KAI­DO LAAS ut­si­tab Kuu­sa­lu valla noo­ri jalg­rat­tu­reid

128
Kuu­sa­lu rat­tak­lu­bi tree­ner KAI­DO LAAS ja te­ma kas­van­dik EVAR SAUL.

Kuu­sa­lu val­la maan­tee­del võib va­ra­ke­va­dest saa­dik ko­ha­ta kol­las­tes ves­ti­des jalg­rat­ta­pois­se. Nen­de jä­rel sõi­dab mik­ro­bus­si­ga Kuu­sa­lu rat­ta­klu­bi tree­ner Kai­do Laas. Liid­ri­rol­li kan­nab kõi­ge va­nem, no­vemb­ris 15aas­ta­seks saav Evar Saul. Ri­bu­ra­da te­ma tuu­les pe­daa­li­vad Mau­ro Erik Saar (sün­di­nud 2006. aas­tal), Ru­ben Käärst, And­reas Vil­bas­te (2007), Her­len Ka­jo, Mar­kus Alek­san­der Saar, Sten Erik Soi­ver (2008) ja pe­sa­mu­na Georg Sa­lu­puu (2010).

1976. aas­tast Kuu­sa­lus elav Kai­do Laas on ko­du­ga­raaži ra­ja­nud rat­ta­kes­ku­se, mil­le juu­rest alus­ta­tak­se tree­nin­gut. Väl­jas­pool ale­vik­ku ela­vad poi­sid star­di­vad va­hel oma ko­dust ja sõi­da­vad ­kaas­las­te­le vas­tu.

Kai­do Laas rää­kis, et 2003. aas­tal CFC spor­dik­lu­bi noor­te­ga tööd alus­ta­des sõi­tis Kuu­sa­lu val­la tee­del vä­hem au­to­sid, prae­gust liik­lus­ti­he­dust peab ta ko­ha­ti hul­lu­meel­seks: „Ra­hu­li­ku­ma liik­lu­se­ga tee viib Lok­sa poo­le, sealt kee­ra­me Val­ge­jõe pea­le. Ka Kem­bas­se on hea sõi­ta. Möö­da Sood­la teed saa­me min­na Keh­ras­se. Va­hel har­ju­ta­me Pe­ter­bu­ri maan­teel. Siis võ­tan pois­te jä­rel ko­ha sis­se nii, et osa bus­sist on üle pi­de­va val­ge joo­ne ja au­tod möö­du­vad meist ohu­tult tei­sel ra­jal.”

Maan­tee­sõi­du võist­lu­sed on sel­ja­ta­ga ja jalg­rat­tu­rid val­mis­tu­vad cyc­lo-kros­si hooa­jaks. Pü­ha­päe­val tree­ni­sid Kuu­sa­lu rat­tak­lu­bi poi­sid Kol­ga­kü­la ter­vi­se­ra­da­del. Det­semb­ris alus­ta­takse alus­müü­ri la­du­mist järg­mi­seks aas­taks.

Kai­do Laa­si sõ­nul on teis­me­eas noor­te tree­nin­gu­tel olu­li­ne män­gu­li­sus, et nen­de hu­vi pü­siks ja sü­ve­neks: „Kui ku­na­gi alus­ta­sin jalg­rat­tat­ree­nin­guid, siis saa­de­ti meid pi­ka­le jook­su­le, aga jooks on al­ga­ja­le ras­ke ja nii võib juh­tu­da, et lap­sed tü­di­ne­vad ja lä­he­vad tren­nist mi­ne­ma. Me tee­me tem­po­kõn­di, jook­se­me ja kõn­ni­me va­hel­du­mi­si. Püüan tree­nin­gu­tes­se tuua va­hel­dust ka har­ju­tus­pai­ka­de va­li­ku­ga, näi­teks mat­ka­me Vi­ru ra­bas.”

Lau­päe­va­se­le mat­ka­le min­nak­se Kuu­sa­lu spor­di­kes­ku­sest, ku­hu jäe­tak­se va­he­tus­rii­ded. Pä­rast tee­kon­nalt naas­mist uju­tak­se lõõ­gas­tu­seks seal­ses bas­sei­nis.

Kai­do Laas rää­kis, et järk-jär­gult mat­ka kes­tust suu­ren­da­des har­ju­vad lap­sed koor­must pa­re­mi­ni ta­lu­ma: „Mees­te rat­ta­sõi­du võist­lu­sed kes­ta­vad üle viie tun­ni, maast-ma­da­last on tar­vis har­ju­da nii kaua jär­jest pin­gu­ta­ma. Väik­se­ma­te­le las­te­le pii­sab ha­ka­tu­seks ku­ni kol­me­tun­ni­sest mat­kast, suu­re­ma­te­ga lii­gu­me kolm pool ja ne­li, ise­gi ku­ni viis tun­di.”

Kai­do Laa­si sõ­nul viib ta kõik tree­nin­gud lä­bi väl­jas: „Kuu­sa­lu koo­li kõr­val män­ni­kus on val­gus­ta­tud väl­jak, kus män­gi­me jalg­pal­li, tal­vi­ti ka lu­mes, see­jä­rel tee­me jõu­lin­na­kus oma ke­ha har­ju­tu­si. Hea­de lu­meo­lu­de kor­ral sõi­da­me Kol­ga­kü­la ter­vi­se­ra­da­de­le suu­sa­ta­ma. Kui külm kaa­ne­tab Kuu­sa­lu lä­he­da­se kar­jää­ri vee jää­ga, män­gi­me seal ten­ni­se­pal­li­ga jää­ho­kit ja ui­su­ta­me.”

Ka­su­li­kuks tree­nin­gu­ks peab Kai­do Laas mäk­ke- ja tre­pi­jook­su, mis aren­dab häs­ti jal­ga­de jõu­du. Tal­lin­nas har­ju­ta­des rü­hi­tak­se üles Las­na­mäe vee­ru­le tõus­vast tre­pist ja Pi­ri­ta jõe äär­sest lii­va­kün­kast.

Ole­ne­valt il­mao­lu­dest püü­tak­se ha­ka­ta maas­ti­ku­jalg­rat­ta­ga tree­ni­ma veeb­rua­ris: „Sel­leks so­bi­vad met­sa­teed, kus veoau­tod on tu­ge­va röö­pa­paa­ri sis­se sõit­nud. Kit­sal ra­jal pü­si­mi­ne nõuab pois­telt head rat­ta ja ke­ha va­lit­se­mist. Maan­tee­rat­ta­ga alus­ta­me har­ju­ta­mist ­tee­de kui­ve­ne­des.”

Evar Saul ühi­nes Kai­do Laa­si gru­pi­ga 2018. aas­ta sü­gi­sel 13aas­ta­se­na, va­rem oli ta käi­nud ema ja isa­ga uju­mas ja suu­sa­ta­mas: „Mul­le on meel­di­nud rat­ta­ga sõi­ta. Taht­sin en­da­le maan­tee­ra­tast. Pe­res öel­di, mis ma sel­lest os­tan, kui tren­ni ei tee. Nä­gin pois­se Kuu­sa­lus sõit­mas, ot­sus­ta­sin proo­vi­da.”

Va­nu­sek­las­sis M16 on Evar Sau­lil tul­nud kon­ku­ree­ri­da aas­ta va­ne­ma­te noor­mees­te­ga: „Mä­gi­sed ra­jad on mu lem­mi­kud, olen ker­ge poiss, spur­ti­da ma veel ei jak­sa. Mul­le meel­dib sõi­ta kii­reid lõi­ke ja tree­ni­da ko­du juu­res Tsit­re mäel. Mu fän­nid on ema, isa ja va­nae­ma.”

Põl­ve­va­lu tõm­bas unis­tus­te­le kriip­su pea­le
Las­na­mäel sir­gu­nud Kai­do Laas alus­tas jalg­rat­tat­ree­nin­guid 15aas­ta­se­na, en­ne oli ta te­ge­le­nud 8 eri spor­dia­la­ga. 18aas­ta­se­na püs­ti­tas ta Pi­ri­ta ve­lot­re­kil 1000 meet­ri pai­galts­tar­dist sõi­dus Ees­ti re­kor­di. Val­mis­tus Gruu­sias Suh­hu­mis 1971. aas­ta NSV Lii­du rah­vas­te spar­ta­kiaa­diks, kui põl­ve­va­lu tõm­bas püüd­lus­te­le kriip­su pea­le.

En­da sport­li­ke unis­tus­te rea­li­see­ri­mi­sest tu­li loo­bu­da, se­da enam on ta taht­nud ai­da­ta õpi­las­tel aren­gu­re­de­lil tõus­ta. Tree­ne­ri­tööd alus­tas 1973. aas­tal Tal­lin­na Pe­da­goo­gi­li­se Ins­ti­tuu­di ke­ha­kul­tuu­ri­tu­den­gi­na.

Kai­do Laa­si sõ­nul on tree­ne­ri­töö kor­va­nud sel­le, mis jäi rat­tu­ri­na te­ge­ma­ta: „Üks mu an­de­ka­maid õpi­la­si oli Ivar Mo­nes. Eiki Seller tuli esimese eestlasena trekisõidus suurmeistriks. Raul Oja oli õigel ajal õiges kohas. Toi­vo Su­vi oli ra­hu­lik maa­poiss. Tiit Aa­va te­gi vei­di ka vi­gu­reid. Tree­nin­gu ajal võib ka nal­ja vi­sa­ta, siis möö­dub aeg kii­re­mi­ni.”

Toi­vo Su­vi sõ­nul os­kas Kai­do Laas pois­se häs­ti in­nus­ta­da: „Ta ar­mas­tas ja ar­mas­tab siia­ni pal­ju rää­ki­da, te­ma jutt on mo­ti­vee­riv. Ta on heas mõt­tes fa­naa­ti­li­ne tree­ner, kes ei tee tree­ne­ri­tööd pal­ga pä­rast.”

Kai­do Laas tõi väl­ja oma põ­hi­lau­se: „Need, kes on ühes­koos ke­ti­sup­pi lur­pi­nud, on eluks ajaks tu­ge­vad ja oma­va­hel sõb­rad. Ke­ti­su­piks ni­me­ta­tak­se gru­pis sõit­mist kül­je­tuu­le­ga, kus koos­töö on vä­ga täh­tis.”

Küm­me aas­tat spor­diü­hin­gu Dü­na­mo va­nemt­ree­ne­ri­na olid Kai­do Laa­si sõ­nul õpet­li­kud, aren­da­vad ja tu­le­mus­li­kud. 1982. aas­ta NSV Lii­du juu­nio­ri­de meist­ri­võist­lus­te Al­ma­tõs või­tis Mar­tin Aun gru­pi­sõi­dus hõ­be­me­da­li ja 75 km mees­kon­na­sõi­du lõ­pe­ta­sid Alar Aia, Too­mas Kir­si­puu, Ar­vi Tam­me­sa­lu ja Indrek Olkonen nel­jan­dal ko­hal. 1985. aas­ta NSV Lii­du meist­ri­võist­lus­tel 100 km mees­kon­na­sõi­dus Kau­na­ses sai kvar­tett Ri­ho Suun, Too­mas Kir­si­puu, Ivar Mo­nes ja Paa­vel Mat­ve­jev hõ­be­me­da­li.

Ko­du­kan­dis te­gi Kai­do Laas tree­ne­ri­töö esi­me­se tsük­li
1985-1996, kui juh­tis Kuu­sa­lu kol­hoo­si ame­tiü­hin­gu­ko­mi­tee las­te- ja noor­tes­por­di­koo­li. Too­nas­test kas­van­di­kest tõs­tab ta esi­le Val­di Loo­tust ja juu­nio­ri­de maail­ma­meist­ri­võist­lus­tel tre­ki­sõi­dus osa­le­nud And­rus Rik­kast. 2010. aas­ta veeb­rua­ris asu­tas ta Kuu­sa­lu rat­ta­klu­bi. Seit­se aas­tat har­ju­tas te­ma käe all au­gus­tis nais­te gru­pi­sõi­du Ees­ti meist­ri­tiit­li võit­mi­se­ga ül­la­ta­nud 18aas­ta­ne Ai­di Ger­de Tuisk, kes esin­dab CFC spor­dik­lu­bi.

„Saa­dan hea mee­le­ga tub­li­mad õpi­la­sed suu­re­mas­se klu­bis­se, tu­ge­va­mas gru­pis tree­ni­mi­ne tu­leb aren­gu­le ka­suks,” üt­les Kai­do Laas.