
Detsembri keskel saatis Raasiku vallavanem Raul Siem transpordiametile kirja, milles märkis, et vallavalitsuse jaoks on arusaamatu, miks Lagedi-Aruküla-Peningi maantee Aruküla ristmikul ei alandatud lubatud piirkiirust 70 kilomeetrilt tunnis pärast teeremonti 50 kilomeetrini tunnis. Ta juhtis tähelepanu, et nii oli kirjas transpordiameti väljastatud projekteerimistingimustes ning ka ehitaja leidmiseks korraldatud hankedokumentides. Vallavanem tõi välja, et ristmikku kasutavad Aruküla keskasulast teisel pool maanteed elavad inimesed, sealhulgas koolilapsed, sõidutee ületamiseks ning see ei ole ohutu, kui maanteel sõidetakse suurtel kiirustel.
Mõni päev pärast seda, kui vallavanem oli teinud transpordiametile kirjaliku pöördumise, sai Aruküla ristmiku juures veoautolt löögi teed ületanud 10aastane laps.
„Laps sai põrutuse, õnneks pääses halvimast. Alati nii kergelt ei pruugi minna, kuus aastat tagasi jäi Aruküla alajaama juures teed ületanud jalakäija auto alla ja hukkus,“ lausub Raul Siem.
Väiksem piirkiirus või valgusfoor
Kui mullu suvel remonditud Aruküla-Peningi vahelise maanteelõigu rekonstrueerimist alles kavandati, saatis transpordiamet projekteerimistingimused ka vallavalitsusele kooskõlastamiseks. Seal oli kirjas, et Aruküla ristmikul alandatakse sõidukite piirkiirust 50 kilomeetrini tunnis.
„Kui põhiprojekt 2021. aastal valmis, oli selles ristmiku alal piirkiiruseks märgitud 70 kilomeetrit tunnis. Ehk jäi vallavalitsuses kahe silma vahele, kuid sellele ei reageeritud ning vastamata jätmine loeti kooskõlastuseks. Alles siis, kui eelmisel aastal hakkasime maantee äärde kergliiklusteed projekteerima, avastas vallaarhitekt, et ristmikule on piirkiiruseks kavandatud hoopis 70 kilomeetrit tunnis,“ räägib vallavanem.
Ta lisab, et vallavalitsus on transpordiametist küsinud, miks ristmikualale esialgu planeeritud piirkiirust hiljem tõsteti, kuid selget vastust saanud ei ole.
Raul Siemi hämmastab ka, et suvel valminud ristmikule ei tehtud ülekäigurada ega eraldussaari, nii et jalakäijatel tuleb suur maantee korraga ületada, märgitud on vaid ülekäigukoht: „Tipptunnil liigub seal palju autosid ning jalakäijail pole tee ületamine turvaline, eriti talvel pimedal ajal. Kõige ohtlikum on lastele, kes ei pruugi osata hinnata liikuvate sõidukite kiiruseid ning sõidukijuhid ei pruugi ka lapsi märgata.“
Ta toob näiteks, et naabervallas Jüri alevikus on kohas, kus jalakäijail on muidu keeruline turvaliselt teed ületada, valgusfoor. Ka Aruküla ristmikku aitaks valgusfoor vallavanema arvates turvalisemaks muuta.
Tiheasustusalas 90 kilomeetrit tunnis?
Teine probleem, millele Raul Siem oma kirjas transpordiameti tähelepanu juhib, on sama tee lõik Aruküla ristmikust paarsada meetrit edasi kuni Kalesi külani. Seal on lubatud sõidukiirus 90 kilomeetrit tunnis, vallavalitsus soovib, et alandataks 70 kilomeetrini tunnis. Ühe põhjusena nimetati transpordiametile maantee äärde kavandatavat kergliiklusteed – kui lubatud sõidukiirus on väiksem, on vallal võimalik planeerida kergliiklustee maanteele lähemale.
„Seda vähem peaksime riivama maanteega külgnevate kruntide omanike huve, sest ei ole vaja neilt nii palju maad võõrandama või seada isiklik kasutusõigus,“ põhjendab vallavanem.
Ta lisab, et transpordiamet lubas pärast olukorra selgitamist vähendada maantee ja kergliiklustee vahelise eraldusriba laiust ehk andis nõusoleku projekteerida kergliiklustee maanteele lähemale, kuid sõidukite lubatud piirkiirust sellel teelõigul ei vähendatud. Vallavalitsus on siiski seda meelt, et piirkiiruse alandamine on vajalik, sest tegu on sisuliselt tiheasustusalaga – Aruküla ja Kalesi küla vahelised põllud on osaliselt elumaju täis ehitatud ning ehitustegevus jätkub, lähiaastatel valmivad seal ka uued kortermajad.
Transpordiamet pole nõus
Transpordiameti kommunikatsiooniekspert Erki Varma märgib, et Raasiku vallavalitsusega on peetud mitu koosolekut kiirusrežiimi selgitamiseks. Ta selgitab, et Aruküla-Lagedi-Peningi riigitee kiirusrežiim vaadati üle Aruküla-Peningi teelõigu rekonstrueerimisprojekti koostamisel ja ehitusloa menetluses. Ehitusluba ja projekt avalikustati 2021. aasta suvel ning avalikustatud projektis oli Aruküla ristmiku kiirusrežiim 70 kilomeetrit tunnis: „Kohalik omavalitsus projekti avalikustamise raames oma seisukohta ei avaldanud.“
Erki Varma räägib, et transpordiamet hoiab kõrvalmaanteedel üleriigiliselt ühtset liikluskorraldust, piirkiiruseid kiirust piiravate märkidega tervetel teelõikudel ei muudeta, kasutatud on soovituslike kiirusepiiranguid, vajadusel kasutatakse kohtpiiranguid.
„Vastavalt liiklusseadusele kehtib kõrvalmaanteedel asulas piirkiirus kuni 50 kilomeetrit tunnis ja asulaväliselt kuni 90 kilomeetrit tunnis. Juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust,“ lausub ta.
Täiendavaid kiirusepiiranguid kehtestatakse transpordiameti esindaja sõnul siis, kui tulenevalt liikluskeskkonnast ei ole ohud juhile tajutavad. Aruküla-Peningi riigitee on tema hinnangul maantee tüüpi, kus liikluskeskkond ja tee geomeetria ei toeta piirkiiruse alandamist, majad on teest kaugel ning neid eraldavad teest hekid: „Antud juhul on tegu maantee liikluskeskkonnaga, kus juht ei saa aru, miks ta peaks kiiruse viima asulakiirusele. Kui kehtestada kiirusrežiim, millest liiklejad kinni ei pea, põhjustaks see omakorda liiklusohtu, sest liiklejad hakkavad üksteise kiirust ja käitumist valesti hindama. Sel põhjusel ei saa maantee liikluskeskkonnas kergekäeliselt kiirusrežiimi muuta ning sellega katsetada.“
Transpordiameti kommuni-katsiooniekspert lisab, et Aruküla ristmiku piirkonnas on kehtestatud kiirusrežiimist kinnipidamiseks täiendava meetmena kiirustablood, ohutust parandab ka see, et ristmiku piirkond on valgustatud.
„Mis puudutab õnnetust jalakäijaga, siis sellistel puhkudel on alati oluline saada selgus, mis täpselt ja mis põhjusel juhtus. Seejärel saab teha otsuseid, kas ja milliseid muudatusi liikluskeskkonnas ohutuse tagamiseks on vaja teha,“ nendib Erki Varma.
Jalakäijate liiklemise Aruküla ristmikul muudaks tema hinnangul ohutumaks jalg- ja jalgrattatee rajamine.
Vallavalitsus hakkab ise liiklust korraldama?
„Omavalitsus tunneb kohalikke olusid kõige paremini, kuid transpordiamet meie seisukohtade ja arvamustega ei arvesta. Oleme päris pikalt rääkinud kogu männikut läbiva tee piirkiiruse alandamist 50 kilomeetrini tunnis, kuid ka see pole õnnestunud,“ on vallavanem Raul Siem nõutu.
Ta tõdeb, et see teeb keeruliseks ka arenduste planeerimise – keeruline on lubada Aruküla keskasulast teisele poole maanteed elamuid ehitada, kui turvalist pääsu üle maantee ei ole. Tunnelite või sildade abil ohutu ülekäik luua on tunduvalt kallim, kui vähendada piirkiirust, ütleb ta.
Vallavalitsus ootab ära transpordiameti vastuse, siis otsustatakse, mida tehakse edasi: „Kõige tähtsam on praegu Aruküla ristmiku turvaliseks muutmine. Kui transpordiamet seda ei tee, ei ole välistatud, et kohaliku omavalitsusena tuleb meil hakata riigimaanteel ise liiklusohutuse tagamisega tegelema.“