Virve küla tegi sünnipäevaks kalendri, muusikali ja välikäimla

3099
Muusikali avastseen – kõik paarkümmend kohalikku näitlejat laulsid Virve regilaulu.

Kuusalu valla Virve küla tähistas esmamainimise 430. aastapäev.

Kui külavanem Maila Velström kõneles Virve ajaloost, mainis ta, et meri on olnud virvekate teine põld: „Me pole siiani saanud vastust, kust meie esivanemad tulid – Soomest, Rootsist või mööda randa Pärispealt. Ajaloo uurimine on pikk  töö  ja  on  kindel  –  see  ei  lõpe.”
Virve asub Juminda poolsaarel mere ääres ning on külapäevi pidanud igal aastal. Tänavu, 27. augustil oli pidu suurejoonelisem kui varem – küla tähistas esmamainimise 430. aastapäeva.
Maila Velström rääkis, et arhiivi järgi tulid esivanemad Voorekivi juurde ning otsustasid, et jäävadki sinna. Kus Voorekivi täpsemalt asub, pole teada. Perede arv hakkas vaikselt kasvama, 1939. aastaks oli majapidamisi 40, see oli küla õitseaeg. Järgnevatel kümnenditel algas noorte lahkumine külast, kuid Virve jäi ellu – praeguseks on Virves püsielanikke paarikümne ringis, suviti on rahvast kordades rohkem.
Maila Velström: „Uue aastatuhandega saabus isetegemise aeg. Tegime korda külatee, tantsuplatsi, joogiveeprojekti. Küla sai isegi tänavavalgustuse. Aeg on näidanud, et virvekad mõtlevad kogu aeg midagi uut välja ning teevad selle ka ära.”
Juubeli puhuks andsid virvekad Ene Velström ja Veronika Nuter välja Virve preksu kalendri 2017. aastaks. Preks tähendab rannakeeles parimat pala ning kalendrisse on kogutud Virve küla elanike esivanemate retseptid. Kalendrit on Virvel välja antud ka kahel varasemal aastal – 2015. aasta oma oli kiviteemaline, 2016. meremeestest.
Ene Velström: „Mõtlesime, et võiks otsida retseptid, mis sajandeid Virvel olnud. Need kattuvad Juminda ja Pärispea poolsaare küladega, mis on olnud samas keskkonnas. Külaelanikud mõtlesid, mis olid nende lapsepõlve parimad palad, juurde lisasid fotod esivanematest, kellelt retseptid pärit.”
Ta lisas, et retseptide valimine ja kalendri kujundamine algas juba talvel, käesoleva aasta augustis jõudis kalender trükikotta, esitlus tehti küla juubelipeol: „Kalendri koostamine oli muude tööde ja tegemiste kõrval hea võimalis ühte teemat süvitsi uurida ning vormistada. Kindlasti saaks uurida veel põhjalikumalt, loodetavasti on kellelegi  teisel  selleks  rohkem  aega.”
Pärast kalendri esitlemist kutsus külavanem pidulisi platsinurka puidust välikäimla avamisele. Ehitus­tööde projektijuht oli Jaan Velström. Peldiku uks avaneb mere poole ning ajaviiteks on seal lugemiseks raamatuid.
Küla sünnipäeval esietendus muusikal „Virve küla juhtumised läbi ajaloo”. Lavastuse toimumisaeg oli üks suvepäev Virve külas aastal 1966. Libreto kirjutasid Maila Velström ja Ene Velström. Muusikajuht oli Heli Kendra. Osatäitjaid  oli  üle  20  ning  kui  algas esietendus, oli publikut lavalolijatega peaaegu sama palju.
Korraldajate sõnul oli pealtvaatajate tagasiside positiivne – oldi uhked, et väike küla suudab teha nii loomutruu lavatüki ning panna kogu peoseltskonna kaasa laulma Virve regilaulu.

Eelmine artikkelSoovime Loksa linnaga sisulisi ja avatud läbirääkimisi
Järgmine artikkelAdvokaat PAUL VARUL rääkis Arukülas haldusreformiseadusest