Viljasaak on kehv, hinnad madalad

2433
Koplimäe Agro ostis kevadel lintidega kombaini, mis on osutunud hädavajalikuks. Kombainer on JARMO TOMINGAS. Foto Kairit Korolkova

Tänavune suvi on teraviljakasvataja jaoks olnud sedavõrd ekstreemne, et mitmel pool on traktorid pidanud põllule kinni jäänud kombaine välja tõmbama.

KÜLLI KOPPELMAA
ÜLLE TAMM

„Mäletan, kuidas nõuka-ajal veeti kraana põllule kinni jäänud kombaini juurde ning traktoril tuli seal sild alt. Ka tänavu olen kuulnud, et on sildu ära tõmmatud, trosse puruks rebitud,“ ütleb Alaveres peamiselt viljakuivatamisega tegeleva Alvar MÜ juht ja teraviljakasvataja Jaanus Kalev.
Kuusalu vallas tegutseva Leedikõrve Taimekasvatusühistu tänavusest viljavõtust on Aivar Vahenõmm Youtube´i videokeskkonda üleslaadinud 9minutilise video. Ka sellest on näha, kuidas kombain pehmel põllul sisse vajub ning traktor välja tõmbab.
Koplimäe Agro juht Ago Pärnamäe Anijalt tänab õnne, et vahetas kevadel ühe senise kombainidest välja võimsama, lintidega Claasi vastu: „See meid päästis, muidu oleks suur osa viljast põllule jäänud. See pole uppumatu, ka meil on paar-kolm korda kinni jäänud, aga on võimsam, vajub vähem ja läheb paljudest kohtadest paremini läbi kui eelmine kombain.“

Koplimäe Agro jaoks katastroofiline aasta
„See on katastroof, mis sel aastal on toimunud – saagid on kaks-kolm korda väiksemad kui mullu,“ iseloomustab Ago Pärnamäe tänavust vilja-aastat.
Koplimäe Agrol on vilja 1700 hektaril Anija, Raasiku ja Kuusalu vallas, peamiselt nisu, oder ja raps, esmakordselt külvati kevadel ka uba, seda on 75 hektarit. Viljavõttu alustati nagu tavaliselt, augusti alguses, kuid vahepeal segasid tööd tugevad vihmad. Seetõttu on päris palju vilja veel võtta: 30 hektarit suvinisu, 270 hektarit rapsi, 75 hektarit uba.
Eelmisel aastal oli Koplimäe Agro vilja kogusaak üle 7000 tonni, tänavu jääb alla 5000 tonni. Nisu ja otra saadi 3000 tonni hektarilt ehk poole vähem kui eelmisel aastal. Talirapsi, mille normaalseks saagiks peab põllumees 3-4 tonni hektarilt, lõigati sel aastal 1,7 tonni hektarilt. Ainus lohutus Anija teraviljakasvataja jaoks on, et viimased paar nädalat on olnud kuivad ning vähemalt uba paistab põllul olevat ilus.
„Nisu on kõvasti kannatada saanud, pole saaki ega kvaliteeti. Talinisust sai pool üle külvatud, pool hävines, ka talirapsist hävines pool. Kõigepealt hävitas talv, siis uputas vihm taimed ära, neil polnud hingamisruumi ja jäid väga väikeseks. Talioder läks täielikult välja. Talinisust ei läinud meil ühtki koormat toiduviljaks, kõik läks söödaks,“ lausub Ago Pärnamäe.
Kehva saagikuse kõrval on teine mure vilja madalad hinnad. Otra, mille normaalne müügihind peaks tema hinnangul olema vähemalt 140-150 eurot toonni eest, ostetakse tootjailt 100 euro eest. Abi pole olnud ka sellest, et mujalgi Euroopas, nii Prantsusmaal kui Saksamaal, jäi viljasaak tugevate vihmasadude tõttu kesiseks.

Alvaris vilja kuivatatud kolmandiku võrra vähem

Alvar MÜ tegevjuht KASPAR KALEV tõdeb, et tänavu on vilets nii viljasaak kui kvaliteet.
Alvar MÜ tegevjuht KASPAR KALEV tõdeb, et tänavu on vilets nii viljasaak kui kvaliteet.

Ka Alvari juht Jaanus Kalev märgib, et tänavune viljasaak jääb Eestis mullusele kõvasti alla: „Päris täpset statistikat ei tea, aga tundub, et vähemalt kolmandik saaki jääb saamata. Kevadel oli põud ja koristushooaja alguses augustis meeletud vihmad.“
Viljakuivatushooaeg algab juulis ja lõpeb oktoobri keskpaigas. Alvarisse tuuakse kuivatada vilja üle Eesti. Eelmisel hooajal käis sealsest kuivatist läbi ligi 23 000 tonni vilja, sellest oli septembri keskpaigaks kuivatatud peaaegu 20 000 tonni. Tänavu on siiani kuivatatud 12 000 tonni ning viljavõtu lõpuni on jäänud mõned nädalad.
„Ehk 15 000 tonni saame kokku, siis on kõik,“ tõdeb Alvari tegevjuht Kaspar Kalev.
Ta lisab, et ka vilja kvaliteet on kehv. Augustikuiste tugevate sadude tõttu tuli vili märjana kuivatisse ning kuivatuskulud on suured.
Oma teraviljapõlde on Jaanus ja Kaspar Kalevil 300 hektaril. Suur osa viljast on koristatud, põllul on veel tatar ja kanep. Toiduoasaak oli nende põldudel korralik, ka talinisu oli nii korralik, et kõik müüdi toiduviljaks, kuid oder andis suure tagasilöögi, sest odra hind on Jaanus Kalevi kinnitusel Eestis euro-aja madalaim.
Ta märgib: „Kurb on öelda, aga Eesti teraviljakasvatajal läheb hästi siis, kui maailma suurtel tegijatel läheb halvasti, sest siis on teraviljahind kõrgem.“
Jaanus Kalev usub, et hoolimata tänavusest kesisest saagist pingutavad põllumehed püksirihma ja külvavad tuleval kevadel uue vilja maha, talivilja praegu juba külvatakse: „Olen põllumajanduses kaua tegutsenud ja tean, et kogu aeg ei saa ilm olla ilus ja saagid ideaalsed. Kaks eelmist aastat on teraviljakasvatuses olnud rekordaastad, see aasta lihtsalt on vilets. Nüüd tuleb investeeringute arvelt koomale tõmmata ja loota, et peaaktsionär taevast annab järgmisel aastal paremat ilma ning saagid tulevad paremad.“

Leedikõrvel jäi pool odrasaaki põllule
Leedikõrve Taimekasvatusühistu juht Jaanus Hein räägib Youtube`i pandud filmiklipi kohta, et klassivend Aivar Vahenõmm sõitis  mööda  ja  filmis  drooniga,  ilm oli sel päeval väga ilus, esmalt tundus, et viljakoristus laabub kenasti, kuid  päeva  lõpuks  oli  traktor kombaini välja tõmmanud 15 korda.
„Mina ei mäleta varasemast ajast sedavõrd hullu aastat ja ka vanemad põllumehed ütlevad, nad ei mäleta, et augustis oleks enne nii palju sadanud. Meil on paepealsed maad, vesi imbub pinnasesse aeglaselt, osad põllud jäidki koristamata. Odrapõllud olid ilusad, lootsime head saaki, oleks vaid õigeaegselt vilja kätte saanud. Viljapead varisesid, osaliselt läksid juba mustaks. Talinisu hakkas viljapeadest kasvama. Möödunud nädalavahetusel lõpetasime viljakoristuse ära, see hooaeg jääb kahjumisse. Ei saa tagasi seda, mida oleme panustanud, ning pole võimalik investeerida nii, nagu oli plaanis. Kaks eelmist aastat olid enamvähem ja nüüd selline langus. Ehk järgmine aasta tuleb parem,“ loodab Jaanus Hein.