
EES-Ringlus käivitas e-jäätmete kogumise kuuajase teabekampaania Eesti ainsas elektroonikaseadmete taaskasutustehases Weerec, mis asub Kiius.
Maailmas tekib tänavu hinnanguliselt 50 miljonit tonni e-jäätmeid. Sellest pool on arvutid, ekraanid, nutitelefonid, tahvelarvutid ja televiisorid. Teine pool on kodumasinad, kütte- ja jahutusseadmed.
Samas taaskasutatakse kõigest sellest ligikaudu ainult 20 protsenti, 40 miljonit tonni e-jäätmeid jõuavad prügilatesse, põletustehastesse või müüakse riikidesse, kus pole nõuetekohaseid käitlusvõimalusi.
Nii tutvustas elektri- ja elektroonikaseadmete tootjate loodud MTÜ EES-Ringlus (Elektri ja Elektroonikaseadmete Ringlus) juhatuse liige Margus Vetsa Kiius ajakirjanikele olukorda elektrooniliste- ehk e-jäätmetega. EES-Ringlus on ellu kutsutud tootjavastutuse kohustuste täitmiseks.
Rahvusvaheline e-jäätmete päev oli 13. oktoobril. Kirjutav press ja TV-kanalite võttegrupid käisid Kiius Weerecis reedel, 12. oktoobril. Margus Vetsa selgitas, et eesmärk on tõsta avalikkuse teadlikkust ja julgustada tarbijaid viima oma e-jäätmed taaskasutusse – jäätmejaama, e-jäätmete kogumispunkti või väiksemad seadmed ka EES-Ringluse tellitud rohelistesse kogumiskastidesse elektroonikakauplustes. Loodud on mobiilirakendus kuhuviia.ee, mille abil leiab lähima koha, kus e-jäätmeid ära anda.
Weereci tegevjuht Hans Talgre tegi ajakirjanikele ringkäigu tehase lammutusruumides ja tutvustas käitlemisest tulevaid tooteid – mitmesugused metallid, juhtmed, akud, trafod, toiteplokid, plastikud. Sorteeritakse ka patareisid – kui on kokku toodud piisav kogus.
Nii tema, Margus Vetsa kui ka keskkonnamisteeriumi keskkonnakorralduse osakonna nõunik Kerli Rebane andsid intervjuusid. Kiius toimunud teabepäevast oli ülevaade näiteks esmaspäeval, 22. oktoobril Vikerradio saates „Ökoskoop“ ja 12. oktoobril saatelõik Tallinna TVs.
Kerli Rebane tõdes, et Eestis visatakse kahjuks väikesed elektroonikaseadmed sageli tavajäätmete hulka, suuremad jõuavad ikka veel ka metsa. Oluline on tarbijaid teavitada, et e-jäätmeid võetakse vastu tasuta ja piiramatus koguses. Oma vanu telefone-arvuteid ei tohiks anda võõrastele, vaid suunata taaskasutusse.
Margus Vetsa toonitas, et sarnaselt patareide kogumiseks valmistatud karpidega on tehtud suuremad kastid kodutehnika jaoks ja isegi, kui kauplusest ei osteta uut elektroonikaseadet, võib vana väikese seadme jätta poodi.
„Eesmärk on, et tagastataks sama palju elektroonikaseadmeid, kui turule tuleb uusi. Nimetame mittetöötavaid, kasutult seisma jäänud e-seadmeid kummitusteks, meie üleskutse on: „Puhasta oma elamine, vii vanad seadmed ära, et neist tehtaks midagi uut,““ lausus ta.
Hans Talgre kirjeldas, kuidas elektroonikaseadmete lammutamisest saadud tooted-materjalid saadetakse mitmetesse riikidesse, kus tehased töötlevad need ümber ja suunatakse kasutusse teist-
suguste toodetena.
Weerec on Kiius 2005. aastast
OÜ Weerec omanik on kontsern Ecometall. Elektroonikaseadmete käitlustehas rajati Kiidu 2005. aastal. 2013. aastal avati plastiku sorteerimisliin, 2015. aastal ka plastiku pesu- ja regranuleerimisliin.
Elektroonikaseadmeid lammutatakse Weereci jaoks ehitatud majas, mis tehti Kuusalu kunagise aiandihoone juurdeehitusena. Plastikut töödeldakse kõrvalhoones, endises katlamajas, kust omal ajal köeti kogu Kiiu alevikku.
Hans Talgre tuli Weerecisse tööle 2016. aastal ostu-müügi juhiks, sama aasta teises pooles sai temast ettevõtte tegevjuht.
„Siis olid probleemid Weereci kasutuses olnud ala heakorraga, otsustasime, et arendame kogu territooriumi välja ja teeme korda. Selle peale kulus meil pool miljonit eurot,“ rääkis tegevjuht Sõnumitoojale.
„Tuulega võib siit küll üht-teist lendu minna, aga oleme püüdnud korda hoida, igas kvartalis teeme prügikogumispäeva, koristame kollektiiviga enda ala ja ka väljaspool seda.“
Hans Talgre lisas, et ka müra võib saastada, Weerec on tellinud mõõtmised, kui plasti purustamiseks kasutatav tera on teritatud, on müra väiksem, nüri tera peksab plastmassi katki valjemalt. Korras töövahenditega kostab Weereci tootmishoonest müra, mis on linnaliiklusega võrreldes oluliselt väiksem.
Töötajaid on Weerecis 32, neist kümmekond Loksalt, teised Kuusalu vallast. Plastitsehh töötab kolmes vahetuses, et seadmed oleksid pidevas kasutuses, nende taaskäivitamine on kulukas. Kui töötaja elab ettevõttest kaugemal kui 15 kilomeetrit, kompenseeritakse talle tööle ja koju sõit.

Tegevjuht nendib, et rohkem kui pooled töötajatest on pensionärid, noori juurde ei tule. On olnud huvilisi Loksalt, aga osade puhul on saanud takistuseks transpordivõimaluse puudumine, kuna plastitehasesse on raske ööseks tööle saada.
Küsimusele, kas Weerecisse jõuab ka Kuusalu valla Kiius asuvasse jäätmejaama toodud elektroonikaseadmed, vastab Hans Talgre, et Kolgast kindlasti. Kuusalu vallal on Kiiu jäätmejaama osas leping firmaga Ecoservis Teenused, mitte EES-Ringlusega, kellel on alates 2014. aastast Kolgas oma kogumispunkt.
„Meile tuuakse Kuusalu vallast elektroonikaseadmeid otse tehasesse. Öeldakse, et jäätmejaama ei saa viia, sealsed lahtiolekuajad ei sobi ja küsitakse, kas võib vana teleka, raadio või arvuti anda meile. Muidugi võtame vastu.“
Weerec tegutseb EES-Ringluselt hanke tulemusena saadud tellimuse alusel. Nüüd on EES-Ringlus kuulutanud välja uue hanke.