SU­LEV VALD­MAA mee­nu­tab Kuu­sa­lu Muin­sus­kait­se Selt­si al­gu­sae­gu

Kuu­sa­lu Muin­sus­kait­se Selt­si esi­mees SU­LEV VALD­MAA, 14. juu­nil, lei­na­päe­val ko­gu­ne­ti taas Kuu­sa­lu kal­mis­tul oku­pat­sioo­niohv­ri­te mä­les­tus­ki­vi juur­de ja 23. juu­nil tä­his­ta­ti või­du­pü­ha va­ba­dus­sõ­ja au­sam­ba juu­res. Kas ja kui pal­ju oli muin­sus­kait­se selts 1990nda­tel aas­ta­tel seo­tud mä­les­tus­ki­vi pai­gal­da­mi­se ja au­sam­ba taas­ta­mi­se­ga?

„Oku­pat­sioo­niohv­ri­te mä­les­tus­ki­vi­ga te­ge­les Hans Poom Kodasoo kü­last. See ei ol­nud muin­sus­kait­se selt­si al­ga­tus. Hans Poom kut­sus kok­ku al­ga­tus­rüh­ma, kes hak­kas aru­ta­ma, kas ja ku­hu te­ha Kuu­sa­lus mä­les­tus­ki­vi nõu­ko­gu­de oku­pat­sioo­ni tõt­tu kan­na­ta­nu­te­le. Te­ge­le­sin siis Kuu­sa­lu kesk­koo­li juh­ti­mi­se­ga ja osa­le­sin sel­les rüh­mas.

Ku­na küü­di­ta­mi­si oli roh­kem ja eri­ne­vaid nii 1941. aas­tal kui ka 1949. aastal, siis ot­sus­ta­ti, et tu­leb te­ha ka suu­rem ki­vi kõi­gi­le ohv­ri­te­le. Mä­le­tan, et mõ­le­ma ki­vi pu­hul oli vaid­lust pal­ju. Kuu­sa­lu koo­li õpe­ta­ja Men­da Kirs­maa­ga kon­sul­tee­ri­sin teks­ti osas, et mil­li­sed kir­jad ki­vi­le. Lõ­puks jäi, et „Oku­pat­sioo­ni ohv­ri­te­le 1940-1994“.

Ki­vi­de asu­ko­ha üle oli sa­mu­ti suu­rem vaid­lus. Kuu­sa­lu kal­mis­tu kes­kel asub va­ba­dus­sõ­ja au­sam­mas ning kee­ru­li­ne oli lei­da so­bi­vat koh­ta, ku­hu pan­na oku­pat­sioo­niohv­ri­te mä­les­tus­ki­vi. Oli ka vas­tu­seis­jaid, kes olid se­da meelt, et mä­les­tus­ki­vi ei so­bi kal­mis­tu­le aia äär­de.

Kuu­sa­lu Muin­sus­kait­se Selts oli roh­kem seo­tud kal­mis­tul asu­va va­ba­dus­sõ­ja au­sam­ba taas­ta­mi­se­ga.“

Kui­das Kuu­sa­lus va­ba­dus­sõ­ja au­sam­ba taas­ta­mi­ne toi­mus?

„Üle Ees­ti hak­kas 1986. ja 1987. aas­tal tek­ki­ma ko­ha­lik­ke muin­sus­kait­se klu­bi­sid. Ees­ti Muin­sus­kait­se Selts asu­ta­ti 1987. aas­ta lõ­pus. Har­ju par­tei­ko­mi­tee oli paa­ni­kas, et pal­ju­des koh­ta­des ha­ka­ti loo­ma va­ba­du­se-meel­seid klu­bi­sid. Mul­le öel­di siis par­tei­ko­mi­teest, et kui Kuu­sa­lus ha­ka­tak­se loo­ma sel­list selt­si, pean hak­ka­ma selt­si esi­me­heks.

Kü­la­nõu­ko­gu ma­jas, kus prae­gu on Kuu­sa­lus kuns­ti­de kool, kut­su­ti kok­ku init­sia­tiivg­rupp ko­ha­li­ku muin­sus­kait­se selt­si loo­mi­seks. Ak­tiiv­ne eest­ve­da­ja oli Har­ju­maa par­tei­ko­mi­tee kul­tuu­rio­sa­kon­na töö­ta­ja Pel­le Lall, kel­le al­ga­tu­sel hei­sa­ti si­ni­must­val­ge lipp Muuk­si mäel toi­mu­nud rah­va­roh­kel jaa­ni­tu­lel puit­kii­ge kül­ge. See oli too­kord esi­me­ne Kol­ga ka­rap.

Muin­sus­kait­se selts asu­ta­ti, mind va­li­ti esi­me­heks. Selt­sis oli siis üles­kut­se ha­ka­ta Kuu­sa­lus taas­ta­ma va­ba­dus­sõ­ja au­sam­mast, mis ava­ti 16. mail 1921. aas­tal ja on Ees­tis esi­me­ne va­ba­dus­sõ­jas lan­ge­nu­te­le püs­ti­ta­tud mä­les­tus­märk. Hu­vi­ta­val kom­bel oli nõu­ka ajal see sam­mas ole­mas seal­sa­mas, kus ta on prae­gu­gi. Ai­nult alu­mi­ne must ta­hu­kas oli ära täk­si­tud, va­ba­dus­sõ­jas lan­ge­nu­te ni­med ee­mal­da­tud ja al­les jäe­tud I maail­ma­sõ­jas lan­ge­nu­te ni­med.

Kuu­sa­lu au­sam­mas tõm­ma­ti nõu­ko­gu­de aja al­gu­ses,1941. aas­tal ho­bus­te­ga pi­ka­li, ha­ka­ti pu­ruks löö­ma, aga mae­ti ma­ha, sest sam­ba ma­ter­jal oli nii tu­gev, et se­da ei suu­de­tud va­sa­ra­te­ga katki lüüa ja ära ve­da­mi­seks jäi sam­mas lii­ga ras­keks. Kui nõu­ko­gu­de võim sai 1942. aas­tal lä­bi, tõs­te­ti au­sam­mas üles ja pan­di sa­mas­se asu­pai­ka. Nii jäi see obe­lisk kal­mis­tu­le seis­ma aas­ta­küm­ne­teks, ehk­ki ve­ne väed tu­lid 1944. aastal Ees­tis­se ta­ga­si.

Au­sam­ba taas­tas Hei­no Puu­ra oma ki­vi­töös­tu­ses Har­kus. Es­malt oli va­ja sel­geks te­ha, kel­le­le au­sam­mas kuu­lub ja kes tel­lib te­malt sam­ba taas­ta­mis­tööd. Kal­mis­tu ei kuu­lu­nud siis veel ko­gu­du­se­le, oli kü­la­nõu­ko­gu hal­la­ta. Käi­sin kü­la­nõu­ko­gus rää­ki­mas, et võiks ha­ka­ta au­sam­mast taas­ta­ma, aga sain kü­la­nõu­ko­gu esi­me­helt vas­tu­se, nad ei ole hu­vi­ta­tud, et nei­le tööd juur­de te­ki­ta­tak­se.

Sel taa­sär­ka­mi­se ajal oli pal­ju ise­te­ge­vust ja re­gu­lee­ri­ma­tust. Sain Kuu­sa­lu kesk­koo­li di­rek­to­ri­na te­ha koo­li amet­li­ku­le blan­ke­ti­le taot­lu­se, et au­sam­mas taas­ta­da.

Au­sam­ba alu­mi­ne osa oli nii kat­ki, et teh­ti uus. Obe­lisk on ori­gi­naal. Esi­me­sel kül­jel asu­nud rist oli auk­lik, ve­ne­la­sed olid se­da tu­lis­ta­nud. Hei­no Puu­ra pöö­ras obe­lis­ki rin­gi, te­gi et­te­poo­le uue ris­ti. Kui obe­lis­ki ta­gu­mist poolt hoo­le­ga vaa­da­ta, siis leiab kuu­liau­ke.“

Kes Kuu­sa­lu au­sam­ba taas­ta­mi­se eest mak­sis?

„Ko­gu­si­me ra­ha an­ne­tus­test. Mä­le­tan, et koo­lis oli meil min­gil ajal ko­gu­ne­nud pal­ju su­la­ra­ha. Veoau­to an­dis au­sam­ba Har­ku töö­kot­ta vii­mi­seks Kuu­sa­lu kol­hoos. Sel ajal loo­di ko­gu Ees­tis Rah­va­rin­de ra­ku­ke­si, Kuu­sa­lu Rah­va­rin­de eest­ve­da­jad olid kol­hoo­si töö­ta­jad Ta­jo Ka­da­jas ja Jü­ri Mäe­vä­li. Ne­mad kor­ral­da­sid au­sam­ba vii­mi­se ja too­mi­se.“

Miks taa­sa­va­ti va­ba­dus­sõ­ja Kuu­sa­lu au­sam­mas 1988. aas­ta no­vemb­ris, mit­te või­du­pü­ha ajal?

„Ava­si­me siis, kui au­sam­mas sai val­mis. Ava­mi­ne oli suur üri­tus, tul­di ko­ha­le üle Ees­ti. Vä­he­malt paar­sa­da ini­mest ko­gu­nes. Läk­si­me rong­käi­gu­ga ki­ri­ku juu­rest plat­silt kal­mis­tu­le. Kan­ti si­ni­must­val­geid lip­pe.

Siis oli­me ju veel Nõu­ko­gu­de Lii­dus. Õhk­kond oli sel­li­ne, et ei tead­nud, mis meist saab. Pi­da­sin au­sam­ba juu­res kõ­ne, rää­ki­jaid oli ka tei­si.“

Mi­da veel 1980nda­te aas­ta­te lõ­pus ja 1990nda­te al­gu­ses muin­sus­kait­se selt­si­ga te­gi­te?

„Eras­ta­mi­sed olid sel ajal veel toi­mu­ma­ta. Kuu­sa­lu pas­to­raa­di ümb­rus oli rää­mas, kal­mis­tu pol­nud õie­ti kel­le­gi oma. Käi­si­me seal ko­ris­ta­mas.

Üks suur üri­tus oli veel, kui Kuu­sa­lu kol­hoo­si Rah­va­rin­de tu­gi­rüh­ma eest­ve­da­mi­sel teh­ti uus Valk­la ki­vi ja ka muin­sus­kait­se selts osa­les taa­sa­va­mi­sel.

Muin­sus­kait­se selt­si ak­tiiv­sed osa­le­jad olid Kal­ju Rea, Es­ter Kurg-Ra­ja­sa­lu, En­del Va­her­ma. 1990nda­tel aas­ta­tel ka­dus muin­sus­kait­se selt­sil töö­järg ja va­ja­dus, sest kal­mis­tu ja pas­to­raat an­ti ta­ga­si ko­gu­du­se­le, mä­les­tus­ki­vid olid pai­gal­da­tud, selt­sis toi­me­ta­nud ini­me­sed leid­nud muid te­ge­vu­si.

Ku­na Kuu­sa­lu Muin­sus­kait­se Selts ei ol­nud re­gist­ree­ri­tud ju­rii­di­li­se isi­ku­na, pol­nud amet­lik­ku liik­mes­kon­da ega pan­ga­kon­tot, siis jäid käed pä­rast Ees­ti Va­ba­rii­gi taa­si­se­seis­vu­mist pilt­li­kult öel­des lü­hi­ke­seks ning asu­ta­si­me MTÜ Lau­rent­siu­se Selts.

Muin­sus­kait­se selt­si kuu­lu­nud Es­ter Kurg-Ra­ja­sa­lu eest­ võt­mi­sel sai po­lü­goo­nil Jär­vi jär­ve­de ää­res 1994. aas­tal taas­ta­tud ja taa­sa­va­tud Len­du­ri­te ki­vi, mil­le­ga mä­les­ta­tak­se seal 1941. aas­tal su­ve­la­hin­gu­tes met­sa­ven­da­de­na huk­ku­nud sõ­ja­väe­len­du­reid. Igal aas­tal on Len­du­ri­te ki­vi juu­res juu­li tei­sel lau­päe­val mä­les­tus­päev.“

Len­du­ri­te kivi taa­sa­va­mi­sest möö­dub tä­na­vu 30 aas­tat. See­kord­ne mä­les­tus­päev kor­raldatakse tu­le­val lau­päe­val, 13. juu­lil.

„Len­du­ri­te ki­vi juu­res kor­ral­da­vad mä­les­tus­päe­va vii­ma­sel ajal Liia Vi­le­pa­ju Hirv­list ja Es­ter Kurg-Ra­ja­sa­lu lap­se­lap­sed koos Ees­ti õhu­väe­ga. Aas­ta­te­ga on jää­nud osa­le­jaid vä­he­maks, esial­gu olid rah­va­roh­ked mä­les­tus­päe­val, osa­le­jaid oli sa­da­kond. Nüüd käib ko­hal paar­küm­mend ini­mest. Tra­dit­sioo­ni­li­selt ko­gu­ne­tak­se lau­päe­val kell 11 Kiiu tor­ni juu­res ja siis sõi­de­tak­se ühi­selt au­to­de­ga Len­du­ri­te ki­vi juur­de. Ko­ha­le tu­le­vad õhu­väe esin­da­jad.“

Kas Kuu­sa­lu Muin­sus­kait­se Selts enam üld­se ei te­gut­se?Kas Kuu­sa­lu Muin­sus­kait­se Selts enam üld­se ei te­gut­se?

„Mi­na osa­len muin­sus­kait­se selt­si esi­me­he­na Ees­ti Muin­sus­kait­se Selt­si suur­ko­gul, sest kut­su­tak­se. Sel­les mõt­tes on selts elus ja sei­su­koh­ti ar­ves­ta­tak­se.

Muin­sus­kait­se selt­si kõr­va­le loo­dud Lau­rent­siu­se Selt­si üks põ­hi­kir­ja­li­ne te­ge­vus on Kuu­sa­lu kee­le­me­he, Ees­ti kir­ja­kee­le gram­ma­ti­ka loo­ja Edu­rad Ah­ren­si mä­les­tu­se jääd­vus­ta­mi­ne. Kor­ral­da­me kee­le­kon­ve­rent­se. Lau­rent­siu­se Selt­si suu­rim te­gu on Eduard Ah­ren­si pronks­ku­ju tel­li­mi­ne, ra­has­tu­se leid­mi­ne ja pai­gal­da­mi­ne Kuu­sa­lu pas­to­raa­di et­te.

Lau­rit­sa­päe­val, 10. au­gus­til kor­ral­da­me Kuu­sa­lu rah­va­ma­jas al­gu­se­ga kell 12.30 taas lau­rit­sa­päe­va lu­gu­de ju­tus­ta­mi­se. Eel­mi­sel aas­tal oli esi­mest ju­tus­ta­mist kuu­lamas peaae­gu 70 ini­mest. Nüüd­ki on tu­le­mas põ­ne­vaid ju­tu­vest­jaid.“