Voosel toimub Vetla liivakarjääri asjus rahvakoosolek

2485

2004. aastal valminud eskiisi järgi võiks Vetla liivakarjääri pärast kaevandamise lõppemist teha veekogu ja selle ümber 9 elamukrunti.

Nii lähikülades kui volikogus on kütnud kirgi OÜ Homeline taotlus pikendada luba Vetla karjäärist liiva kaevandamiseks.
2005. aastal andis keskkonnaamet ASile Turgel Grupp 10aastase kaevandamisloa Vetla karjäärist ehitusliiva kaevandamiseks. Nüüdseks on luba ümberregistreeritud OÜ Homeline nimele. Kuna liivavarud pole ammendunud, soovitakse kaevandamist jätkata veel viis aastat pärast loa lõppemist 31. märtsi 2015 asemel 31. märtsil 2020. Vastavalt maapõueseadusele pikendab kaevandamisloa andja põhjendatud taotluse alusel kaevandamisloa kehtivust kohaliku tähtsusega liivamaardlas kokku kuni 5 aastat, kui maavaru pole mäeeraldise piirest täielikult ammendatud või ei ole kaevandamisega rikutud maa korrastatud. Tänavu   kevadel   küsis  keskkonna­amet kaevandamisloa pikendamisest Anija volikogu seisukohta.
Vetla liivakarjäär asub Vetla ja Voose küla piiril, karjääri pindala on 4,29 hektarit. Vastavalt keskkonnaministri 2004. aasta määrusele on mäeeraldise piires ehitusliiva kaevandatav varu 358 500 m3. Tänavu 1. jaanuari seisuga oli ehitusliiva jääkvaru veel 160 700 m3. Kaevandamisloa järgi tohib seal aastas kaevandada maksimaalselt 50 000 m3 liiva.
Esimest korda arutas Anija vallavolikogu OÜle Homeline kaevandamisloa pikendamisega nõus­tumist maikuus. Siis arvati, et tuleks ära kuulata ka kohalike elanike seisukoht.
1. juunil oli Voose külakoosoleku päevakorras ka karjääridega seonduv. Külavanem Andrus Nilisk küsis inimeste arvamust Vetla karjääri kaevandamisloa pikendamise kohta. 15st inimesest oli selle vastu 9, poolt 5 ja üks inimene jäi erapooletuks. Küsiti, mis kasu saavad küla ja Anija vald? Kardeti, kui liivakoormatega veokid kihutavad läbi küla, on see ohtlik lastele, küla on tolmu täis, teed lõhutud.
Andrus Nilisk, kes on ka volikogu majanduskomisjoni esimees, arvas, et juba töötavate karjääridega ei ole mõtet tüli üles kiskuda, tuleks esitada nende omanikele oma soovid, nägemus küla arengust ja lasta neil sellele kaasa aidata. Ta rääkis – enne, kui kaevandamisluba 9 aastat tagasi anti, tegi AS Turgel Grupp eskiisi, milles nähti ette, et pärast kaevandamise lõppu rajatakse kaevandatud alale veesilm ja selle ümber 9 umbes hektari suurust elamukrunti.
Ka 10. juunil toimunud volikogu majanduskomisjoni istungil arvas Andrus Nilisk, et kaevandamisloa taotlusele niisama vastu olla ei saa, vaid tuleks esitada oma tingimused: „Lihtsalt ei ütlemine tähendab, et kaevanduse omanikul on võimalik minna keskkonnaministri juurde ja sealt luba saada. Kuna omal ajal, kui kaevandamisluba anti, pakkusid omanikud ise välja elamukrundid, siis sellega võiksimegi edasi minna – me ju tahame, et meile tuleks juurde uusi elanikke, et küla välja ei sureks.“
Veel pakkus ta välja, et kohalikele teedele võib panna tonaaži piirangumärgid ning küsida suuremahulise tee kasutamise eest kompensatsiooni.
Volikogu lükkas taas otsustamise edasi
Eelmisel nädalal toimunud Anija vallavolikogu istungil oli Vetla karjääri kaevandamisloa taotluse  pikendamiseks nõusoleku andmine taas päevakorras. Vallavalitsus oli volikogule esitanud eelnõu nõustuda kaevandamisloa kehtivusaja pikendamisega Vetla maardla liivakarjääris 31. märtsini 2020 tingimusel, et enne loa väljastamist on koostatud detailplaneering vastavalt AS Turgel Grupp eskiisjoonisele. Abivallavanem Urmo Sitsi ütles, et see on kompromiss ning kuna praegune kaevandamisluba kehtib kevadeni 2015, jõuab OÜ Homeline soovi korral selleks ajaks detailplaneeringu valmis.
Andrus Nilisk tõstatas uue probleemi: mõned Voose-kandi inimesed kurdavad kehva veekvaliteedi üle: „Ühe naaberkinnistu vesi on juba kaks aastat pruun. Ma ei tea, kas see on kaevandamise tagajärg või ei, aga ümberringi on karjäärid ning inimesed palusid, et paneksime oma tingimustesse ka nõudmised vee kvaliteedile.“
Volikogu esimees Jaanus Kalev märkis, et Vetla küla inimestega pole üldse räägitud: „Mina kuulsin Vetla rahva väga hävitavat hinnangut sellele taotlusele ja hirmu, kas neile edaspidi üldse isegi seda koledat vett jääb.“
Volikogu liige Kalle Saarmas lisas, et räägitakse uutest kruntidest, aga kui joogivett enam ei ole, lähevad ehk ka praegused elanikud ära: „Kui liivasooned kaevatakse läbi, siis vesi kaevu ei jõua.“
Urmo Sitsi tõdes: „On väga raske öelda, kuidas käituvad kaevud ülejäänud 50 protsendi liiva äravedamisel. Samas kaevandamise tingimusi ei ole muudetud, need on samad, mis kunagi väljastati Turgel Grupile. Keskkonnateenistus  toetab igal juhul kõigepealt  olemasolevate karjääride ressursside täielikku väljakaevamist.“
Volikogus läks vaidlus päris tuliseks,  pärast vaheaega otsustati eelnõu menetlemine peatada. Volikogu esimees palus vallavalitsusel sellesse kirjutada veel üks tingimus: kaevandamisloa taotluse pikendamisega ollakse nõus, kui on selge, et veetase ümbruskonna kaevudes selle tõttu ei lange. Valla keskkonnaspetsialist Evelin Kolbak selgitas – nõuet, et veekvaliteet ei tohi halveneda, ei pea eraldi kirja panema, see on loomulik. Probleemide tekkimisel on alati võimalik    pöörduda   keskkonnaameti ja keskkonnainspektsiooni poole ja nõuda veeproovide võtmist.
Volikogu lükkas otsustamise järgmisele istungile, enne seda toimub ühine koosolek, kuhu on kutsutud Vetla ja Voose külaelanikud ning kaevanduse omaniku, OÜ Homeline esindajad. Koosolek toimub 2. septembril kell 19 Voose rahvamajas.