Kuusalu vallavalitsuse ja -volikogu liikmetest moodustatud üldplaneeringu töörühm ning firma Hendrikson&Ko töötajad on läbi vaadanud üldplaneeringu eskiisi kohta tehtud ettepanekud ja ametkondade kirjalikud seisukohad ning saatnud neile vastused. Tulekul on avalikud arutelud – reede, 22. aprilli õhtul Kuusalu rahvamajas ja esmaspäeva, 25. aprilli õhtul Kolgaküla rahvamajas.
Kuusalu valla planeeringute spetsialist Kadi Raudla selgitab, et Kolgakülas käsitletakse peamiselt külasid, mille aladele jääb Lahemaa rahvuspark, ning Kuusalus muid külasid: „Kindlasti vastame mõlemal pool ka teist piirkonda puudutavatele ja üldistele küsimustele, aga suures osas on Lahemaal ühed ning väljaspool Lahemaad teised mured. Kolgakülasse on lubanud arutelule tulla ka keskkonnaameti esindajad.“
Lahemaal on tema sõnul keeruline olukord külades, kus endised lagedad alad on võsastunud või on peale kasvanud mets, kuid maaomanikud on neid hoidnud selleks, et tulevikus sinna ehitada. Kaitse-eeskirja järgi metsa ega ka poollooduslikele rohumaadele rahvuspargis ehitada ei tohi.
„Sel teemal on räägitud kohtumistel külavanemate ja keskkonnaameti esindajatega. Osades vastustes ettepanekutele ongi see küsimus jäänud lahendamata ning peame veel läbirääkimisi keskkonnaametiga. Inimesed loodavad, et vallavalitsus saab aidata ja uue üldplaneeringuga ehitusvõimalusi laiendada, aga üldplaneeringuga ei ole võimalik muuta vabariigi valitsuse otsusega kehtestatud kaitse-eeskirja. Endise Loksa valla üldplaneering, mis kehtib tänini, määras suuremad ehitusalad ja andis kaalutlusvõimaluse.“
Kuna kirju laekus üldplaneeringu eskiisi kohta kokku ligi 150, on avalikel aruteludel kõne alla tulevaid teemasid palju. Kadi Raudla kutsub huvilisi osalema ning nendib, et kuigi nii reedel kui ka esmaspäeval saab aruteludes osaleda ka veebi kaudu, on rahvamajades vahetu omavaheline suhtlus arusaamiseks ja arutamiseks parem: „Kui on soov veebiülekande vahendusel kaasa rääkida, peab endal olema kaamera ja mikrofoniga arvuti. Veebi-koosolekul osalemiseks palume võtta meiega ühendust, saadame lingi. Meie poole on pöördunud inimesed ja uurinud, kas võivad esitada küsimusi aruteludele tulemata, ning oleme andud teada, et ka nii saab, aruteludel osalemine ei ole kohustuslik. Meie eesmärk on, et inimesed oleksid üldplaneeringu osas aktiivsed, annaksid teada oma mõtetest kas siis aruteludel või otse vallamajja pöördudes.“
Planeeringute spetsialist tõdeb, et kõigi ettepanekutega ei saa arvestada, kuid need viivad lähemale lõplikele lahendustele ja annavad suuna, kuhu poole enamik vallarahvast kaldub: „Inimeste soovid on erinevad ja teinekord üksteisele vastukäivad, seetõttu ei saa kõigi ettepanekutega arvestada, tuleb leida kompromisslahendus. Enamasti ei ole palju tagasisidet selle kohta, millega üldplaneeringus ollakse rahul, sest oma seisukohad ja ettepanekud saadavad valdavalt need, kes tahaksid midagi muuta või täiendada.“
Kadi Raudla sõnab veel, et oleks tahtnud kõigile, kes ettepanekuid tegid, vastata pikkade ja isiklike kirjadega, aga niisuguse mahu puhul polnud see ajaliselt võimalik: „Vastasime lühidalt, koos väljavõttega tabelist. See on saanud tavaks üle Eesti, ka riiklike planeeringute puhul. Lisasime viited valla kodulehele, sealt leiab valdkondade teemajaotusest kõik uue üldplaneeringu koostamist puudutavad materjalid, ka tabelid ettepanekute ja vastustega.“
Ta lisab, et üldplaneeringu protsess kestab veel pikalt, eskiislahenduse arutamise järel hakatakse koostöös Hendrikson&Ko koostama üldplaneeringu põhilahendust ning keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruannet. Kui vallavolikogu võtab üldplaneeringu vastu, toimub uus avalik väljapanek ja taas saab esitada ettepanekuid, järgnevad ka arutelud.
„Üldplaneeringu eskiis ei ole lõplik variant, pigem eelsoojendus edaspidiseks suuremaks aruteluks. Üldplaneeringu kehtestab vallavolikogu,“ ütleb planeeringute spetsialist.