Advokaat PAUL VARUL rääkis Arukülas haldusreformiseadusest

1559

MTÜ Polis korraldas Raasiku vallas Arukülas suvekonverentsi „Kohalik omavalitsus – kas ka muudatuste mootor.”

MTÜ Polis eestvedamisel on korraldatud suvekonverentse varemgi ning arutatud ka kohalike omavalitsustega seonduvat. Tänavune konverents keskendus reedel, 25. augustil Raasiku vallas Aruküla rahvamajas peaaegu igas ettekandes haldusreformile.
Konverentsi esimene pool oli ajalooline, pealkirjaga „Ajalugu kui tuleviku teerajaja” – kõnelesid president Arnold Rüütel, ajaloolased, riigikogu liige Aadu Must, Aruküla elanik Anne Eenpalu.
Teine plokk tõi saali rahvast täiesti täis – kõne all oli „Kohalik omavalitsus ja reformid – kas vallad ja linnad saavad muudatuste mootoriks”. Kuulamas olid kohalikud volikoguliikmed ja elanikud ning teadlased, omavalitsusjuhid ja ametnikud üle Eesti.
Riigikogu aseesimees Helir-Valdor Seeder rääkis, et haldusreformiseadusel on praktilisi probleeme ning vastuseta jääb palju omavalitsuste rahastamisega seotud küsimusi: „Küsimärgi all on ka ühinemislepingud. Kaks-kolm omavalitsust lepivad vabatahtlikult kokku ühinemise detailid – investeeringud ja koolivõrgu. Kui sundliitmisel lisab riik neile veel ühe omavalitsuse, pole võimalik esialgset lepingut enam rakendada ning tuleb otsast alustada.”
Ta lisas, et emotsionaalne, kuid oluline on nimeküsimus: „Mul on kahju, kui kuulen, kuidas ühinemisel kompromisside tulemusel kaotatakse ajaloolised nimed, mis olnud kasutusel sajandeid ning kannavad piirkonna identiteeti. Omavalitsusele leitakse uus nimetus, mis pole kunagi eksisteerinud. Loodan, et valitsus ja nimekomisjon suudavad vastu seista ega tekiks põhi-, lõuna-, ida-, lääs liitega nimesid, jääksid näiteks Helme, Tõrva.”
Helir-Valdor Seeder märkis, ta näeb tõsist ohtu ka selles, kui 5000 elaniku kriteeriumi täitmisel ühinevad vallad-linnad, kellel pole ajalooliselt midagi ühist.
Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Kalle Laanet rääkis, et muutuva eluga peab täiendama riigivalitsemise keskkonda: „Eesti toimib üldjuhul hästi, oleme 25 aastaga teinud palju edusamme. Ometi oodatakse aga veel paremat elu, avalike teenuste paremat kättesaadavust ja kvaliteeti. Haldusreformi seadus saab olema väljakutse. Seadus on küll vastu võetud, kuid see on alles algus riigireformiks. 100. sünnipäevaks peaks olema selge, milliseks kujuneb Eesti järgmisteks kümnenditeks.”
Emeriitprofessor, vandeadvokaat Paul Varul, kelle büroo on omavalitsuste tellimusel haldusreformi seadust analüüsinud, leiab, et põhiseadusele vastavuse analüüs oleks tulnud teha valitsusel juba varem, aga seda ei tehtud: „Kui vald või linn leiab, et sundliitmine on ebamõistlik ning nad saavad ise hakkama, saab ta pöörduda abi saamiseks ainult riigikohtusse. Ainult nemad saavad sekkuda ja panna riigikogu välja pakkuma uusi lahendusi. Põhiseaduslik garantii annab omavalitsusele õiguse olemas olla. Kui seadusandja ütleb, et vaatamata sellele, et te seda ei soovi, tuleb teid kellegagi sundliita, on see põhiseaduse riive. Kuid kas selline riive on põhimõtteliselt lubatud? Põhiseadus ei anna garantiid, et omavalitsused, mis praegu eksisteerivad, on kinnistatud. Põhimõtteliselt on sunniviisiline ühendamine seaduse alusel lubatud. Küsimus on, mis põhjustel ja eesmärgil seda tehakse.”
Ta täpsustas, et hindamise mõõdupuu on reformi eesmärk: „Kahjuks on see puudulikult sõnastatud. Pole teada, kas riive on eesmärki arvestades proportsionaalne. On põhjendamata, kas Eesti elu läheb nii palju paremaks, et sundliitmise kohapealsed ebameeldivused tuleb ära kannatada.”
Vandeadvokaat märkis, et sundliitmine pole piisav, et tagada parem haldussuutlikkus: „On mindud  lihtsustatud teed ja seatud viie tuhande piir. Elu pole aga nii lihtne. Täiseea saabumisega saab 18aastane noor teatud õigused. Mille poolest ta aga erineb päev enne  või  pärast  oma  sünnipäeva?”
Kriitline oli ta ka ühinemistoetuste suhtes: „Riik ei tohiks aga käituda nii, et kes liidetakse sunniviisiliselt, ei saa ühinemistoetust, ei vääri kohaliku elu arendamist riigi rahaga. On ahvatlus teha suuri reforme väga lihtsalt. Oli periood, kus kirjutati palju reformiseadusi. Kogu aeg mõeldi, et need võiks toimida. Reformi on vaja eluliste olukordade lahendamiseks ning seal nii lihtsalt läbi ei saa.”
Ta lisas, et riigikohus hakkab haldusreformi seadust menetlema oktoobris, otsus põhiseaduse võimaliku riive kohta peaks tulema novembri alguseks.
Tallinna Ülikooli doktorant Kersten Kattai lausus, et  hästi toimetulevad omavalitsused ei taha vabatahtlikult neid, kes nii hästi toime ei tule: „Riik peaks võtma tugevama rolli, uued omavalitsused ei saa kujuneda omasoodu.”
Ta lisas, et ühinejad peaks tähelepanu pöörama, mis neid ühendab: „Loomulikku kujunemist takistavad ka maakonnapiirid. Vaadata tuleks sidemeid, identiteeti ja tõdeda,  et  mitmel  pool  on  loomulik maakonnapiire korrigeerida.”