
Kuusalu Muinsuskaitse Seltsi esimees SULEV VALDMAA, 14. juunil, leinapäeval koguneti taas Kuusalu kalmistul okupatsiooniohvrite mälestuskivi juurde ja 23. juunil tähistati võidupüha vabadussõja ausamba juures. Kas ja kui palju oli muinsuskaitse selts 1990ndatel aastatel seotud mälestuskivi paigaldamise ja ausamba taastamisega?
„Okupatsiooniohvrite mälestuskiviga tegeles Hans Poom Kodasoo külast. See ei olnud muinsuskaitse seltsi algatus. Hans Poom kutsus kokku algatusrühma, kes hakkas arutama, kas ja kuhu teha Kuusalus mälestuskivi nõukogude okupatsiooni tõttu kannatanutele. Tegelesin siis Kuusalu keskkooli juhtimisega ja osalesin selles rühmas.
Kuna küüditamisi oli rohkem ja erinevaid nii 1941. aastal kui ka 1949. aastal, siis otsustati, et tuleb teha ka suurem kivi kõigile ohvritele. Mäletan, et mõlema kivi puhul oli vaidlust palju. Kuusalu kooli õpetaja Menda Kirsmaaga konsulteerisin teksti osas, et millised kirjad kivile. Lõpuks jäi, et „Okupatsiooni ohvritele 1940-1994“.
Kivide asukoha üle oli samuti suurem vaidlus. Kuusalu kalmistu keskel asub vabadussõja ausammas ning keeruline oli leida sobivat kohta, kuhu panna okupatsiooniohvrite mälestuskivi. Oli ka vastuseisjaid, kes olid seda meelt, et mälestuskivi ei sobi kalmistule aia äärde.
Kuusalu Muinsuskaitse Selts oli rohkem seotud kalmistul asuva vabadussõja ausamba taastamisega.“
Kuidas Kuusalus vabadussõja ausamba taastamine toimus?
„Üle Eesti hakkas 1986. ja 1987. aastal tekkima kohalikke muinsuskaitse klubisid. Eesti Muinsuskaitse Selts asutati 1987. aasta lõpus. Harju parteikomitee oli paanikas, et paljudes kohtades hakati looma vabaduse-meelseid klubisid. Mulle öeldi siis parteikomiteest, et kui Kuusalus hakatakse looma sellist seltsi, pean hakkama seltsi esimeheks.
Külanõukogu majas, kus praegu on Kuusalus kunstide kool, kutsuti kokku initsiatiivgrupp kohaliku muinsuskaitse seltsi loomiseks. Aktiivne eestvedaja oli Harjumaa parteikomitee kultuuriosakonna töötaja Pelle Lall, kelle algatusel heisati sinimustvalge lipp Muuksi mäel toimunud rahvarohkel jaanitulel puitkiige külge. See oli tookord esimene Kolga karap.
Muinsuskaitse selts asutati, mind valiti esimeheks. Seltsis oli siis üleskutse hakata Kuusalus taastama vabadussõja ausammast, mis avati 16. mail 1921. aastal ja on Eestis esimene vabadussõjas langenutele püstitatud mälestusmärk. Huvitaval kombel oli nõuka ajal see sammas olemas sealsamas, kus ta on praegugi. Ainult alumine must tahukas oli ära täksitud, vabadussõjas langenute nimed eemaldatud ja alles jäetud I maailmasõjas langenute nimed.
Kuusalu ausammas tõmmati nõukogude aja alguses,1941. aastal hobustega pikali, hakati puruks lööma, aga maeti maha, sest samba materjal oli nii tugev, et seda ei suudetud vasaratega katki lüüa ja ära vedamiseks jäi sammas liiga raskeks. Kui nõukogude võim sai 1942. aastal läbi, tõsteti ausammas üles ja pandi samasse asupaika. Nii jäi see obelisk kalmistule seisma aastakümneteks, ehkki vene väed tulid 1944. aastal Eestisse tagasi.
Ausamba taastas Heino Puura oma kivitööstuses Harkus. Esmalt oli vaja selgeks teha, kellele ausammas kuulub ja kes tellib temalt samba taastamistööd. Kalmistu ei kuulunud siis veel kogudusele, oli külanõukogu hallata. Käisin külanõukogus rääkimas, et võiks hakata ausammast taastama, aga sain külanõukogu esimehelt vastuse, nad ei ole huvitatud, et neile tööd juurde tekitatakse.
Sel taasärkamise ajal oli palju isetegevust ja reguleerimatust. Sain Kuusalu keskkooli direktorina teha kooli ametlikule blanketile taotluse, et ausammas taastada.
Ausamba alumine osa oli nii katki, et tehti uus. Obelisk on originaal. Esimesel küljel asunud rist oli auklik, venelased olid seda tulistanud. Heino Puura pööras obeliski ringi, tegi ettepoole uue risti. Kui obeliski tagumist poolt hoolega vaadata, siis leiab kuuliauke.“
Kes Kuusalu ausamba taastamise eest maksis?
„Kogusime raha annetustest. Mäletan, et koolis oli meil mingil ajal kogunenud palju sularaha. Veoauto andis ausamba Harku töökotta viimiseks Kuusalu kolhoos. Sel ajal loodi kogu Eestis Rahvarinde rakukesi, Kuusalu Rahvarinde eestvedajad olid kolhoosi töötajad Tajo Kadajas ja Jüri Mäeväli. Nemad korraldasid ausamba viimise ja toomise.“
Miks taasavati vabadussõja Kuusalu ausammas 1988. aasta novembris, mitte võidupüha ajal?
„Avasime siis, kui ausammas sai valmis. Avamine oli suur üritus, tuldi kohale üle Eesti. Vähemalt paarsada inimest kogunes. Läksime rongkäiguga kiriku juurest platsilt kalmistule. Kanti sinimustvalgeid lippe.
Siis olime ju veel Nõukogude Liidus. Õhkkond oli selline, et ei teadnud, mis meist saab. Pidasin ausamba juures kõne, rääkijaid oli ka teisi.“
Mida veel 1980ndate aastate lõpus ja 1990ndate alguses muinsuskaitse seltsiga tegite?
„Erastamised olid sel ajal veel toimumata. Kuusalu pastoraadi ümbrus oli räämas, kalmistu polnud õieti kellegi oma. Käisime seal koristamas.
Üks suur üritus oli veel, kui Kuusalu kolhoosi Rahvarinde tugirühma eestvedamisel tehti uus Valkla kivi ja ka muinsuskaitse selts osales taasavamisel.
Muinsuskaitse seltsi aktiivsed osalejad olid Kalju Rea, Ester Kurg-Rajasalu, Endel Vaherma. 1990ndatel aastatel kadus muinsuskaitse seltsil tööjärg ja vajadus, sest kalmistu ja pastoraat anti tagasi kogudusele, mälestuskivid olid paigaldatud, seltsis toimetanud inimesed leidnud muid tegevusi.
Kuna Kuusalu Muinsuskaitse Selts ei olnud registreeritud juriidilise isikuna, polnud ametlikku liikmeskonda ega pangakontot, siis jäid käed pärast Eesti Vabariigi taasiseseisvumist piltlikult öeldes lühikeseks ning asutasime MTÜ Laurentsiuse Selts.
Muinsuskaitse seltsi kuulunud Ester Kurg-Rajasalu eest võtmisel sai polügoonil Järvi järvede ääres 1994. aastal taastatud ja taasavatud Lendurite kivi, millega mälestatakse seal 1941. aastal suvelahingutes metsavendadena hukkunud sõjaväelendureid. Igal aastal on Lendurite kivi juures juuli teisel laupäeval mälestuspäev.“
Lendurite kivi taasavamisest möödub tänavu 30 aastat. Seekordne mälestuspäev korraldatakse tuleval laupäeval, 13. juulil.
„Lendurite kivi juures korraldavad mälestuspäeva viimasel ajal Liia Vilepaju Hirvlist ja Ester Kurg-Rajasalu lapselapsed koos Eesti õhuväega. Aastatega on jäänud osalejaid vähemaks, esialgu olid rahvarohked mälestuspäeval, osalejaid oli sadakond. Nüüd käib kohal paarkümmend inimest. Traditsiooniliselt kogunetakse laupäeval kell 11 Kiiu torni juures ja siis sõidetakse ühiselt autodega Lendurite kivi juurde. Kohale tulevad õhuväe esindajad.“
Kas Kuusalu Muinsuskaitse Selts enam üldse ei tegutse?Kas Kuusalu Muinsuskaitse Selts enam üldse ei tegutse?
„Mina osalen muinsuskaitse seltsi esimehena Eesti Muinsuskaitse Seltsi suurkogul, sest kutsutakse. Selles mõttes on selts elus ja seisukohti arvestatakse.
Muinsuskaitse seltsi kõrvale loodud Laurentsiuse Seltsi üks põhikirjaline tegevus on Kuusalu keelemehe, Eesti kirjakeele grammatika looja Edurad Ahrensi mälestuse jäädvustamine. Korraldame keelekonverentse. Laurentsiuse Seltsi suurim tegu on Eduard Ahrensi pronkskuju tellimine, rahastuse leidmine ja paigaldamine Kuusalu pastoraadi ette.
Lauritsapäeval, 10. augustil korraldame Kuusalu rahvamajas algusega kell 12.30 taas lauritsapäeva lugude jutustamise. Eelmisel aastal oli esimest jutustamist kuulamas peaaegu 70 inimest. Nüüdki on tulemas põnevaid jutuvestjaid.“