Minister LIISA OVIIR kohtus Arukülas ettevõtjate ja õpilastega

2527
Ettevõtlusminister LIISA OVIIR lubas Arukülas, et seisab bürokraatia vähendamise eest.
Ettevõtlusminister LIISA OVIIR lubas Arukülas, et seisab bürokraatia vähendamise eest.

Ettevõtlusminister LIISA OVIIR rääkis 2 tunni jooksul Arukülas oma tööst ning vastas huviliste küsimustele.

Raasiku vallas Aruküla rahvamajas käis esmaspäeval, 23. mail külas ettevõtlusminister Liisa Oviir. Vallavanem Raivo Uukkivi ütles, et päraslõunakohvitamise võtmes toimunud kohtumise vastu oli esialgu ettevõtjatega arutades huvi suur, kuid kohale tuli vaid kümmekond ettevõtjat – Raasiku vallas on registereeritud 435 osaühingut, 6 aktsiaseltsi, 70 FIEt ja muidu ühinguid ning 103 MTÜd. Saal oli aga rahvast täis, kuna kuulajate hulgas oli ka Aruküla põhikooli 8. klass, teised huvilised nii Raasiku vallast kui kaugemalt ning ka riigikogu liige Tanel Talve.
Vallavanem Raivo Uukkivi rääkis, et kohtumine ministriga sai teoks, kuna meedias, aga ka otsesuhtlusel ettevõtjatega on tõstatatud teemasid, probleeme, mille võib kokku võtta küsimusega, miks Eesti riik paneb oma ettevõtjaid olukorda, kus konkureerida raske.
Alates 2015. septembrist ettevõtlusministri portfelli saanud Liisa Oviir kõneles saalisolijatele, et ettevõtlikkus on riigi mootor, mis paneb majanduse käima, toob raha riiki ja rahvale leiva lauale: „Ministeeriumi funktsioon on tootlikkuse kasvatamine ja ekspordi suurendamine. Meie eesmärk on saavutada kasv ekspordis, see on kõige olulisem. Selles on ka omad keerukused, sest oleme riik, kus kõikidest ettevõtetest 75 loovad üle poole meie ekspordist. Ekspordiriigid on jällegi ainult meie lähinaabrid.”
Ta sõnas, et ettevõtluse korraldamine on olnud siiani väga riigikeskne, kuid aina rohkem pöörab ministeerium pilku ettevõtjate poole, et saada teada, milliseid tugiteenuseid nad vajavad: „Küsime ettevõtjatelt, kuhu nemad soovivad raha paigutada. Plaanis on luua ka üks ühtne organisatsioon, kust saada valdkonna kohta teadmised, vastused ja kontaktid kõik samast kohast.”
Ta lisas, et ettevõtjate bürokraatia vähendamine ja ettevõtjate tegevuse lihtsustamine on väga oluline, kuna 2020. aastast hakkab tavaettevõtlus saama Euroopa Liidult oluliselt vähem toetust kui praegu.
Minister märkis, et rõhku pannakse ka tööstuspoliitikale. Tööstuse suurim kitsaskoht on tema sõnul praegu see, et tootlikkus on Euroopa keskmisest vaid 43 protsenti ning kuigi riik on olnud e-teenuste välja töötajana edukas, pole jõutud digitaliseerimisega erasektorisse.
Liisa Oviir tutvustas ka riiklikult toetatud üürielamute teemat, mis on samuti osa ettevõtlusprogrammist: „Need on mõeldud asulatele, kus puudub tööjõud, kuna pole eluasemeid. Maapiirkondade korterelamud on ehitatud peamiselt aastatel 1955-1990 ja uusi korterelamuid turutingimustes ei ehitata. Seega peaks programm aitama eelkõige neid asulaid, kus arengut takistab elamispindade puudus. Tuleb peatada ääremaastumist ning seista selle eest, et Eesti on sotsiaalne riik.”
Ettevõtja Egert Parik OÜst Kehra Puutööstus rääkis ministrile, et kui asutas ettevõtet, olid nad panga jaoks liiga noored, riikliku starditoetuse jaoks aga liiga vanad: „Riigi reaalset tuge pole ettevõtluse alustamisel tundnud. Ei saa öelda, et meil oleks puudu kompetentsist või turgude leidmise võimekusest, millega oleks riik valmis appi tulema. Pigem ei taha ükski investor Eestisse tulla, kuna laialt on levinud topeltmaksustamine. Paljud ei soovi oma ettevõtet kasvatada, kuna tunnevad, et riik on koormaks. Loomulikult on abiks hea ettevõtluskeskkond ja aus süsteem, kuid väikeettevõte ei saa kasvada, kui teda juba alguses niidetakse nagu muru.”
Minister nõustus, et ettevõtlusega alustamisele on pandud tõepoolest rõhku, kuid sellest järgmise, kasvuetapi toetamine on puudulik: „EASis algas ettevõtte arenguplaani rahastusmeede. See on niiöelda grow up ehk laienemise meede neile, kes soovivad jõuda ka ekspordini, tegeleda innovatsiooniga – kes vajab selleks mentorkoolitust, kes uut tootmisliini.”
Ettevõtja Are Kaurit Arukülast juhtis ministri tähelepanu bürkoraatiale: „Kolm aastat tagasi sai valmis toode, mida müüme interneti kaudu, kõik on digitaalne. Selle aja jooksul oleme pidanud aga kolm korda maksuametnikele selgitama, mis toodet ja kellele me müüme, samas kõik info on avalikult kättesaadav. Mõistetamatu, miks peab mitu korda selgitama ametnikele sama asja.”
Liisa Oviir vastas, et ka seda kitsaskohta on plaanis parandada: „Sama probleem on olnud mitmetes riigiasutustes, kes tunnevad end pigem kontrolliorganina, mitte toetajarollis. Tuleb teha suur töö selleks, et muuta ametnike käitumiskultuuri ja parandada omavahelist suhtlemist. Olukord peaks liikuma selles suunas, et kui riik on ühe korra infot küsinud, siis on see ka olemas ja enam ei peaks küsima.”
Ettevõtja Ivar Vilberg Arukülast rääkis toiduainetetööstusest: „Kui alustasin ettevõtlusega, tuli uue hoone ehitamisega täita ja esitada hulgaliselt dokumente. Nüüd hiljuti tuli terviseameti ametnik ning teatas, et Euroopa Liidust on tulnud uued direktiivid ja dokumendid tuleb uuesti esitada. Samas olen need kõik kunagi esitanud, kõik on korras,  nüüd pean uuesti kokku koguma ning selle eest veel riigile maksma.”
Ta lisas, et teine näide bürokraatiast on pakendid, mida kasutatakse tema ettevõttes: „Ametnik küsib alati meilt sertifikaate, kas võime pakendeid toidu jaoks kasutada. Maaletoojal on need sertifikaadid aga olemas. Kui pakendid on riiki sisse toodud ja meil on nende kohta arve, siis miks peame meie esitame sertifikaadid, kui maaletooja on need juba esitanud ja tal on kõik korras. Leian, et väikeettevõtjad ei pea jooksma hulgifirmade vahet ja sertifikaate otsima.”
Minister sõnas, et see on väga hea näide, mis tuleks kindlasti saata ka ministeeriumisse, kuna nullbürokraatia projektiga korjatakse ettevõtjatelt just selliseid näiteid, et olukorda saaks parandada ja muuta.
Ida-Harju Koostöökoja tegevjuht Tiina Sergo kommenteeris, et ettevõtlust toetavate organisatsioonide kokku toomine ühe katuse alla on väga tervitatav, see teeks ettevõtjate elu kindlasti paremaks, kuna praegu on info killustunud. Ta lisas, et Leader tegevusgrupid on praegu need, kelle juurde jõuavad ettevõtjad, kes on ühe jaoks liiga suured, teisele liiga väikesed: „Loodetavasti suures organisatsioonis ei unustata, et kohapeale peab jääma alles Leader tugi. Me jõuame taotlejatega isiklikult tegeleda, kuulata nende probleeme ning olla puhver riigi ja ettevõtja vahel.”
Minister nõustus, et piirkondlikud tugiüksused peavad alles jääma ning saama juurde rohkem funktsioone, kuna ettevõtlusega alustamise toetamine tuleb tuua inimestele võimalikult lähedale.