„Luuletamine teeb mind õnnelikuks,“ ütleb ANNELI METSAOJA, Anija valla Lepatriinu lasteaia õpetajaabi, kelle teine luulekogu kannab nime „Mõttemustrid“.
2015. aastal ilmus Anneli Metsaoja debüütkogu „Mõttepalad“. Kuigi luuletama hakkas kooliajal Rakveres, keskkoolis võitis luulevõistluse, oli looming seni jäänud sahtlisse. Luulekogu väljaandmise idee tuli Kaisa Tiismaalt, kes on Anneli Metsaoja sõber ja kolleeg.
„Raamat on väike ja mustvalge, ometi on läbimüük olnud üllatavalt edukas. Kehra Konsumist ja Tartu Tasku keskusest on kõik ära ostetud, Rahva Raamatu letile viidi laost juurde,“ räägib Anneli Metsaoja.
„Mõttepaladele“ saadud tagasiside oli positiivne, see innustas jätkama. Viis luuletust jäi esimesest kogust välja, pooleteise aasta jooksul kirjutas ta neid juurde – paar nädalat tagasi trükist tulnud „Mõttemustrites“ on üle 70 luuletuse.
Luulekogu andis autor välja oma kulul, rahaliselt toetasid poeg Reijo Metsaoja ning MTÜ Kehra Raudteejaam. Raamatus tänab ta nimeliselt veel Kaisa Tiismaad, kes oli ka nende luuletuste esimene ja usaldusväärne nõuandja.
Mustrid on paladest keerulisemad
„Mõttepaladega“ võrreldes on „Mõttemustrid“ autori sõnul värvikam: „Nagu pealkirjad viitavad – palad on lühikesed ja lihtsamad, mustrid pikemad, keerulisemad, värvikamad.“
Uues kogus on luuletused jagatud teemade kaupa nelja ossa: elustiil, loodus, sotsiaal ja huumor. Kuigi ta peab end apoliitiliseks inimeseks, on „Mõttemustrites“ mõned luuletused, mida võib nimetada ka poliitiliseks. Näiteks „Rahvasaadik ja hulkurkassid“, mis kõneleb riigikogulasest, kes kerjusmutikese ja tänavakasside eest põgeneb oma soojale kohale mugavasse istungisaali unega võitlema.
„Kirjutama asudes ei tea ma mõnikord, millega lugu lõpeb ja lõpptulemus võib olla ka endale üllatav. „Rahvasaadiku ja hulkurkassidega“ just nii oligi. See sündis inspireerituna tänavakassidest. Ühte haiget õnnetut kassi nähes tundsin, et pean pühendama luuletuse tänavakassidele. Lõpuks sündis hoopis poliitiline või sotsiaalkriitiline luuletus,“ jutustab Anneli Metsaoja.
Võimust ja poliitikast on tal luuletusi veelgi, aga ka näiteks aktuaalsel pagulaste teemal.
„Usun, et need puudutavad lugejaid,“ arvab ta ja lisab: „Tunnen missiooni pakkuda inimestele elamusi ja emotsioone. Püüan leida teemasid, mis kõnetavad võimalikult paljusid.“
Anneli Metsaojat on inspireerinud ka olukorrad. Näiteks kord jäi tal raamatut lugedes kummitama lause „Asfalt sulab.“. Sellest sündis humoorikas luuletus „Suvine sula“. Paljud tema värsiread sünnivad väljas koeraga jalutades: „Kui tuleb mõni hea mõte, jooksen koju ja kirjutan üles.“
Maksimalistina ei tee ta ühtegi luuletust korraga valmis, pidevalt täiendab, parandab, otsib täpsemaid sõnu ja väljendeid.
„Kui tunnen, et mõni sõna pole päris see, mis peaks, ei saa rahu enne, kui olen leidnud parima. Üks kirjanik on öelnud, et kui näed kirjutades vaimusilmas seda, mida kirjutad, näeb seda ka lugeja. Minu meelest on see väga õige,“ arvab Anneli Metsaoja.
„Mõttemustrite“ iga osa vahel on temaatiline haiku. Kindlate silpide arvuga haikuks on kohandatud read ühest sama osa luuletusest. Haikude kõrval on Mare Villemsoo joonistatud värvipildid. Kuigi Anneli Metsaoja on õppinud Kehra kunstidekoolis Mare Villemsoo käe all ka ise maalimist, usaldab ta prefektsionistina oma õpetajat rohkem.
„Meie koostöö sujub väga hästi. Andsin Marele enda luuletusi lugeda, selle põhjal tekkis tal visioon ning tulid imeilusad energeetilised pildid,“ kiidab luuletaja.
Ta on tänulik ka kirjastaja Sverre Lasnile, kes olevat „Mõttemustreid“ kiitnud ja arvanud, et selle koguga saab autor luulemaailmas niiöelda jala ukse vahele.
„Mõttemustrite“ tiraaž on 200, nagu oli esimesel kogul. Turustamisega tegeleb autor ise. Ta viis uut kogu müüki Kehra raamatukokku ja Konsumisse, Tallinnas on seda peale Rahva Raamatu lubanud müüki võtta ka Apollo.
Kaks ei jää kolmandata
Anneli Metsaoja jaoks on kirjutamine põnev ja rikastav protsess, mis aitab argirutiinist välja ning annab positiivset energiat.
„Paulo Coelho on öelnud, et õnnelik on see, kes elab oma loo järgi. Mõistan seda nii, et tuleb elada oma südame järgi, kuulata südame häält. Olen jõudnud äratundmisele, et luuletuste kirjutamine ongi minu südameasi ja teeb mind õnnelikuks,“ lausub ta.
Anneli Metsaoja on üsna kindel, et ilmub ka kolmas luulekogu, 7-8 luuletust on tal juba olemas: „Aga see ei tule kindlasti varem, kui umbes kolme aasta pärast.“
Üks soov on kahe väikese poisi vanaemal veel – proovida luua lasteluulet. Aastaid tagasi on ta lasteaialastele esinemisteks kirjutanud luuletusi-tekste, nüüd unistab, et oleks ilus pühendada poja- ja tütrepoegadele kogu oma lasteluuletustega.
„See on väga inspireeriv mõte, kuid ei tea, kas teostub. Võib ju mõelda, et lastele luuletamine on lihtsam, kuid ei ole. Neile tuleb kirjutada võimalikult lihtsalt ja arusaadavalt,“ räägib Anneli Metsaoja.
