
Raasiku koolimaja valmis küll novembris 1962, kuid eelmisel sügisel otsustati, et juubelipidu ning vilistlaste kokkutulek kooli 60. sünnipäeva tähistamiseks tehakse kevadel.
Möödunud laupäeval, 27. mail kooli saalis toimunud kontsert-aktuse teema oli „Tee Raasikule“. Oma teest Raasiku kooli ja sealt edasi meenutasid endised ja praegused õpilased ning õpetajad. Neid intervjueeris teleajakirjanik Taavi Eilat. Vestluste vahepeal esitasid dialooge õpetaja Heli Karu ja huvijuht Koit Piirisild, laulude ja tantsudega esinesid Raasiku kooli õpilased ja õpetajad.
Juubelipeol osalenuid tervitanud Raasiku kooli direktor Triin Hallik ütles, et tema tee Raasikule algas 8 aastat tagasi, kui läks sinna kodu leidmiseks maja vaatama. Ta märkis, et seitse esimest aastat oli kõrvaltvaataja, viimasel aastal koolijuhina on saanud aru, tuleb kõvasti rooli hoida, et looklevatel teedel rajal püsida.
Raasiku valla aukodanik, 1966. aastal kooli 4. lennu lõpetanud Helle Vaga meenutas, et asus pärast koolimaja avamist õppima viiendasse klassi. Ehitamine venis ja kool ei saanud õppeaasta alguseks valmis. Seetõttu viidi lapsi Aegna saarele, kuid ka põllule kartuleid võtma ja ühiskondlikult kasulikku tööd tegema. Helle Vaga nimetas oma esimest klassijuhatajat Ilma Liiserit: „Ta tegi ka lastega nukuteatrit. Mina võtsin osa ja sain Buratino rolli, oskan seda praegugi.“
1970. aastal 8. lennu lõpetanud Anija endine vallavanem Arvi Karotam jutustas, et tal on selgelt silme ees pilt, kuidas astus 1. septembril 1962 esimese klassi poisina Raasiku kooli aulasse, mis oli sel ajal ka spordisaal: „Lava ees olid saepuruhunnikud, sest kool ei olnud veel valmis – nagu ikka juhtus, läks tähtaeg üle. Mäletan, et esimesed tunnid toimusid ja ka esimese viie sain turuplatsil lauavirna otsas istudes ja õppides.“
Oma kooliajast kõnelesid ka Raasiku kooli õpetaja, 15. lennu lõpetanud Linda Wrobel, tema tütar, 40. lennu vilistlane Stella Heiberg ning Raasiku koolis õppivad tütrelapsed Ardo ja Heleri Heiberg. Linda Wrobel lausus, et tema käis oma esimese kooliaasta aktusel kummikutega, kuna eelmisel päeval olnud sõbranna sünnipäevale läks keelust hoolimata kõvade sandaalidega, mis olid mõeldud 1. septembriks: „Tulemus oli see, et jalad olid rakkus ning sandaalide asemel olid kodust võtta vaid kummikud.“
Eesti vanim tegevõpetaja, 85aastane Sirje Kuurberg Jüri gümnaasiumist, kes algusaastail oli 17 aastat Raasiku koolis eesti keele ja kirjanduse õpetaja, ütles, et tema esimene oli Raasiku kooli 1965. aastal lõpetanud 3. lend, kes saab siiani igal aastal kokku alates ajast, kui jäid pensionile. Ka 12. lennuga on jäänud endisel klassijuhatajal väga soojad suhted, kui sealsed lõpetajad pered lõid, käisid talle Jüris oma titasid näitamas.
Mullu suveni neli aastat Raasiku kooli juhtinud Reelika Turi esimene mälestus Raasiku kooliga oli, et seal polnud kusagil parkida, sest parasjagu oli pooleli spordihoone ehitus: „Oma esimese töönädala teisel päeval pidin istuma soojakus ja leppima kokku mingeid asju, mis olid seotud spordisaali põranda ja lakkimisega. Mul ei olnud neist õrna aimugi, õnneks oli kõrval haldusjuht, kes soovitas teha tähtsat nägu ja noogutada.“
Endine direktor meenutas ka, kuidas organiseeris õpetajale enda teada toreda üllatusena kanuumatka, kuid oli ise sellel ajal Eestist ära. Kuna matkapäeval sadas nagu oavarrest, olid õpetajad direktori peale väga tigedad: „Õnneks hiljem oleme saanud seda kanuumatka meenutades päris mitu korda naerda.“
Oma praegusest koolielust rääkisid Raasiku kooli 9. klassi õpilane Kert Sinik ja 1. klassis õppiv Linnet Otsa.





