­bes poo­led kõrg­koo­li. Õpe­ta­jad olid tu­ge­vad, kool pais­tis pal­ju­del ala­del sil­ma. Meist eel­mi­ne lend või­tis nii füü­si­ka kui ma­te­maa­ti­ka va­ba­riik­li­ku olüm­piaa­di dip­lo­mid. Sel­les len­nus õp­pi­sid ast­ro­noom Uu­do Uus ja füü­sik, riik­li­ku pree­mia lau­reaat Rein Avar­maa, paar len­du va­rem lõ­pe­tas aka­dee­mik Gen­na­di Vai­nik­ko.“

POLE ARVAMUSI

Jäta vastus