Arheoloogid on leidnud Vihasoo külast Kuusalu vallast 4 kiviaegset asulakohta.
„Kui Vihasoo kandis liigute, mõelge sellele, et siin on inimesed elanud ja toimetanud niivõrd ammu – umbes 5000 aastat enne meie aja arvamist ehk 7000 aastat tagasi,“ ütles Lahemaa arheoloogiapäeval arheoloog, Ajaloo Instituudi teadur Gurly Vedru.
„Praegu on siin tavaline maastik, visuaalselt ei ole võimalik asulakohti eristada. Ka ei ole siin praegu veel viitasid ega silte, mis teadvustaksid, et tegu on ajalooliselt nii rikka kohaga.“
Ta tutvustas Vihasoo nelja kiviaegset asulakohta. Neist esimene avastati 1995. aastal, kui Gurly Vedru ja arheoloog Valter Lang sõitsid kevadel Vihasoo külast läbi, nägid lasteaia teeotsast paarsada meetrit külakeskuse poole asuva Karioja talu sauna kõrval vastküntud kartulimaal sädelevaid kive, mis lähemal uurimisel osutusid muistseteks kvartsesemeteks ja töötlusjääkideks.
Koos arheoloogiatudengitega hakati Vihasoo ala põhjalikumalt uurima. Avastatud neli asulakohta on paiknenud Loobu jõe kaldal vastu lõunapäikest, jõe kunagises suudmekohas. Koos mere taandumisega on asustus jõe ääres edasi liikunud.
Vihasoo I on esimene leiukoht, asub Karioja talu juures. Vihasoo II on sealt paarsada meetrit mere poole, kus vanasti oli Loksa kolhoosi aiandi nartsissipõld. Vihasoo III asulakoht paikneb jõe ääres Pauna talu uuema elamu taga, pooleldi on seal kallas varisenud jõkke. Vihasoo IV kiviaegne asulakoht on enne Kotka-Võsu tee silda Kalme talu taga.
Neilt asulakohtadelt on arheoloogid leidnud sadu kvartsist ja tulekivist esemeid, kivitöötlemise jääke, purunenud savinõude kilde. Näiteks on Vihasoo III asulakohast saadud 561 kivileidu, 131 savinõukildu. Võetud proovide järgi pärinevad need ajast 4800-4600 aastat enne Kristust. Vihasoo IV leiumaterjal on vähene, et võimaldada dateerimist.
Kõige vanem asulakoht on Vihasoo I – keraamikaeelsest ajast, umbes 5000 aastat enne Kristust. Vihasoo II asulakohast on keraamikaleide, seega on tegu juba veidi hilisema asulakohaga.
Gurly Vedru: „Meri taandus ja koos sellega liikusid inimesed edasi. Arvutuste järgi oli seal elanikke 20-30, mitte rohkem. Tolle aja inimesed olid kütid, kalastajad, korilased. Neis kohtades oli palju ressursse – mets, meri, jõgi. Hiljem mindi mujale, põldu harima. Pärast kiviaega on Vihasoo piirkond olnud mõnda aega asustusest tühi.“
Vatku, Tõugu, Võhma asustused on nooremad
Muinsuskaitseameti Lääne-Virumaa vaneminspektor Anu Kivirüüt viis Lahemaa arheoloogiapäeval osalenud bussimatkale kunagistesse asulakohtadesse Palmsest kuni Vatkuni. Neist vanimad on kolmandast aastatuhandest enne Kristust – selle aja dateeringuga kivikirveid on leitud Ilumäel, Võhmal ja Vatkul.
Alates Palmsest on kahel pool teed muistseid põlde ja kalmekohti. Ainuüksi Võhma külas on 14-15 kalmekohta, Tõugul 11.
Erinevalt Vihasoo asulakohtadest on sealse piirkonna muinsuskaitsealused mälestised varustatud viitade ja infotahvlitega. Arheoloogilised väljakaevamised algasid neil mail 1969. aastast.
Pikem jalgsikäik tehti Lahemaa arheoloogiapäeval Uuskülas, mis asub Võhmast Joaveski poole. Sealse tee ääres on samuti muistseid põlde ning mitmeid kalmekohti.
Kel huvi, võiks minna vaatama Uusküla II tarandkalmet, mis on rekonstrueeritud. Tegu on ühe pere või väiksema kogukonna matmispaigaga. Leiud sellest kalmest kuuluvad hilisesse eelrooma rahaaega – 2. sajandist enne Kristust kuni 1. sajandini meie aja järgi.
Võhma Tandemäe kivikalmetesse on hakatud matma mitu sajandit enne Kristust, sinna maeti mitmete põlvkondade jooksul. Põhjalikult on Tandemäe kalmeid uurinud arheoloog Tanel Moora koos oma tudengitega. Tõugul ja Uuskülas on arheoloogilisi kaevamisi juhtinud Valter Lang.
Ajaloopärandi spetsialist Ave Paulus tõdes, et ehkki arheoloogid on leidnud Muike, Ilumäe, Võhma, Uusküla, Tõugu ja Vatku küladest arvukalt kalmeid ning muistseid esemeid, mis annavad tunnistust ajaloolisest asustusest, on sealt kandist leidude nii suure koguse juures suhteliselt vähe suulist pärimust.
Käsmu muuseumis muinasaja leidude näitus
Laupäeval, 14. mail toimunud arheoloogiapäev lõppes Käsmu meremuuseumis, kus avati näitus „Muinasaeg Käsmu meremuuseumis“.
Ehtekunstnik, viikingiaegsete ehete uurija Indrek Jets tutvustas väljapanekut, kus on Virumaal leitud muinasehted või nende killud.
Arheoloog Ain Mäesalu rääkis haruldastest relvaleidusest muinas- ja keskajast. Tal oli kaasas kunagine sõjanui, mida huvilised said põhjalikumalt uurida. Oma esinemise lõpetas ta efektselt püssipauguga, mille tegi Otepäält leitud püssi koopiaga.
Pika ajaloopäeva lõpuks näitas Dmitri Šutov otsingu- ja kodulooklubist Kamerad, milliseid haruldasi leide on saadud detektoristide abiga. Mullu kevadel sattus ta Rakvere lahingu toimumispaigas peitvarale, kus oli 51 Rooma pronksist münti ja ehteid. Mündid pärinevad 3. sajandist.
„Seal, kus lõpeb aardeleiu avastamise rõõm, algab uurijate pingeline töö,“ lausus ta.
