Vii­nis­tul tä­his­ta­tak­se mui­nas­tu­le­de ööl 75 aas­ta möö­du­mist paa­di­põ­ge­ne­mi­sest

65

Aas­ta­tel 1943-1944 põ­ge­ne­sid Ees­tist 70 000 ini­mest Nõu­ko­gu­de või­mu eest lään­de. Põ­ge­ne­mi­ne hoo­gus­tus 1944. aas­ta sep­temb­ris, kui Sak­sa ar­mee ju­ha­tus ot­sus­tas Bal­ti­ku­mi loo­vu­ta­da ning ha­ka­ti taan­du­ma. Põh­ja-Ees­tis põ­ge­ne­ti pea­le­tun­gi­nud Nõu­ko­gu­de ar­mee eest ka­lu­ri­paa­ti­de ja väik­se­ma­te lae­va­de­ga üle la­he Soo­me ning sealt lii­gu­ti eda­si Root­si, Lää­ne-Ees­tist ja saar­telt läk­sid paa­did ot­se Root­si.

Põ­ge­ne­ti ka pal­ju­dest Kuu­sa­lu val­la ran­na­kü­la­dest Ju­min­da ja Pä­ris­pea pool­saa­rel. Kõi­ge roh­kem oli põ­ge­nik­ke Vii­nis­tu kü­las, mis jäi pool­tüh­jaks – rohkem kui 500 ela­ni­kust lah­ku­sid 277, ära­mi­ne­jaid oli 70 ta­lust.

Vii­nis­tu Kü­la­selts tä­his­tab paa­di­põ­ge­ne­mi­se 75. aas­ta­päe­va mui­nas­tu­le­de ööl, mis see­kord on lau­päe­val, 31. au­gus­til. Vii­nis­tu äs­ja re­mon­di­tud muu­seu­mi­toas rää­gi­tak­se, mi­da too­kord­ne põ­ge­ne­mi­ne en­dast ku­ju­tas ja kü­la­le tä­hen­das. Õh­tul süü­da­tak­se ran­nas mä­les­tus­tu­led.

Vii­nis­tu Kü­la­selt­si ju­ha­tu­se lii­ge ja Lok­sa güm­naa­siu­mi õpe­ta­ja Ur­ve Toom­puu üt­les, et ka­vas on väl­ja pan­na kõi­gi 277 põ­ge­ni­ku ni­med, ja­ga­da mä­les­tu­si ning näi­da­ta paa­ri­küm­ne mi­nu­ti pik­kust ­fil­mi sel­lest, kui­das eest­la­sed jõud­sid 1944. aas­tal lae­va­ga Root­si pea­lin­na Stock­hol­mi.

Ur­ve Toom­puu: „Käi­sin sal­ves­ta­mas 92aas­ta­se Õie Külm­saa­re mee­nu­tu­si ajast, kui külast ära mindi. Ole­me ka teis­telt uu­ri­nud ja pa­lu­nud ma­ter­ja­le. Eel­kõi­ge kes­ken­du­me oma kü­la­ga seo­tud mä­les­tus­te­le, aga oo­da­tud on ka naa­ber­kü­la­de rah­vas. Ae­ga on pal­ju möö­da läi­nud, mä­le­ta­jaid vä­heks jää­nud. Olen ko­ha­nud ini­me­si, kes veel nüüd­ki ei ta­ha sel­lest rää­ki­da, sest mä­les­tu­sed on lii­ga va­lu­sad.“

Ta mär­kis, kui kel­lel­gi on paa­di­põ­ge­ne­mi­se koh­ta kir­ja­lik­ke mä­les­tu­si või pil­te, võiks Vii­nis­tu­le kaa­sa võt­ta, et tut­vus­ta­da ka teis­te­le.

Vä­lis-Ees­ti in­ter­ne­ti­väl­jaan­des Va­ba Ees­ti Sõ­na on Joel Hauk­ka kir­ju­ta­nud viis aas­tat ta­ga­si, et üle me­re ja Soo­me kau­du jõud­sid Root­si 7000 paa­di­põ­ge­nik­ku. Pä­rast Soo­me ja NSVL va­he­ra­hu sõl­mi­mist 19. sep­temb­ril 1944 pi­di Soo­me suh­tu­ma eest­las­tes­se kui Nõu­ko­gu­de ko­da­ni­kes­se ja saat­ma neid ko­du­maa­le ta­ga­si, kuid Soo­me ame­ti­või­mu­de ja ran­na­rah­va kaa­sa­bil õn­nes­tus pal­ju­del siis­ki eda­si lii­ku­da. Põ­ge­ni­ke ko­gu­ne­mis­koht oli sa­da­ma­linn Rau­ma, lae­vad vii­sid sealt Root­si, kus ma­ju­ta­ti rah­va­ma­ja­des­se ja ki­ri­ku­tes­se.

Paa­di­põ­ge­ne­mi­se tä­his­ta­mi­sest il­mus mul­lu sü­gi­sel Sõ­nu­mi­too­jas lu­gu „Tu­le­val aas­tal möö­dub 75 aas­tat 1944 sund­väl­ja­rän­dest“. Sel­les on kir­jel­da­tud, kui­das Lok­sal mit­meid kaup­lu­si pi­da­nud Jo­han­nes Man­ki­ni tü­tar Wil­ma Man­kin Bergst­röm, kes koos isa­ga läks Pä­ris­pealt paa­di­ga üle me­re ja elab Root­sis, käis koos tüt­re­ga Ees­tis. Ta tut­vus­tas too­kord Root­sis värs­kelt il­mu­nud aja­leh­te Ees­ti Päe­va­leht, kus kut­su­ti üles, et 25. märt­si ja 14. juu­ni küü­di­ta­mis­päe­va­de kõr­val võiks lei­na­päe­vaks ni­me­ta­da ka 21. sep­temb­ri kui paa­di­põ­ge­ne­mis­päe­va.