ETV muusikasaate „Top 7” edetabelis on Heraldi lugu „Masin”.
„Oleme aru saanud, et bändis polegi väga vahet, mis stiili mängida, tähtsam on seltskond. Hea kambaga võib mängida kõike,” räägivad Tauno Nava ja Meelis Endla ehk Taunts ja Mell, kes on olnud kogu elu muusika sees, jaganud lava Metsatöllu, Ultima Thule, ja J.M.K.E.-ga, soojendanud USA bände W.A.S.P. ning Black Labe Society, teinud Arukülas muusikat koos Gunnar Grapsiga.
Bänd Herald, kus mehed musitseerivad, on 5liikmeline. Tauno Nava on mänginud seal 2001. aastast, bänd ise loodi aasta varem. Meelis Endla liitus Heraldiga paar aastat tagasi, kui bänd otsis uut bassimängijat.
Bändimehed jutustasid, et Heraldi lugu „Masin” on olnud ETV edetabelis umbes kuu aega, liikunud kohtade vahel, on olnud au olla ka esikohal. Kes ja kui paljud seda saadet vaatavad, bändimehed öelda ei oska. Küll tekitas neis elevust meelelahutusportaal Elu24, mille peatoimetaja Anu Saagim kutsus neid andma live-kontserti. See oli teine kord kui bänd mängis akustiliselt. „Oma plaadi promomise nimel tuleb kõike teha,” lausus Tauno Nava.
Plaate on andnud Herald välja 5 – viimane ilmus käesoleval aastal, järgmist plaati lubavad nad kindlalt ka 2020. aastaks. Järgmisena on plaanis teha „Masinale” korralik muusikavideo.
Bänd sai tähelepanu juurde ülemöödunud nädalal, kui neil oli võimalus soojendada USA hevibändi W.A.S.P., kes varem Eestis esinedes pole endale soojendusbändi võtnud. Bänd oli noorpõlves üks Tauno Nava ja Meelis Endla iidolitest.
Kuigi Herald on käinud esinemas üle Eesti, Lätis ja Prantsusmaal, pole nad Arukülla veel jõudnud. Tauno Nava märkis, et millalgi esinetakse ka seal: „Massidele me ilmselt peale ei lähe, aga teatud kuulajaskonnale ehk pakuks huvi.”
Tauno Nava, kes on Heraldis ka üks kolmest laulukirjutajast, elab perega Arukülas. Tal on väike erafirma, mis ehitab eramaju. Ta tütar õpib Aruküla waldorfkoolis, poeg linnas waldorfgümnaasiumis, ka nemad on seotud muusikaga. Arukülas on ta elanud ligi 18 aastat, enne seda Tallinnas, kust sai alguse tema muusikutee.
Kitarri mängima õppis ta ise, käis mõne tunni ka Mihkel Raua juures kitarritunnis. Klassivendadega tehti punkbändi, seejärel sai temast bassimängija.
„Minul algas kitarrihullus 14aastaselt, isa kinkis emale akustilise kitarri. Laenasin klassivenna elektrikidra ning mängisin läbi grammofoni võimu. Mul olid Metallica tabulatuurid, mille järgi mängisin. Esimene rokielamus oli juba 8aastasena, kui lappasin plaate ja leidsin Smokie. Ei teadnud neist midagi, aga hakkas kohe meeldima,” jutustas ta.
Heraldisse sattus ta rokiklubis Guitar Safari toimunud noortebändide konkursil: „Läksin kuulama, nägin, et võimas hevibänd, kus laulis mu kunagine koolivend Mart Kalvet. Küsiti, kas kitarri mängin, käisin proovis ning olingi juba bändis. Lood olid siis keerulised, käik käigu otsas, higistasime ja õppisime.”
Mõned aastad on ta laulnud ka Aruküla meesansamblis Lüü-Türr: „Kolmapäeviti on proov Lüü-Türriga, teisipäeva ja neljapäeva õhtul linnas Herald. Pidevalt tuleb kodust ära olla, mõlemal kollektiivil on praegu veel eriti aktiivne aeg ka. Loobuda ei saaks kummastki, Lüü-Türr on mu elus üks kõvemaid seltskondi, kahetunnine teraapia, kus pool ajast räägid oma elust ja viskad nalja.”
Arukülla kolides sai ta tuttavaks Meelis Endlaga – 2000ndatel aastatel tegid koos rokkbändi, esineti pubides. Nad kaverdasid teisi bände, omaloomingut polnud.
Meelis Endla elab praegu Laitses, Arukülas elab ta ema ning ka lapsed käivad seal lasteaias, sest Laitse lasteaed pole veel valmis ehitatud.
Vabal ajal käib ta laatadel ehteid müümas: „Sulatan ahjus klaasi ning olen oma kunstiakadeemia tudengist naise õpilane. Suvel sattusime mitmele laadale, kus Varaani kidramees müüs vaipu, oli tore kohtumine.”
Kitarri õppis ta veidi aega Arukülas muusikakoolis ja tegi bändi, pärast sõjaväge jäi bänd aga kõrvale: „Muusikueluga ära ei ela. Mul küll olid linnas mõned bändid, palju esinemisi ning tasu sai üsna korralikult, kuid mingil hetkel enam ei jõunud, pidi olema kogu aeg valmis jooksma.”
Heraldis on olnud Meelis Endla 2 aastat ning kõige värskem liige: „Käisin Lüü-Türri kontserdil ning kuulsin, et Heraldil vaja bassimängijat, olin muidugi nõus.”
Rokkari elu kohta räägib Tauno Nava, et praegu kindlasti ei vasta see klišeelikule kuvandile: „Kaua ikka jaksad öösiti pidutseda ja rajult elada. Tahaks ikka raamatut lugeda ning end vormis hoida. Vanus tuleb ka peale, peab ennast hoidma. Kui lähemegi minu bussiga Tartusse kontserti andma, saame tagasi alles varahommikul, mis pidu saab seal olla, oleme kõik pereinimesed.”
Ka Läände pürgimine jäi seetõttu soiku, et mehed said isadeks ning prioriteedid muutusid: „Varem võiks kohviaparaat tiksuda kogu öö ja tegime hommikuni proovi.”
Bänditegemise raskemad ajad on meeste sõnul möödas: „Kulutused pole enam nii suured, tehnika on olemas. Vahva, et ka lapsed juba selles eas, et meid fännavad ja veidi uhked ka, et papsid sellised teistmoodi. Oleme ja jääme veidi ikka poisikesteks.”
Heraldil on välja kujunenud oma fännid, kontsertidel on meeste sõnul palju tuttavaid: „Meie fännid on südamlikud, hevirahvas on üldjuhul väga sõbralik ja lahe seltskond. Kaklusi esinemispaikades naljalt ei näe.”
Oma muusika propageerimiseks tuleb pidevalt midagi teha, Tauno Nava kirjeldas, kuidas sageli on bänd kui produkt, mis peab end igat pidi müüma.
Ka Heraldil on õlu, promopakid, fännisärgid: „Püüame aga siiski ajada oma joont ja bändi raha pärast ei tee. Meie ampluaa pole minna korda 10aastastele tüdrukutele. Vahel mõtleme küll, et kaua veel jaksame, aga see tunne läheb üle, kui pärast väsitavat tööpäeva saab proovis argipäevast väljuda.”
6. novembril kuuleb Heraldit Valgas, 7. novembril Tartus.
