Kuusalu, Tapa, Haljala ja Kadrina valda ning Loksa linna ühendav MTÜ Arenduskoda alustas Leader-tegevusega 19. juunil 2006. aastal.
Eesti ühinemine Euroopa Liiduga 2004. aastal tõi me riiki maaelu edendamiseks ja toetuseks loodud Leader-programmi. Leader-tegevuse esimesed piirkondlikud tegevusgrupid loodi 2006. aastal. Lahemaa ja selle lähipiirkonna Leader-tegevusrühm asutati Tapal koolitustega tegelenud MTÜ Arenduskoda baasil 2006. aasta juunis.
Arenduskoja tollane juht, hiljem aastaid juhatusse kuulunud ja mullu juhatuse esimeheks valitud Vahur Leemetsa sõnul kutsuti osalema Harjumaa ja Lääne-Virumaa neid omavalitsusi, mille peamine suur ja ühine kaubamärk oli ja on Lahemaa.
Vahur Leemets: „Nüüd saame öelda, et Arenduskoda on Eestis üks sujuvamalt toimetanud Leader-tegevusgruppe – Leader-toetusraha kasutus on olnud mõistlik, ellu on viidud huvitavaid projekte ning kujunenud tugev meeskond ja koostöövõrgustik.“
Kogu Leader-tegevuse aja Arenduskoja tegevjuhi ametit pidanud Heiki Vuntus: „Arenduskoja algatatud toidu- ja säästva turismi projektidesse on kaasatud paljud kohalikud väikeettevõtjad. Ükski väikeettevõte ei oleks ise niisugust võrgustikku looma hakanud. Meie maakonna- ja vallapiire ületavaid ning aktiivselt tegutsevaid koostöövõrgustikke poleks Leader-programmita tekkinud.“
Möödunud nädalal korraldas Arenduskoja juhtkond tegevusrühma Leader-tegevuse aktiivsematele abilistele õppereisi Ahvenamaale. Kuusalu vallast olid 20-liikmelises reisiseltskonnas Arenduskoja juhatuse aseesimees, Kuusalu vallavalitsuse liige Urmas Kirtsi; MTÜ Juminda Poolsaare Selts juhatuse liige, Leader-projektide hindaja, Kuusalu vallavolikogu liige Tiina Viirna; Laugu Külalistemaja OÜ juhatuse liige Nadežda Matkur; hindamiskomisjoni liige Kaisa Linno Kolgaküla Seltsist ja ka Sõnumitooja ajakirjanik. Loksalt osalesid MTÜ Kompass juht, Arenduskoja juhatuse liige, Loksa linnavolikogu liige Õnnela Tedrekin ja Kuivoja puhkekompleksi omanik, projektide hindaja Ele Tern.
Ahvenamaa üle 6700 saarega arhipelaag
Arenduskoja õppereis Ahvenamaale toimus 24.-28. augustini. Sõitsime Tulisilma bussiga – laevaga Soome, sealt mööda lõunarannikut sadamalinna Kustavi ning praamidega ja üle paljude sildade esmalt Brändö saarele. Tagasitulek oli Ahvenamaa pealinnast Mariehamnist Stockholm-Tallinn liinilaevaga.
Autonoomse staatusega, oma parlamendi ja seadustega ning demilitariseeritud Ahvenamaa on Soome väikseim maakond. Elanikke on 30 000, omavalitsusi 16, nimega saari 6700 ja lisaks väga palju nimeta saari-laide.
Brändöl tutvustasid oma tegevust ELi kala-Leaderi kohalike tegevusrühmade esindajad, Lokalkraft Leader Aland arenduskoordinaator Viktor Eriksson ja Arhipelago Sea FLAG juht Mona Heijari.
Registreeritud väikeettevõtteid on Ahvenamaal üle 2700. Kõige olulisemad majandusvaldkonnad on kalandus ja turism.
Kalapüük ja -töötlemine on toidujulgeoleku oluline osa ning projektirahadega toetatakse toidu- ja kalanduskultuuriga seotud ettevõtmisi, märgalade taastamist, roostiku raiumist kalapüügivõimaluste parandamiseks, ka sildade ja sadamate-paadikohtade rajamist, majakate ja muude navigatsioonivahendite paigaldamist.
Viimasel ajal teeb aina enam muret kalapüüki ja kalakasvatust kahjustavate hüljeste ja kormoranide rohkus. Leader-toetust saab röövloomade-lindude tõrjevahenditeks ja jahtimiseks.
Kuna noori kalureid on vähe, siis üks murekoht kalanduses on ka järjepidevuse tagamine. Kui ei püüta kohalikku kala, millest tehakse restoranides ja turismitaludes kohalikke kalatoite, mõjutab see pärssivalt ka turismi, tõdesid mõlemad esinejad.
Üllatust ja mõtteainet tekitas kohtumisel kuuldud fakt, et rannikuvesi on Ahvenamaal eraomanduses ja kinnistupiirid ulatuvad merre, mis tähendab, et veekogu äärde pääsemiseks ja kalastama minekuks peab saama nõusoleku maa ja vee omanikult.
Ka ringkäigul Brändö Lax kalakasvatuses, kus kasvatatakse ja turustatakse lõhet ning siiga, oli jutuks, et kalasumpade rajamiseks tuleb nõusolek saada nii valitsuselt kui ka veeomanikult.
Kohaliku elu arendamisest kõnelesid järgmisel päeval veel Ahvenamaa Maaelu Arenduskeskuse töötajad. Lisaks kalandusega seotud tegevustele kasvatatakse Ahvenamaal rohkelt õunu ja 95 protsenti kogu Soomes toodetud sibulatest, on lambatalud ja piimafarmid. Aktiivselt tegutsevaid tootmistalusid on 320. Erinevalt kalandusest peetakse põllumajanduses tegutsemist noorte seas populaarseks, veerand töötajatest on alla 40aastased, Euroopa Liidu keskmine on 12-14 protsenti töötajatest.
Möödunud aastal külastasid Ahvenamaad 1,2 miljonit turisti, kes kulutasid seal olles ehk tõid piirkonda kokku 107 miljonit eurot. Külastajate kulutustest 45 protsenti läks toidu eest restoranidele, kohvikutele ja kauplustele.
Haha ehk suure sukelpardi kolooniate vabatahtlikud kaitsjad
Ahvenamaa tõelise tunnetuse saab arvukate kaljusaarte ja laidude vahel paadiga liikudes. Meid sõidutasid saarestikus merelindude kaitsega tegeleva MTÜ liikmed. Kõigepealt oli 20minutiline sõit kolme kiire paadiga Lilla Bätskär saarele, kus Archipelago Pares RF ehk Saarestiku Sõbrad MTÜ asutaja, tegevjuht ja ainus palgaline töötaja Lucas Widemann tutvustas ühingu tegevust.
Saarestiku Sõprade MTÜs on tuhat liiget. Nende põhitegevus on kaljusaartel pesitsevate hahkade kaitsmine pesitsusajal. Rahastust selleks saadakse Leader-projektidega, Ahvenamaa valitsusega sõlmitud koostöölepingutega, annetajatelt, loodusehuvilistele korraldatavate linnuretkedega ja MTÜ liikmete iga-aastasest 10eurosest liikmemaksust.
Lucas Widemann kirjeldas, kuidas ühing loodi 2017. aastal ning hakati otsima lahendusi, mil viisil hoida haudeajal pesadest eemal merikotkaid ja -kajakaid, ka talvel mööda jääd tulnud rebaseid ja teisi kiskjaid. Kõigepealt hakati paigaldama puidust pisikesi kolmnurkseid pesakatteid, millest osaliselt oli abi, kuid loodetust vähem. Pesitsuskohtade juurde on viidud rannakarpe, et emalinnud ei liiguks toitu otsides pesadest liiga kaugele.
Hahapesakonnad kogunevad ühisperedeks. Kevadisel pesitsusajal käivad MTÜ vabatahtlikud looduskaitsjad saartel emalindude ja poegade hahakolooniaid valvamas.
Lilla Bätskär saarel selgus veel, et sealne betoonist torn pole mitte veetorn, vaid on tehtud raua kaevandamiseks 1950ndatel aastatel. Kaevandada üritas üks Soome firma, kuid raud osutus kehvaks ja kaevandamine jäi ära.

Kõrvalasuval Stora Bätskär saarel on ühingu aktiivsed liikmed renoveerinud kunagise linnuvaatlusjaama. Selles majas saavad linnuvalvurid vajadusel ööbida ning turistidele on tehtud samal kaljusaarel otsekui vabaõhurestoran, kus pakutakse mandrilt kaasa toodud sööke.
Kastelholmi kindlus ja neljamastiline Pommern
Veel käisime Ahvenamaal Kastelholmi kindluses, millest Rootsi kuningas Gustav Vasa tegi oma jahilossi. Samas lossis vangistasid tema nooremad pojad vanema venna Erik XIV koos abikaasaga.
Ahvenamaa posti ja tolli ajaloost saime ülevaate Eckerö tolli- ja postimuuseumis. Pealinnas Mariehamnis tutvusime SALT keskuses kunstnike ja käsitöömeistrite ateljeedega.
Ahvenamaa külastajal tuleb kindlasti ära käia ka pealinna reisisadama kõrval paikneval neljamastilisel purjekal Pommern. See põhjamaade suurim kaubapurjekas viis sada päeva kestnud mereretkel kaupa Austraaliasse. Pommerni trümmis kõlab helilindistus tormisel merel seilamisest ning saab vaadata ka vana kroonikafilmi laevast.
Üks kohaliku toiduga lõunasöök oli Ahvenamaa jätkusuutlikkuse märgisega Roheline Võti tunnustatud Stallhageni Pubis, kus on ka oma pruulikoda ja toodetakse mitut sorti käsitööõlut.
Meie reisi viimane õhtusöök toimus Ahvenamaa erilises ja tunnustatud söögikohas – mandriosa lõunapoolsema punkti lähedal Västerrö talu suvises kalarestoranis. Seal pakub kalur ja loominguline toiduvalmistaja, gurmeekokk Anders Westerberg roogasid eri liiki kaladest alates nende suitsutamisest kuni kalasalatite, -kotlettide ja -pannkookideni. Kodutalu naabrusse rajatud toidukoha juures saab jalutada peremehe viinamarjaistanduses – kasvuhoonetes vohavate ja metsikuna tunduvate viinapuude vahel. Menüüs on ka suitsutatud viinamarju ja muid isemoodi valmistatud hõrgutisi, kokku oli meile pakutud roogasid paarkümmend või veelgi rohkem.






