
Raasiku vallavolikogu algatas Kurgla külas Rähni ja Lõokese katastriüksuste ja nende lähiala detailplaneeringu.
Planeeringu koostamise algatas vallavalitsus, kuna Kurgla krossirada asub riigimaal ning seda on võimalik munitsipaalomandisse taotleda vaid detailplaneeringu kaudu. Novembris Kurglas toimunud vallavalitsuse, motoklubi ja kohalike elanike kokkusaamisel rääkis vallavanem Andre Sepp, et vallavalitsus soovib planeeringu koostada kahele riigimaa tükile, mille suurus on kokku 27 hektarit ning seejärel taotleda maa riigilt vallale. Kohtumisel küsiti elanike arvamusi, kas ja milliseid puhke- ja sporditegevusi võiks sinna kavandada. Pakuti, et seal võiksid olla ka matkarajad ja discgolfirada.
Volikogus algatatud planeeringuala suurus on esialgu kavandatust tunduvalt väiksem, 6,5 hektarit. Haldus- ja arendusosakonna juhataja Aare Ets selgitas, et vallavalitsus esitas eelnevalt maa-ametile arvamuse avaldamiseks detailplaneeringu algatamise, lähteseisukohad ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatama jätmise eelnõu ligikaudu 21,5 hektari suuruse ala planeerimiseks. Kuid maa-amet ei pidanud põhjendatuks nii suure ala munitsipaalomandisse andmist ega olnud nõus kogu alale detailplaneeringu tegemisega.
„Algatame planeeringu koostamise ikka, kuna valla huvi on Kurglas aastaid olnud krossirada selles mõttes seadustada, et oleksid selged maa- ja omandisuhted. Praegu asub krossirada võõral maal, osaliselt on see riigi-, osaliselt reformimata riigimaal, soovime selle maa taotleda munitsipaalomandisse, “ ütles Aare Ets.
Detailplaneeringuga kavandatakse motokrossi- ja mägijalgratta harjutusraja arendamist ning selleks tingimuste määramist. Kavandatavad tegevused on suunatud eelkõige Raasiku valla elanikele vaba aja veetmiseks ning harjutamiseks, mitte võistluste korraldamiseks. Planeeringuga muudetakse krossirajaalune maa ühiskondlike ehitiste maaks, määratakse ehitusõigus ja hoonestustingimused, lahendatakse juurdepääsud, liikluskorraldus, tehnovõrgud. Planeeringu käigus viiakse läbi rohevõrgustiku tugialal elutsevate liikide uuring, dendroloogiline inventuur, mürauuring mürakaitsemeetmete väljaselgitamiseks, uuringute tulemusi peab planeeringulahenduse koostamisel arvesse võtma. Planeerida tuleb ka müratõkkemeetmed ja kaitsehaljastus, näha ette meetmed tolmu ja muu õhusaaste leviku piiramiseks.
„Detailplaneeringu koostajat veel pole, see tuleb vallavalitsusel nüüd leida,“ sõnas Aare Ets.