Vallavalitsus ostis Kehra raudteejaama lähistel 3 kinnistut

1702
Veel tänavu on kavas lammutada Kehra raudteejaama lähedal asuvad lagunevad hooned, nende asemele tulevad parklad.

Kokku 24 000 eurot maksnud kinnistutel olevad lagunevad hooned lammutatakse.

Volikogu loal ostis Anija vallavalitsus eraomandis olnud Jaama tänav 4 ja 4b ning Kose maantee 3 asuvad kinnistud, millel on praegu tühjanaseisvad ja lagunevad hooned.
„Kõigil neil olid erinevad omanikud, kellel ei olnud kinnistutega arendusplaane ega ka võimalusi sinna investeerida. Et need inetud hooned linnapildist kaoksid, ei olnud meil muud võimalust, kui ära osta. Jõudsime ostuhinnas valla jaoks heale kokkuleppele. Soovime hooned lammutada veel sel aastal. Hea uudis on, et nende objektide ostmise ja lammutamisega seotud kulutusi on võimalik rahastada Euroopa Liidu meetmest, “ ütles Anija vallavanem Arvi Karotam.
Ta lisas, et valla tulevik sõltub suuresti sellest, milline on elukeskkond, et inimesed tunneksid end oma kodukohas hästi: „Selle üks esmane eeldus on investeeringud infrastruktuuri ning elamute ja nende ümbruste kordategemine. Teed peaksid olema sõidetavad, majad värvitud, lagunevad hooned lammutatud. Kehra linnas on selles vallas veel palju ära teha.“
Oma rahakoti arvelt vallavanema hinnangul elukeskkonna parandamiseks suuri hüppeid teha ei saa, seetõttu tuleb otsida kõikvõimalikke välisrahastusi: „Raudteeliikluse arendamine on kogu infrastruktuuri ja transpordi arengus üks Eesti riigi prioriteete, seetõttu on raudteejaamade ümbruse kordategemiseks, ühendusteede  ja parklate ehitamiseks avanenud spetsiaalne Euroopa Liidu rahastusmeede.“
Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020 meetmest „Raudteepeatuste ühendamine erinevate liikumisviisidega“ on kavas taotleda toetust ka Kehra raudteejaama ümbruse kordategemiseks. Sealt on võimalik saada toetust nii jaamahoone kordategemiseks kui ka uute parklakohtade rajamiseks. Jaamahoone ühte ossa on kavas ehitada korralik ootesaal, teisele poole tuleb muuseum, mille rajamist on alustanud MTÜ Kehra Raudteejaam. Vallale ostetud kinnistutele tulevad parklad.
„Jaamaümbruse parkimiskohad on juba praegu täis, tulevikus on inimestel võimalus  jätta oma autod parklasse ja sõita rongiga linna tööle,“ ütles vallavanem.
Raudteejaama lähistele, nii Kehra kesklinnapoolsesse ossa kui kogu perrooni pikkuses tehase poole raudteed Kauba tänavale peaks selle investeeringuga juurde tulema vähemalt 50 autokohta. Kuna tulevikus peaksid  bussid eri piirkondadest rohkem rongidele reisijaid tooma, peab ka bussidel olema jaamahoone juures võimalus vabalt ringi keerata ning sõitjaid oodata. Samuti on kavas jaama lähedale rajada jalgrattaparkla.
Sama meetme abil on võimalik korda teha ka raudteejaama viivad sõiduteed  ja rajada uued kergliiklusteed. Arvi Karotam lausus, et Anija vallavalitsuse prioriteedid on Põhja tänava ja Kose maantee kordategemine kuni Keskuse tänava ristini.
Kokku on kogu Eesti peale sellest meetmest võimalik saada ligi 13 miljonit eurot. Toetust saavad taotleda kohalikud omavalitsused. Kui mitme omavalitsuse peale summa jaguneb, selgub pärast eeluuringuid ja konsultatsioone.
„Omavalitsusi, mille territooriumil on raudteejaam, ei ole Eestis väga palju. Hea, et meie jaamahoone on säilinud, paljudes kohtades seda enam pole,“ märkis vallavanem.
Ta avaldas lootust, et meede avaneb juba varakevadel ning tulevaks sügiseks on selge, kes ja kui palju toetust saab: „Meie planeerime sellega seotud tegevusi juba järgmisesse aastasse. Rahastamisotsus võib tulla 2015. aasta  varasügisel, siis peame kohe olema valmis alustama ehitamist. Loodame, et saame järgmise kahe aasta jooksul ühe osa Kehra linna südamest korda.“
Arvi Karotami hinnangul on Anija vallal võimalik sellest meetmest  saada kuni 700 000 eurot. Omaosalus on 15 protsenti. Võimalik on võtta ka laenu, laenuvõimekus on Anija vallal tema kinnitusel olemas.
Anija vallavalitsus kavatseb välisabi küsida ka 2,2 kilomeetri pikkuse Kehra-Kaunissaare kergliiklustee ehitamiseks. Selle maksumus võib küündida 400 000 euroni. Raha on kavas taotleda kergliiklusteede rajamiseks äsja avanenud meetmest. Eeltaotlused tuleb esitada juba novembris. Omaosalus selles projektis peab olema 15 protsenti.
„Anija vallavalitsust ootavad ees suured väljakutsed, mille tulemusi näeme juba paari aasta pärast,“ märkis vallavanem.