Kuusalu valla maanteedel võib varakevadest saadik kohata kollastes vestides jalgrattapoisse. Nende järel sõidab mikrobussiga Kuusalu rattaklubi treener Kaido Laas. Liidrirolli kannab kõige vanem, novembris 15aastaseks saav Evar Saul. Riburada tema tuules pedaalivad Mauro Erik Saar (sündinud 2006. aastal), Ruben Käärst, Andreas Vilbaste (2007), Herlen Kajo, Markus Aleksander Saar, Sten Erik Soiver (2008) ja pesamuna Georg Salupuu (2010).
1976. aastast Kuusalus elav Kaido Laas on kodugaraaži rajanud rattakeskuse, mille juurest alustatakse treeningut. Väljaspool alevikku elavad poisid stardivad vahel oma kodust ja sõidavad kaaslastele vastu.
Kaido Laas rääkis, et 2003. aastal CFC spordiklubi noortega tööd alustades sõitis Kuusalu valla teedel vähem autosid, praegust liiklustihedust peab ta kohati hullumeelseks: „Rahulikuma liiklusega tee viib Loksa poole, sealt keerame Valgejõe peale. Ka Kembasse on hea sõita. Mööda Soodla teed saame minna Kehrasse. Vahel harjutame Peterburi maanteel. Siis võtan poiste järel koha sisse nii, et osa bussist on üle pideva valge joone ja autod mööduvad meist ohutult teisel rajal.”
Maanteesõidu võistlused on seljataga ja jalgratturid valmistuvad cyclo-krossi hooajaks. Pühapäeval treenisid Kuusalu rattaklubi poisid Kolgaküla terviseradadel. Detsembris alustatakse alusmüüri ladumist järgmiseks aastaks.
Kaido Laasi sõnul on teismeeas noorte treeningutel oluline mängulisus, et nende huvi püsiks ja süveneks: „Kui kunagi alustasin jalgrattatreeninguid, siis saadeti meid pikale jooksule, aga jooks on algajale raske ja nii võib juhtuda, et lapsed tüdinevad ja lähevad trennist minema. Me teeme tempokõndi, jookseme ja kõnnime vaheldumisi. Püüan treeningutesse tuua vaheldust ka harjutuspaikade valikuga, näiteks matkame Viru rabas.”
Laupäevasele matkale minnakse Kuusalu spordikeskusest, kuhu jäetakse vahetusriided. Pärast teekonnalt naasmist ujutakse lõõgastuseks sealses basseinis.
Kaido Laas rääkis, et järk-järgult matka kestust suurendades harjuvad lapsed koormust paremini taluma: „Meeste rattasõidu võistlused kestavad üle viie tunni, maast-madalast on tarvis harjuda nii kaua järjest pingutama. Väiksematele lastele piisab hakatuseks kuni kolmetunnisest matkast, suurematega liigume kolm pool ja neli, isegi kuni viis tundi.”
Kaido Laasi sõnul viib ta kõik treeningud läbi väljas: „Kuusalu kooli kõrval männikus on valgustatud väljak, kus mängime jalgpalli, talviti ka lumes, seejärel teeme jõulinnakus oma keha harjutusi. Heade lumeolude korral sõidame Kolgaküla terviseradadele suusatama. Kui külm kaanetab Kuusalu lähedase karjääri vee jääga, mängime seal tennisepalliga jäähokit ja uisutame.”
Kasulikuks treeninguks peab Kaido Laas mäkke- ja trepijooksu, mis arendab hästi jalgade jõudu. Tallinnas harjutades rühitakse üles Lasnamäe veerule tõusvast trepist ja Pirita jõe äärsest liivakünkast.
Olenevalt ilmaoludest püütakse hakata maastikujalgrattaga treenima veebruaris: „Selleks sobivad metsateed, kus veoautod on tugeva rööpapaari sisse sõitnud. Kitsal rajal püsimine nõuab poistelt head ratta ja keha valitsemist. Maanteerattaga alustame harjutamist teede kuivenedes.”
Evar Saul ühines Kaido Laasi grupiga 2018. aasta sügisel 13aastasena, varem oli ta käinud ema ja isaga ujumas ja suusatamas: „Mulle on meeldinud rattaga sõita. Tahtsin endale maanteeratast. Peres öeldi, mis ma sellest ostan, kui trenni ei tee. Nägin poisse Kuusalus sõitmas, otsustasin proovida.”
Vanuseklassis M16 on Evar Saulil tulnud konkureerida aasta vanemate noormeestega: „Mägised rajad on mu lemmikud, olen kerge poiss, spurtida ma veel ei jaksa. Mulle meeldib sõita kiireid lõike ja treenida kodu juures Tsitre mäel. Mu fännid on ema, isa ja vanaema.”
Põlvevalu tõmbas unistustele kriipsu peale
Lasnamäel sirgunud Kaido Laas alustas jalgrattatreeninguid 15aastasena, enne oli ta tegelenud 8 eri spordialaga. 18aastasena püstitas ta Pirita velotrekil 1000 meetri paigaltstardist sõidus Eesti rekordi. Valmistus Gruusias Suhhumis 1971. aasta NSV Liidu rahvaste spartakiaadiks, kui põlvevalu tõmbas püüdlustele kriipsu peale.
Enda sportlike unistuste realiseerimisest tuli loobuda, seda enam on ta tahtnud aidata õpilastel arenguredelil tõusta. Treeneritööd alustas 1973. aastal Tallinna Pedagoogilise Instituudi kehakultuuritudengina.
Kaido Laasi sõnul on treeneritöö korvanud selle, mis jäi ratturina tegemata: „Üks mu andekamaid õpilasi oli Ivar Mones. Eiki Seller tuli esimese eestlasena trekisõidus suurmeistriks. Raul Oja oli õigel ajal õiges kohas. Toivo Suvi oli rahulik maapoiss. Tiit Aava tegi veidi ka vigureid. Treeningu ajal võib ka nalja visata, siis möödub aeg kiiremini.”
Toivo Suvi sõnul oskas Kaido Laas poisse hästi innustada: „Ta armastas ja armastab siiani palju rääkida, tema jutt on motiveeriv. Ta on heas mõttes fanaatiline treener, kes ei tee treeneritööd palga pärast.”
Kaido Laas tõi välja oma põhilause: „Need, kes on üheskoos ketisuppi lurpinud, on eluks ajaks tugevad ja omavahel sõbrad. Ketisupiks nimetatakse grupis sõitmist küljetuulega, kus koostöö on väga tähtis.”
Kümme aastat spordiühingu Dünamo vanemtreenerina olid Kaido Laasi sõnul õpetlikud, arendavad ja tulemuslikud. 1982. aasta NSV Liidu juunioride meistrivõistluste Almatõs võitis Martin Aun grupisõidus hõbemedali ja 75 km meeskonnasõidu lõpetasid Alar Aia, Toomas Kirsipuu, Arvi Tammesalu ja Indrek Olkonen neljandal kohal. 1985. aasta NSV Liidu meistrivõistlustel 100 km meeskonnasõidus Kaunases sai kvartett Riho Suun, Toomas Kirsipuu, Ivar Mones ja Paavel Matvejev hõbemedali.
Kodukandis tegi Kaido Laas treeneritöö esimese tsükli
1985-1996, kui juhtis Kuusalu kolhoosi ametiühingukomitee laste- ja noortespordikooli. Toonastest kasvandikest tõstab ta esile Valdi Lootust ja juunioride maailmameistrivõistlustel trekisõidus osalenud Andrus Rikkast. 2010. aasta veebruaris asutas ta Kuusalu rattaklubi. Seitse aastat harjutas tema käe all augustis naiste grupisõidu Eesti meistritiitli võitmisega üllatanud 18aastane Aidi Gerde Tuisk, kes esindab CFC spordiklubi.
„Saadan hea meelega tublimad õpilased suuremasse klubisse, tugevamas grupis treenimine tuleb arengule kasuks,” ütles Kaido Laas.