Vastus kriitikale sõnnikuhaisu kohta

1644

Ülo Vellemäe,
Sigula elanik

Teen sügava kummarduse kõigile meie kandis tegutsevatele põllumeestele. Paljusid tunnen isiklikult. Nad ei laota sõnnikut mitte selleks, et kedagi kiusata. Haritav maa vajab ka orgaanilist väetist, mille tulemusena võimalik rohkem toota.
Maal on teisigi hädasid kui sõnnikuhais. Teadupärast õitsevad igal kevadel puud ja lilled. Mõnedel nendest on küllaltki vänge lõhn, mis ei sobi kõigile. Õitsemisega kaasneb õietolm, mis on probleemiks allergilistele inimestele. Nad ei virise ja saavad hakkama.
Palju suurem on probleem teetolmuga. Teetolm on kordades hingematvam kui sõnniku lõhn. See on kõikide külade inimeste probleem. See terror ei kesta mõned päevad, vaid pikki kuid. Tihti olen oma õued nagu siil udus, hingata pole midagi, rääkimata tubade tuulutamisest. Tolm tungib igale poole.
Seda ei oska keegi ennustada, millal me nii jõukaks saame, et teed tolmuvabaks muuta.  Selline on elu maal, püüdke sellest midagi ilusat ja positiivset leida.
Head inimesed! Soovin Teilt kõigilt mõistvat ja arusaadavat suhtumist põllumeestesse!