Aren­dus­ko­da tä­his­tas 20 Lea­der-aas­ta täi­tu­mist õp­pe­rei­si­ga Ah­ve­na­maa­le

22
Lokalkraft Leader Aland arenduskoordinaator, Archipelago Pares RF juhatuse esimees VIKTOR ERIKSSON.

Kuu­sa­lu, Ta­pa, Hal­ja­la ja Kad­ri­na val­da ning Lok­sa lin­na ühen­dav MTÜ Aren­dus­ko­da alus­tas Lea­der-te­ge­vu­se­ga 19. juu­nil 2006. aas­tal.

Ees­ti ühi­ne­mi­ne Eu­roo­pa Lii­du­ga 2004. aas­tal tõi me rii­ki maae­lu eden­da­mi­seks ja toe­tu­seks loo­dud Lea­der-prog­ram­mi. Lea­der-te­ge­vu­se esi­me­sed piir­kond­li­kud te­ge­vusg­ru­pid loo­di 2006. aas­tal. La­he­maa ja sel­le lä­hi­piir­kon­na Lea­der-te­ge­vus­rühm asu­ta­ti Ta­pal koo­li­tus­te­ga te­ge­le­nud MTÜ Aren­dus­ko­da baa­sil 2006. aas­ta juu­nis.

Aren­dus­ko­ja tol­la­ne juht, hil­jem aas­taid ju­ha­tus­se kuu­lu­nud ja mul­lu ju­ha­tu­se esi­me­heks va­li­tud Va­hur Lee­met­sa sõ­nul kut­su­ti osa­le­ma Har­ju­maa ja Lää­ne-Vi­ru­maa neid oma­va­lit­su­si, mil­le pea­mi­ne suur ja ühi­ne kau­ba­märk oli ja on La­he­maa.

Va­hur Lee­mets: „Nüüd saa­me öel­da, et Aren­dus­ko­da on Ees­tis üks su­ju­va­malt toi­me­ta­nud Lea­der-te­ge­vusg­rup­pe – Lea­der-toe­tus­ra­ha ka­su­tus on ol­nud mõist­lik, el­lu on vii­dud hu­vi­ta­vaid pro­jek­te ning ku­ju­ne­nud tu­gev mees­kond ja koos­töö­võr­gus­tik.“

Ko­gu Lea­der-te­ge­vu­se aja Aren­dus­ko­ja te­gev­ju­hi ame­tit pi­da­nud Hei­ki Vun­tus: „Aren­dus­ko­ja al­ga­ta­tud toi­du- ja sääst­va tu­ris­mi pro­jek­ti­des­se on kaa­sa­tud pal­jud ko­ha­li­kud väi­ke­et­te­võt­jad. Üks­ki väi­keet­te­võ­te ei oleks ise nii­su­gust võr­gus­tik­ku loo­ma ha­ka­nud. Meie maa­kon­na- ja val­la­pii­re üle­ta­vaid ning ak­tiiv­selt te­gut­se­vaid koos­töö­võr­gus­tik­ke po­leks Lea­der-prog­ram­mi­ta tek­ki­nud.“

Möö­du­nud nä­da­lal kor­ral­das Aren­dus­ko­ja juht­kond te­ge­vus­rüh­ma Lea­der-te­ge­vu­se ak­tiiv­se­ma­te­le abi­lis­te­le õp­pe­rei­si Ah­ve­na­maa­le. Kuu­sa­lu val­last olid 20-liik­me­li­ses rei­si­selts­kon­nas Aren­dus­ko­ja ju­ha­tu­se ase­esi­mees, Kuu­sa­lu val­la­va­lit­su­se lii­ge Ur­mas Kirt­si; MTÜ Ju­min­da Pool­saa­re Selts ju­ha­tu­se lii­ge, Lea­der-pro­jek­ti­de hin­da­ja, Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gu lii­ge Tii­na Viir­na; Lau­gu Kü­la­lis­te­ma­ja OÜ ju­ha­tu­se lii­ge Na­dež­da Mat­kur; hindamiskomisjoni liige Kaisa Linno Kolgaküla Seltsist ja ka Sõ­nu­mi­too­ja aja­kir­ja­nik. Lok­salt osa­le­sid MTÜ Kom­pass juht, Aren­dus­ko­ja ju­ha­tu­se lii­ge, Lok­sa lin­na­vo­li­ko­gu lii­ge Õn­ne­la Ted­re­kin ja Kui­vo­ja puh­ke­komp­lek­si oma­nik, pro­jek­ti­de hin­da­ja Ele Tern.

Ah­ve­na­maa üle 6700 saa­re­ga ar­hi­pe­laag
Aren­dus­ko­ja õp­pe­reis Ah­ve­na­maa­le toi­mus 24.-28. au­gus­ti­ni. Sõit­si­me Tu­li­sil­ma bus­si­ga – lae­va­ga Soo­me, sealt möö­da lõu­na­ran­ni­kut sa­da­ma­lin­na Kus­ta­vi ning praa­mi­de­ga ja üle pal­ju­de sil­da­de es­malt Brän­dö saa­re­le. Ta­ga­si­tu­lek oli Ah­ve­na­maa pea­lin­nast Ma­rie­ham­nist Stock­holm-Tal­linn lii­ni­lae­va­ga.

Au­to­noom­se staa­tu­se­ga, oma par­la­men­di ja sea­dus­te­ga ning de­mi­li­ta­ri­see­ri­tud Ah­ve­na­maa on Soo­me väik­seim maa­kond. Ela­nik­ke on 30 000, oma­va­lit­su­si 16, ni­me­ga saa­ri 6700 ja li­saks vä­ga pal­ju ni­me­ta saa­ri-lai­de.

Brän­döl tut­vus­ta­sid oma te­ge­vust ELi ka­la-Lea­de­ri ko­ha­li­ke te­ge­vus­rüh­ma­de esin­da­jad, Lo­kalk­raft Lea­der Aland aren­dus­koor­di­naa­tor Vik­tor Eriks­son ja Ar­hi­pe­la­go Sea FLAG juht Mo­na Hei­ja­ri.

Re­gist­ree­ri­tud väi­keet­te­võt­teid on Ah­ve­na­maal üle 2700. Kõi­ge olu­li­se­mad ma­jan­dus­vald­kon­nad on ka­lan­dus ja tu­rism.

Ka­la­püük ja -tööt­le­mi­ne on toi­du­jul­geo­le­ku olu­li­ne osa ning pro­jek­ti­ra­ha­de­ga toe­ta­tak­se toi­du- ja ka­lan­dus­kul­tuu­ri­ga seo­tud et­te­võt­mi­si, mär­ga­la­de taas­ta­mist, roos­ti­ku raiu­mist ka­la­püü­gi­või­ma­lus­te pa­ran­da­mi­seks, ka sil­da­de ja sa­da­ma­te-paa­di­koh­ta­de ra­ja­mist, ma­ja­ka­te ja muu­de na­vi­gat­sioo­ni­va­hen­di­te pai­gal­da­mist.

Vii­ma­sel ajal teeb ai­na enam mu­ret ka­la­püü­ki ja ka­la­kas­va­tust kah­jus­ta­va­te hül­jes­te ja kor­mo­ra­ni­de roh­kus. Lea­der-toe­tust saab rööv­loo­ma­de-lin­du­de tõr­je­va­hen­di­teks ja jah­ti­mi­seks.

Ku­na noo­ri ka­lu­reid on vä­he, siis üks mu­re­koht ka­lan­du­ses on ka jär­je­pi­de­vu­se ta­ga­mi­ne. Kui ei püü­ta ko­ha­lik­ku ka­la, mil­lest te­hak­se res­to­ra­ni­des ja tu­ris­mi­ta­lu­des ko­ha­lik­ke ka­la­toi­te, mõ­ju­tab see pärs­si­valt ka tu­ris­mi, tõ­de­sid mõlemad esinejad.

Ül­la­tust ja mõt­teai­net te­ki­tas koh­tu­mi­sel kuul­dud fakt, et ran­ni­ku­ve­si on Ah­ve­na­maal erao­man­du­ses ja kin­nis­tu­pii­rid ula­tu­vad mer­re, mis tä­hen­dab, et vee­ko­gu äär­de pää­se­mi­seks ja ka­las­ta­ma mi­ne­kuks peab saa­ma nõu­so­le­ku maa ja vee oma­ni­kult.

Ka ring­käi­gul Brän­dö Lax ka­la­kas­va­tu­ses, kus kas­va­ta­tak­se ja tu­rus­ta­tak­se lõ­het ning sii­ga, oli ju­tuks, et ka­la­sum­pa­de ra­ja­mi­seks tu­leb nõu­so­lek saa­da nii va­lit­su­selt kui ka veeo­ma­ni­kult.

Ko­ha­li­ku elu aren­da­mi­sest kõ­ne­le­sid järg­mi­sel päe­val veel Ah­ve­na­maa Maae­lu Aren­dus­kes­ku­se töö­ta­jad. Li­saks ka­lan­du­se­ga seo­tud te­ge­vus­te­le kas­va­ta­tak­se Ah­ve­na­maal roh­kelt õu­nu ja 95 prot­sen­ti ko­gu Soo­mes too­de­tud si­bu­la­test, on lam­ba­ta­lud ja pii­ma­far­mid. Ak­tiiv­selt te­gut­se­vaid toot­mis­ta­lu­sid on 320. Eri­ne­valt ka­lan­du­sest pee­tak­se põl­lu­ma­jan­du­ses te­gut­se­mist noor­te seas po­pu­laar­seks, vee­rand töö­ta­ja­test on al­la 40aas­ta­sed, Eu­roo­pa Lii­du kesk­mi­ne on 12-14 prot­sen­ti töö­ta­ja­test.

Möö­du­nud aas­tal kü­las­ta­sid Ah­ve­na­maad 1,2 mil­jo­nit tu­ris­ti, kes ku­lu­ta­sid seal ol­les ehk tõid piir­kon­da kok­ku 107 mil­jo­nit eu­rot. Kü­las­ta­ja­te ku­lu­tus­test 45 prot­sen­ti läks toi­du eest res­to­ra­ni­de­le, koh­vi­ku­te­le ja kaup­lus­te­le.

Ha­ha ehk suu­re su­kel­par­di ko­loo­nia­te va­ba­taht­li­kud kaits­jad
Ah­ve­na­maa tõe­li­se tun­ne­tu­se saab ar­vu­ka­te kal­ju­saar­te ja lai­du­de va­hel paa­di­ga lii­ku­des. Meid sõi­du­ta­sid saa­res­ti­kus me­re­lin­du­de kait­se­ga te­ge­le­va MTÜ liik­med. Kõi­ge­pealt oli 20mi­nu­ti­li­ne sõit kol­me kii­re paa­di­ga Lil­la Bäts­kär saa­re­le, kus Arc­hi­pe­la­go Pa­res RF ehk Saa­res­ti­ku Sõb­rad MTÜ asu­ta­ja, tegevjuht ja ai­nus pal­ga­li­ne töö­ta­ja Lu­cas Wi­de­mann tut­vus­tas ühin­gu te­ge­vust.

Saa­res­ti­ku Sõp­ra­de MTÜs on tu­hat lii­get. Nen­de põ­hi­te­ge­vus on kal­ju­saar­tel pe­sit­se­va­te hah­ka­de kaits­mi­ne pe­sit­su­sa­jal. Ra­has­tust sel­leks saa­dak­se Lea­der-pro­jek­ti­de­ga, Ah­ve­na­maa va­lit­su­se­ga sõl­mi­tud koos­töö­le­pin­gu­te­ga, an­ne­ta­ja­telt, loo­du­se­hu­vi­lis­te­le kor­ral­da­ta­va­te lin­nu­ret­ke­de­ga ja MTÜ liik­me­te iga-aas­ta­sest 10eu­ro­sest liik­me­mak­sust.

Lu­cas Wi­de­mann kir­jel­das, kui­das ühing loo­di 2017. aas­tal ning ha­ka­ti ot­si­ma la­hen­du­si, mil vii­sil hoi­da hau­dea­jal pe­sa­dest ee­mal me­ri­kot­kaid ja -ka­ja­kaid, ka tal­vel möö­da jääd tul­nud re­ba­seid ja tei­si kisk­jaid. Kõi­ge­pealt ha­ka­ti pai­gal­da­ma pui­dust pi­si­ke­si kolm­nurk­seid pe­sa­kat­teid, mil­lest osa­li­selt oli abi, kuid loo­de­tust vä­hem. Pe­sit­sus­koh­ta­de juur­de on vii­dud ran­na­kar­pe, et ema­lin­nud ei lii­guks toi­tu ot­si­des pe­sa­dest lii­ga kau­ge­le.

Ha­ha­pe­sa­kon­nad ko­gu­ne­vad ühis­pe­re­deks. Ke­va­di­sel pe­sit­su­sa­jal käi­vad MTÜ va­ba­taht­li­kud loo­dus­kaits­jad saar­tel ema­lin­du­de ja poe­ga­de ha­ha­ko­loo­niaid val­va­mas.

Lil­la Bäts­kä­r saa­rel sel­gus veel, et seal­ne be­too­nist torn po­le mit­te vee­torn, vaid on teh­tud raua kae­van­da­mi­seks 1950nda­tel aas­ta­tel. Kae­van­da­da üri­tas üks Soo­me fir­ma, kuid raud osu­tus keh­vaks ja kae­van­da­mi­ne jäi ära.

Mi­tu lin­nu­kait­se­list Lea­der-pro­jek­ti el­lu vii­nud ühin­gu Arc­hi­pe­la­go Pa­res RF tegevjuht ja giid LU­CAS WI­DE­MANN ning MTÜ Aren­dus­ko­da ju­ha­tu­se esi­mees VA­HUR LEE­METS kal­ju­saa­rel Sto­ra Bäts­kär. Nen­de ta­gant pais­tab raua kae­van­da­mi­seks ra­ja­tud tor­ni­ga saar Lil­la Bäts­kär.

Kõr­va­la­su­val Sto­ra Bäts­kär saa­rel on ühin­gu ak­tiiv­sed liik­med re­no­vee­ri­nud ku­na­gi­se lin­nu­vaat­lus­jaa­ma. Sel­les ma­jas saa­vad lin­nu­val­vu­rid va­ja­du­sel öö­bi­da ning tu­ris­ti­de­le on teh­tud sa­mal kal­ju­saa­rel ot­se­kui va­baõ­hu­res­to­ran, kus pa­ku­tak­se mand­rilt kaa­sa too­dud söö­ke.

Kas­tel­hol­mi kind­lus ja nel­ja­mas­ti­li­ne Pom­mern
Veel käi­si­me Ah­ve­na­maal Kas­tel­hol­mi kind­lu­ses, mil­lest Root­si ku­nin­gas Gus­tav Va­sa te­gi oma ja­hi­los­si. Sa­mas los­sis van­gis­ta­sid te­ma noo­re­mad po­jad va­ne­ma ven­na Erik XIV koos abi­kaa­sa­ga.

Ah­ve­na­maa pos­ti ja tol­li aja­loost sai­me üle­vaa­te Ec­ke­rö tol­li- ja pos­ti­muu­seu­mis. Pea­lin­nas Ma­rie­ham­nis tut­vu­si­me SALT kes­ku­ses kunst­ni­ke ja kä­si­töö­meist­ri­te atel­jee­de­ga.

Ah­ve­na­maa kü­las­ta­jal tu­leb kind­las­ti ära käia ka pea­lin­na rei­si­sa­da­ma kõr­val paik­ne­val nel­ja­mas­ti­li­sel pur­je­kal Pom­mern. See põh­ja­maa­de suu­rim kau­ba­pur­je­kas viis sa­da päe­va kest­nud me­re­ret­kel kau­pa Aust­raa­lias­se. Pom­mer­ni trüm­mis kõ­lab he­li­lin­dis­tus tor­mi­sel me­rel sei­la­mi­sest ning saab vaa­da­ta ka va­na kroo­ni­ka­fil­mi lae­vast.

Üks ko­ha­li­ku toi­du­ga lõu­na­söök oli Ah­ve­na­maa jät­ku­suut­lik­ku­se mär­gi­se­ga Ro­he­li­ne Võ­ti tun­nus­ta­tud Stallhageni Pu­bis, kus on ka oma pruu­li­ko­da ja too­de­tak­se mi­tut sor­ti kä­si­tööõ­lut.

Meie rei­si vii­ma­ne õh­tu­söök toi­mus Ah­ve­na­maa eri­li­ses ja tun­nus­ta­tud söö­gi­ko­has – mand­rio­sa lõu­na­pool­se­ma punk­ti lä­he­dal Väs­ter­rö ta­lu su­vi­ses ka­la­res­to­ra­nis. Seal pa­kub ka­lur ja loo­min­gu­li­ne toi­du­val­mis­ta­ja, gur­mee­kokk An­ders Wes­ter­berg roo­ga­sid eri lii­ki ka­la­dest ala­tes nen­de suit­su­ta­mi­sest ku­ni ka­la­sa­la­ti­te, -kot­let­ti­de ja -pann­koo­ki­de­ni. Ko­du­ta­lu naabrusse ra­ja­tud toi­du­ko­ha juu­res saab ja­lu­ta­da pe­re­me­he vii­na­mar­jais­tan­du­ses – kas­vu­hoo­ne­tes vo­ha­va­te ja met­si­ku­na tun­du­va­te vii­na­puu­de va­hel. Me­nüüs on ka suit­su­ta­tud vii­na­mar­ju ja muid ise­moo­di val­mis­ta­tud hõr­gu­ti­si, kok­ku oli meile pakutud roo­ga­sid paar­küm­mend või veel­gi roh­kem.

Eelmine artikkelVäl­ja­võ­te Pee­ter Oden­ber­gi mä­les­tus­test Si­mi­tit­sas­se väl­ja­rän­da­mi­sest
Järgmine artikkelRaa­si­ku val­la ko­du­le­hel on tuu­li­ku­te alam­leht