Viru ra­bas val­mis esi­me­ne laud­tee 40 aas­tat ta­ga­si

4353
Vi­ru ra­bas on 5,5 ki­lo­meet­ri pik­ku­ne rin­gi­ku­ju­li­ne õp­pe­ra­da, mis kul­geb möö­da laud­teed ja loo­de­ser­val ole­vat lui­te­har­ja. Vi­ru ra­ba pin­da­la on 235 hek­ta­rit. Mul­lu oli kü­las­ta­jaid üle 37 000. Foto Peep Linno

MTÜ Öko­kul­ler kor­ral­das nel­ja­päe­val Kol­ga­kü­la rah­va­ma­jas Vi­ru ra­ba mat­ka­ra­ja juu­be­li pu­hul se­mi­na­ri ja lau­päe­va hom­mi­kul gii­di­de­ga ra­ba­mat­ka.

Mi­da roh­kem ke­va­de poo­le, se­da enam hak­kab nä­da­la­va­he­tus­tel Vi­ru ra­ba park­la Lok­sa tee ää­res täi­tu­ma au­to­de­ga, par­gi­tak­se ka maan­tee äär­de ja män­di­de va­he­le.
RMK ehi­tas 2013. aas­tal Vi­ru ra­bas­se laia laud­tee, kus saab lii­ku­da lap­se­vank­ri ja ra­tas­too­li­ga, ning ra­jas uue suu­re­ma vaat­lus­tor­ni. Mat­ka­ra­ja po­pu­laar­sus kas­vab pi­de­valt. 2016. aas­tal loen­da­ti seal mai­kuust no­vemb­ri­ni üle 37 000 mat­ka­ja – on RMK õp­pe­ra­da­dest Ees­tis Tae­vas­ko­ja ja Pär­nu­maa Tol­ku­se ra­ba jä­rel kü­las­ta­ta­vu­selt kol­man­dal ko­hal.
„Eel­mi­sel su­vel käi­sin Vi­ru ra­bas koos vä­lis­kü­la­lis­te­ga. See, mi­da nä­gin, oli ül­la­tus – na­gu Tal­lin­na tä­na­val, kõn­di­jaid oli pal­ju, ka lap­si. Rää­gi­ti mit­mes kee­les,“ lau­sus Vi­ru ra­ba laud­tee idee au­tor ja el­lu­vii­ja, aas­taid La­he­maa rah­vus­par­gi di­rek­to­ri ame­tit pi­da­nud Ar­ne Kaa­sik Kol­ga­kü­las se­mi­na­ril.
Loo­dus­giid Maar­ja Oru­sa­lu, kel­le ko­du on Kol­ga kül­je all Mus­ta­met­sa kü­las, ni­me­tab Vi­ru ra­ba oma ko­du­ra­baks: „Nä­da­la­va­he­tus­tel on seal na­gu pro­me­naad, ot­se­kui Tal­lin­na tä­na­va­te jätk kau­nis loo­du­ses. Ko­ha­li­kel ini­mes­tel ei ta­su lau­päe­val-pü­ha­päe­val ala­tes lõu­naa­jast sin­na min­na, sest on üle­rah­vas­ta­tud. Pi­gem min­na va­ras­tel hom­mi­ku­tun­di­del, kui­gi ka siis võib mat­ka­jaid ko­ha­ta.“
En­di­ne Kol­ga met­saü­lem Leo Laa­ne­tu kor­ral­das uuen­da­tud laud­tee ehi­tust 1986. aas­tal, te­ma­gi on käi­nud seal sa­ge­li: „Ra­bal on eri­li­ne mõ­ju. Ini­me­sed lä­he­vad oma iga­päe­vast­res­si­de ja lin­na­li­ku ole­mi­se­ga, kui ta­ga­si tu­le­vad, on lõõ­gas­tu­nud. See on mei­le, ku­na­gis­te­le ehi­ta­ja­te­le, kõi­ge suu­rem tä­nu. Vi­ru ra­ba mat­ka­ra­ja­le jõu­tak­se kõi­gist maail­ma­ja­gu­dest – on üks väärt asi, mis ku­na­gi sai et­te võe­tud.“
RMK kü­las­tus­kor­ral­du­s­osa­kon­na Põh­ja-Ees­ti piir­kon­na loo­dus­vaht Val­dek Kilk: „Sat­tu­sin kord Šveit­sist tul­nud mat­ka­ja­te­ga rää­ki­ma, et neil kau­nid Al­pid, kas siit mi­da­gi en­da jaoks leid­sid. Nad vas­ta­sid, et ei tea ra­bast mi­da­gi põ­ne­va­mat ega ilu­sa­mat, me ei ku­ju­ta et­te, mil­li­se aar­de ot­sas is­tu­me.“

Laud­tee ehi­tus aas­tal 1977

Vi­ru ra­ba laud­tee idee au­tor, La­he­maa rah­vus­par­gi en­di­ne di­rek­tor AR­NE KAA­SIK.
Vi­ru ra­ba laud­tee idee au­tor, La­he­maa rah­vus­par­gi en­di­ne di­rek­tor AR­NE KAA­SIK.

Aar­ne Kaa­sik kir­jel­das Kol­ga­kü­las, kui­das tal õn­nes­tus käia 1974. aas­tal Soo­mes ja nä­gi seal rap­pa ehi­ta­tud laud­teed. Mõ­te tu­li, et võiks te­ha ka La­he­maa­le. Esial­gu oli plaan ehi­ta­da Lau­ka ra­bas­se, aga see oli kau­gel ja re­ser­vaat. Siis ot­sus­ta­ti, et Vi­ru ra­bas­se, mis on väik­sem, aga sa­mu­ti kau­ni­te lau­gas­te­ga. Asub Tal­lin­na-Nar­va maan­tee ää­res, pää­seb häs­ti li­gi. Rah­vus­par­gi loo­dus­kait­seins­pek­tor Tõ­nu Rein­vald sai üle­san­de mars­ruut pai­ka pan­na.
„Ehi­tus­ma­ter­jal oli plaa­nis ve­da­da tal­vel Bu­ra­ni­ga, aga tal­ve ei tul­nud. Kõik ehi­tu­ses ka­su­ta­tud lauad kan­ti ko­ha­le. Ra­da oli niiöel­da esi­me­ne kat­seek­semp­lar, pan­dud ot­se pin­na­se­le, 6-7 aas­ta­ga mä­da­nes ära. Uue mat­ka­ra­ja ehi­tu­seks esial­gu ra­ha ei ol­nud, sai­me siis, kui Ees­tis toi­mus üle­lii­du­li­ne esi­me­ne rah­vus­par­ki­de kon­ve­rents. Tei­se ra­ja ehi­tas Kol­ga mets­kond ee­sot­sas Leo Laa­ne­tu­ga, abis käi­sid Lok­sa, Kuu­sa­lu, Val­ge­jõe mets­kon­na töö­ta­jad,“ mee­nu­tas Aar­ne Kaa­sik.
Siis tek­kis idee, et ra­bas võiks ol­la vaat­lus­torn: „Mõt­le­si­me, et ilus oleks vaa­da­ta üle­valt. Al­gu­ses naer­di, et se­da on ra­bas­se mõel­da­ma­tu ehi­ta­da. Koos Val­dur Laht­vee ja Hei­ki Rip­si­ga mõt­le­si­me väl­ja, mis­moo­di te­ha kor­ra­lik alus. Ei mä­le­ta enam, kes esi­me­se tor­ni joo­ni­sed te­gi. Tei­se tor­ni ka­van­das La­he­maa ar­hi­tekt Vil­lu Roht­la.“
Leo Laa­ne­tu mä­le­tab, kui­das tor­ni asu­koh­ta väl­ja va­li­ti: „Ro­ni­si­me Ar­ne Kaa­si­ku­ga puu­de ot­sa, et kust oleks kõi­ge pa­rem vaa­de.“
Vi­ru ra­ba vaa­te­torn oli sa­mu­ti Ees­tis esi­me­ne, val­mis 1987. aas­tal. Tei­ne torn ehi­ta­ti sel­le ase­me­le 2000. aas­tal.
Kui esi­me­ne laud­tee val­mis sai, ei ol­nud pi­du­lik­ku ava­mist ega ka­jas­ta­tud laial­da­selt aja­kir­jan­du­ses. 1970nda­te aas­ta­te tei­ses poo­les tu­li Mosk­vast ot­sus, et In­tu­ris­ti mars­ruu­ti lü­li­ta­ti La­he­maa rah­vus­park, vä­lis­kü­la­li­si sõi­du­ta­ti Viit­na-Palm­se-Võ­su, Vi­ru ra­ba jäi tee äär­de.

RII­NA LAA­NE­TU in­terv­juee­ris ku­na­gi­si ehi­ta­jaid
Mat­ka­ra­ja juu­be­li tä­his­ta­mi­se al­ga­tus tu­li La­he­maa loo­dus­gii­dilt Rii­na Laa­ne­tult mul­lu sü­gi­sel, rää­kis MTÜ Öko­kul­ler juht, Kol­ga­kü­la Selt­si te­gev­juht Kai­sa Lin­no. MTÜ Öko­kul­ler sai se­mi­na­ri ning juu­be­li­mat­ka jaoks toe­tust ko­ha­li­ku omaal­ga­tu­se prog­ram­mist ja Kuu­sa­lu val­lalt.
Rii­na Laa­ne­tu asus se­mi­na­riks ko­gu­ma va­nu fo­to­sid mat­ka­ra­ja ehi­ta­mi­se ae­ga­dest ning te­gi vi­deoin­terv­juud viie ini­me­se­ga. Ta ni­me­tab su­per­pe­re­kon­naks sealt­sa­mast Ul­lial­li­kalt Ve­te­maa­sid: met­sa­vaht Vel­lo Ve­te­maa, po­jad Alar ja An­ti, abi­kaa­sa Mil­vi. Ne­mad olid ehi­tus­te juu­res, al­les on hoi­tud hu­vi­ta­vaid fo­to­sid. Ko­gu­tud ma­ter­jal on ka­vas di­gi­ta­li­see­ri­tult an­da ER­Mi, La­he­maa kü­las­tus­kes­ku­se­le Palm­ses ja Kuu­sa­lu ki­hel­kon­na muu­seu­mi.
Rii­na Laa­ne­tu kom­men­tee­ris se­mi­na­ril, et te­ma õp­pis Kuu­sa­lu kesk­koo­lis, kui esi­me­ne mat­ka­ra­da val­mis sai. Õpi­la­si sin­na siis ei vii­dud, ko­ha­lik rah­vas tea­dis vä­he. Ka Kol­ga-Lok­sa kan­dis saa­di Vi­ru ra­ba mat­ka­ra­jast tea­da hil­jem. Nõu­ko­gu­de ajal ei toh­ti­nud ava­li­kus­ta­da maas­ti­ku­kaar­te, Vi­ru ra­ba tut­vus­ta­va­tes­se vol­di­ku­tes­se võis trük­ki­da vaid skee­mi.
Üle-ees­ti­li­selt muu­tus Vi­ru ra­ba mat­ka­ko­ha­na tun­tu­maks pä­rast taa­si­se­seis­vu­mist. Kui RMK hak­kas 1990­nda­te tei­ses poo­les te­ge­le­ma kü­las­tus­kor­ral­du­se­ga, pan­di sil­did, tee­vii­dad, ra­ja­ti puh­ke­ko­had, pai­gal­da­ti vä­li­kemp­sud.

Kui pal­ju on lii­ga pal­ju
Vi­ru ra­ba mat­ka­ra­da­de­le pü­hen­da­tud se­mi­na­ri tei­ses poo­les kõ­ne­le­sid RMK Põh­ja-Ees­ti piir­kon­na kü­las­tu­sa­la juht Jaak Nel­jan­dik, giid, soo­ra­da­de tund­ja ja mat­ka­raa­ma­tu­te au­tor Mar­tin Suu­ro­ja ning maaü­li­koo­li õp­pe­jõud Tar­mo Pil­ving loo­dus­tu­ris­mist tä­na­päe­val. Kü­las­ta­ja­te ar­vud kas­va­vad, õp­pe­ra­da­del käi­vad las­teaia­lap­sed ja koo­lig­ru­pid, kruii­si­lae­va­de tu­ris­tid, mat­ka­jad vä­lis­maalt, pe­red ja sõp­rus­kon­nad üle Ees­ti.
Mar­tin Suu­ro­ja sõ­num oli – käi­ge ra­ba­des, ku­ni po­le hil­ja. Ka­ker­da­ja ra­bas Kõr­ve­maal on lau­kad vii­mas­te aas­ta­te­ga kin­ni kas­va­nud. Lau­kad hak­ka­vad ka­du­ma ka Jär­vi Suur­soost, mis asub Vi­ru ra­bast vei­di ee­mal. Põ­hi­li­ne, mi­da ra­ba­des imet­le­tak­se, on vee­sil­mad, li­saks kõik muu kau­nis, mis va­hel­dub eri aas­ta- ja kel­laae­ga­de ning il­mas­ti­ku­ga.
Tar­mo Pil­ving lõi pil­di kar­mist reaal­su­sest – maail­mas rei­sib aas­tas 1,2 mil­jar­dit ini­mest, pea­gi ju­ba 2 mil­jar­dit. Ve­neet­sia on üle­rah­vas­ta­tud, Bar­ce­lo­nas­se ei lu­ba­ta uu­si ho­tel­le ehi­ta­da. Ka sur­ve rah­vus­par­ki­de­le kas­vab. Kas tead­li­kum-sääst­vam tu­rism on või­ma­lik? Suu­rim väl­ja­kut­se on, kui­das lei­da ta­sa­kaa­lu. Täh­tis on koos­töö ko­ha­li­ku ko­gu­kon­na­ga. Prae­gu ei tee­ni Vi­ru ra­ba kü­las­ta­ja­telt ko­gu­kond sen­ti­gi. Ise­kü­si­mus on, kas ja mis­su­gust mee­net-tee­nust loo­dus­mat­ka­ja os­taks.
Kai­sa Lin­no tõ­des maaü­li­koo­li loo­dus­tu­ris­mi ma­gist­ran­di­na, et need on tee­mad, mi­da ka­jas­tab oma lõ­pu­töös ning plaa­nib Öko­kul­le­ri­ga eda­si aren­da­da.