Nõu ja (tahte)jõuga suitsust vabaks

2580

Dr Tiiu Härm, Tervise Arengu Instituudi peaspetsialist, suitsetamisest loobumise nõustaja
Kuidas kõlab võimalus kokkuhoitud raha eest käia kaks(!) korda aastas Egiptuses puhkamas, lasta 97 korda salongis juukseid lõigata, osta üle 1000 liitri diiselkütust või mängida 194 tundi bowlingut? Aga just selline oleks sinu võit aasta pärast, kui jätaksid suitsetamise maha juba täna.

Igal aastal 31. mail tähistatakse üle maailma tubakavaba päeva, mille deviisiks on tänavu Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) määranud „Hoiatused tubakatoodete ohust tervisele”. Nii 31. mail kui ka kogu järgneval aastal peab WHO väga oluliseks julget võitlust tubakaga läbi tõsiste tervist puudutavate hoiatuste kaudu nii pildis kui sõnas, kuna need on kõige efektiivsemad vahendid veenmaks inimesi loobuma. Aga kui ei mõju pildid ja hoiatused, äkki mõjutab loobumisotsust pilk rahakotti? Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu andmetel suitsetas 2008. aastal igapäevaselt veerand tööealistest elanikest ning keskmiselt tegi igapäevasuitsetaja 15 sigaretti päevas. Arvestades, et ühe sigaretipaki hind on hetkel umbes 40 krooni, kulub aastas sigarettidele 14 600 krooni. Suitsetamisest loobumisega ei investeeri sa ainult oma tervisesse vaid kogu elukvaliteedi tõusu.

Tartu Ülikooli kliinikumi kopsuarsti, dr Ülle Ani sõnul peab ligi ¾ elanikkonnast suitsetamist harjumuspära­seks tegevuseks ehk ka situatsioon-sõltuvuseks. Vaid ¼ mõistavad suitsetamist ühtlasi ka kui sõltuvust nikotiinist. Suitsetamisest loobumisel tuleb arvestada mõlemaga: nii loobumisega rutiinist kui ka vajadusega ületada nikotiinsõltuvus. Inimene, kes on mõnda aega suitsetanud, tunnetab, et tema aju justkui vajabki pidevat aktiveerimist nikotiini abil – ilma lisanikotiinita tekib tunne, et midagi on puudu. Mida rohkem aega läheb mööda viimasest sigaretist, seda enam tekib kas ärevust, ärrituvust või kurvameelsust ja see viib tugeva tungini uut sigaretti läita. Kõige kee­rulisem ongi esimene nädal, teisest nädalast on juba palju parem – nii kinnitavad juba suitsust loobunud. Stabiilsus suitsetamisest loobumisel saabub enamasti kahe kuu jooksul.

Loobuda soovijatele tulevad appi ja toetavad suitsetamisest loobumise nõustajad. Kogenud tervishoiutöötajatest nõustajad on olemas igas maakonnas – üle Eesti on kokku 25 suitsetamisest loobumise nõustamise kabinetti – ja nad osutavad oma teenuseid tasuta. Infot nende asukoha kohta leiad aadressilt www.terviseinfo.ee. Oodatud on kõik suitsetajad hoolimata soost ja vanusest. Eriti lapsed ja noorukid, kes sageli on oma suitsetamismurega üksi ja abitud.

Paljudel õnnestub loobumine ilma lisaravi vajaduseta. Kuid kui suitsust loobumine ainult oma tahtejõul ei õnnestu, saab kasutada abiks mitmeid ravimeid. Soovitatavad ravimid saavad leevendada ärajäämanähtusid ja muuta loobumine lihtsamaks.

Kõige efektiivsema ravimi nimeks aga on ja jääb „tahtejõud“. Käsukorras ei loobu keegi. Suitsetamisest loobumiseks on vaja inimese enese kindlalt motiveeritud ja läbikaalutletud otsust. Kui see otsus puudub, ei suuda aidata ka nõustaja.