Raasiku valla külavanemate koosolekul räägiti vallateedest

948

„Meie jaoks on teed väga tähtsad, tähendavad meile uusi elanikke,“ märkis külavanem TÕNU SUURKUUSK Raasiku valla külavanemate ümarlauas.

Neljapäeval, 3. mail vallamajas toimunud külavanemate kokkusaamisel rääkis tänavustest teetöödest vallamajanduse osakonna juhataja Andres Õunap.

Talvisele lumelükkamisele kulus 35 000-40 000 eurot teedehoolduseks kavandatud ligi 170 000 eurost.

Kevadisi teehooldustöid alustati aprilli alguses. Greiderdada jõuti Järsi ja Igavere teel, siis sadas lumi maha. Uuesti sai teid hakata hööveldama möödunud nädalal. Esialgu võeti ette valla põhjapoolne osa, pärast greiderdatakse lõunapoolsed külateed.

„Olud on rasked, sest teed on kehvad. Näiteks Lammassaare teed tuli hööveldada neli kilomeetrit ja greideri jõudlus oli 2 kilomeetrit tunnis. See ei ole normaalne, tunnis peaks jõudma vähemalt viis kilomeetrit,“ rääkis Andres Õunap.

Valla teedel töötab OÜ Üle greider. Vallavalitsusel on teehoolduseks Ülega viieaastane leping novembrini 2013.

„Tundub, et töövõtjal on jõudlust vähem, kui on lepingulisi kohustusi. Kuid nad on lubanud, et greider on siin seni, kuni saab teedele ring peale,“ sõnas Andres Õunap.

Ta lisas – kuna ühes regioonis on ilmaolud valdavalt ühesugused, ei pruugi teetöödeks sobiva ilma korral kohe höövlit oma valla teedele saada.

Andres Õunap on Raasiku vallas tööl olnud mõni kuu ja püüdnud ise välja selgitada kõige aktiivsemas kasutuses olevad teed ning nende olukorra. Kavas on teed kaardistada, et hiljem oleks kergem töid kavandada.

„Eelmistel aastatel on teid greiderdatud kaks korda. Sõltub muidugi ilmast, kuidas püsib tee korras, kuid arvan, et seda on siiski vähe. Vaja oleks teedele ka kruusa peale vedada, valle ära lükata,“ rääkis ta.

Pikavere-Mallavere külavanem Tõnu Suurkuusk leidis, et palju sõltub töömehest: „Kolmest greiderimehest kaks lükkab teepinnase kraavi ja väidab, et masin on vilets. Oleme külameestega kaevanud tee ääres muru seest välja kruusa, nad ise ei taha seda teele tagasi tõmmata. Külateedel võiks olla väike greider, teed peaksid olema kumerad, et vesi ära jookseks.“  

Vallamajanduse osakonna juhataja ütles, et on praeguse greiderijuhiga rahul. Ka Kurgla külavanem Veiko Volar leidis, et tänavu on hästi hööveldatud.

Andres Õunapi kinnitusel on vallavalitsusel soov sel aastal ka veidi teid ehitada, aga kus ja kui palju, selgub pärast greiderdamist, siis on näha, kui palju raha on veel alles. Tee-ehitust kavandatakse suve teise poolde.

Tõhelgi külavanem Anu Vaarmets uuris, kuivõrd mõjutab riigieelarvest kohalikele teedele antavat raha see, et mõned maaomanikud pole teinud oma teede kohta vallavalitsusega avaliku kasutuse lepingut.

Andres Õunap selgitas, et mõjutab küll – kui lepingut ei ole, siis seda teed raha eraldamisel ei arvestata. Nendele era­omandis olevatele teedele, mille kasutamiseks on avalik huvi, jätkatakse lepingute sõlmimist pidevalt, mullu sai vald riigilt tänu sellele teede korrashoiuks varasemast ligi 10 000 eurot rohkem.