Volikogu istungil imestati, miks Anija vallavalitsus pole veel täide viinud 9 kuud tagasi vastu võetud otsust rehehoone osaliselt lammutada.
Anija vallavolikogu võttis mullu 15. aprillil vastu otsuse kanda osaliselt maha Kehras Keskuse tn 3 asuv rehehoone. Anija vallavolikogu käesoleva aasta esimesel istungil, 27. jaanuaril oli seoses Kehra rehehoonega päevakorras kaks eelnõud – volikoguliige Kaarel Aruste tegi ettepaneku tühistada aprillikuu otsus ning hoone säilitada, vallavalitsus soovis varisemisohtliku rehehoone täielikku lammutamist.
Sügisel tegi rehehoone säilitamise eest võitleja Kaarel Aruste ettepaneku muuta rehehoone taluturuks, see otsus volikogus läbi ei läinud. Hiljem koguti hoone toetuseks rohkem kui 500 allkirja.
Kaarel Aruste sõnas istungil: „Kui üle 500 inimese arvab, et hoone tuleb jätta, siis tuleb see jätta. Kui niimoodi rahvast üle käime, muutub rahvas ükskõikseks. Ükskõiksus viib meid põhja.“
Vallavalitsuse seletuskirjas seisis: „Esialgselt oli plaanis säilitada kaupluseosa, kuid praeguseks pikka aega tühjalt seisnud kaupluseosa säilitamisel jääks linnaruumi mittesobiv hoone, mis takistaks edaspidi krundi kasutuselevõttu. Seetõttu oleks mõistlikum lammutada kogu maja.“
Istungil otsustati 9 poolt- ning 8 vastuhäälega, et rehehoone kantakse maha, Anija vallavalitsus peab korraldama maja lammutamise ning territooriumi heakorrastamise, kasutamiskõlblikud müürikivid säilitatakse.
Volikoguliige Jaanus Kalev uuris istungil vallavalitsuselt, miks vallavara on senini maha kandmata, otsus lammutamise kohta võeti vastu ligi aasta tagasi.
Vallavanem Tiit Tammaru põhjendas, et protsess peatati, kuna volikogu esindajad pöördusid vallavalitsuse poole, soovitades rahvaga nõu pidada. Rahvakohtumine ka korraldati.
Jaanus Kalev sõnas, kui volikogu on otsustanud, ei saa vallavalitsus oma tegevuses lähtuda paarist volikoguliikmest, kes lähevad ütlema, et ärge otsust täide viige. Vallavalitsuse selline käitumine on tema arvates volikogu otsuste peale sülitamine.
Kindlat äriplaani pole
Kaarel Aruste sõnas, et tehtud otsus on rumal ning on vaja rohkem aega: „Kui eelmine volikogu oleks jaamahoonega sama teinud, poleks seda praegu. Nüüd on moodustatud jaamahoone MTÜ, LEADERist on lubatud anda raha. MTÜ formeerimine võtab aega. Kui on aga otsus, et hoone lammutatakse, kuidas siis teed MTÜd ja kaasad inimesi. Kes ikka asjaga kaasa tuleb, kui mingit kindlust pole.“
Anija vallavolikogu esimees Jaan Oruaas ütles Sõnumitoojale, et põhimõtteliselt pole keegi hoone säilitamise vastu, aga kui puudub kindel plaan, on seda mõttetu alles hoida.
„Kogutud 500 allkirja panid küll mõtlema, aga algatajad ega kaasaminejad pole võtnud vastutust, mis majast edasi saab. Me poleks rehehoone säilitamise vastu, kui oleks vettpidav äriplaan ja teataks, kes teeb ning kust raha tuleb. Sinna läheb miljoneid, niisugust koormust ei saa vallaeelarvesse panna. On pakilisemaid asju, mis vajavad kordategemist – tänavavalgustus, kõnniteed, haljastus. See on idealistlik pilt, et peab säilitama. Aprillis tehti otsus osaliselt lammutada, hoone eest võitlejad pole seni esitanud plaani, mida sellega peale hakata,“ selgitas ta.
Jaan Oruaas lisas: „Muinsuskaitse pole tunnistanud rehehoonet väärtuslikuks objektiks. Alles oli uudis, et kolmandik kaitse all olevatest objektidest lagunevad. Kui ei jätku spetsialistide poolt väärtuslikuks tunnistatud asjadeks raha, kust siis võtab üks mittejõukas vald vahendeid selle rehehoone korrastamiseks?“
Abivallavanem Urmo Sitsi ütles, et eeldatavasti jääb lammutus märtsi- või aprillikuusse: „Volikogu on otsuse rehehoone kohta teinud, vallavalitsus peab selle ellu viima. Esmalt tuleb vormistada lammutustööde projekt ja ehitusluba, kuulutada välja avalik hange lammutaja leidmiseks.“
