Välistudengite pakutud ettevõtted Kuusalu valda ja Loksale – Hara Missioon, Lahemaa Eliksiir, Kolga Mõisa Kinnisvara

1017
Sot­siaal­se et­te­võt­lu­se tu­den­gip­rog­ram­mi õp­peg­rupp viie rii­gi noor­test ja nen­de õp­pe­jõu­du­dest Kol­ga­kü­la rah­va­ma­ja ees. Foto autor Daan van der Linde

Pa­ri­maks ärip­ro­jek­tiks hin­na­ti tu­den­gi­te idee ra­ja­da Lok­sa­le Et­te­võt­lu­se Aren­dus­kes­kus.

Kuu­sa­lu val­la mit­mes kü­las ja Lok­sal võis ala­tes ree­dest 11. maist ko­ha­ta suurt grup­pi vä­lis­maa­la­si, kok­ku üle 50 tu­den­gi-õp­pe­jõu, kes tu­lid Ees­tis­se Eras­mus+ prog­ram­mi kol­meaas­ta­se pro­jek­ti lõ­pu­koo­li­tu­se­le. Osa­le­jaid oli kuuest kõrg­koo­list ja kol­mest or­ga­ni­sat­sioo­nist Ru­mee­niast, Sak­sa­maalt, Hol­lan­dist ja Ees­tist. Üle­san­ne oli lei­da la­hen­du­si, kui­das sot­siaal­se et­te­võt­lu­se abil muu­ta ko­ha­lik­ku elu. Ees­ti­pool­sed vas­tu­võt­jad olid Maaü­li­kool, Sot­siaal­se­te Et­te­võ­te­te Võr­gus­tik ja Kol­ga­kü­la Selts. Seminar toimus Lahemaal tänu Kolgaküla Seltsi te­gev­juhi Kai­sa Lin­no initsiatiivile, kes osales samas projektis kahel varasemal aastal Maaülikooli tudengina.

Ta kir­jel­das, et tu­den­gi­te­le tut­vus­ta­ti tu­ris­ti­de­le hu­vi­pak­ku­vaid koh­ti La­he­maa rah­vus­par­gi kü­la­des Kuu­sa­lu val­las ja ka ter­vi­ku­na Lok­sa lin­na. Gru­pi võt­sid vas­tu ko­ha­li­kud ini­me­sed. Vii­nis­tust ja Pä­ris­peast rää­kis Kai­sa Lin­no, Lok­sast Ma­ri­ja Kudr­ja­ko­va ja Han­na-Elii­se Ki­vi­berg, Ha­ra sa­da­mast Reet Ida­vain, Kol­ga mõi­sas olid vas­tu­võt­jad An­ni­ka Blum ja Mee­lis Ron­do, Vi­ru ra­ba mat­ka­juhid oli Maar­ja Oru­sa­lu ja Kaisa Linno. La­he­maa rah­vus­par­gi reeg­li­test kõ­ne­les noor­te­le Im­bi Mets, Kuu­sa­lu val­la sot­siaalp­rob­lee­mi­dest Anu Kirs­man, koolinoorte tegemistest Aili Kontus. Kü­las­ta­ti ka Kuu­sa­lu koo­li ja spor­di­kes­kust, Kiiu mõi­sa. Öö­bi­ti Vii­nis­tu ran­na­ho­tel­lis.

Näh­tu-kuul­du põh­jal said tu­den­gid va­li­da pai­gad, mil­le aren­da­mi­seks tu­li väl­ja mõel­da et­te­võ­te, mis la­hen­daks piir­kon­na prob­lee­me, ja koos­ta­da ärip­laan. Va­li­tud tee­ma­de jär­gi ja­gu­ne­ti seits­mes­se grup­pi, tut­vu­ti oma ob­jek­ti­ga põh­ja­li­ku­malt. Es­mas­päe­va õh­tust ree­de hom­mi­ku­ni ela­ti Tar­tus, koos­ta­ti ärip­laa­ne. Ree­del, 18. mail esit­le­ti ärip­laa­ne Kol­ga­kü­la rah­va­ma­jas, kuu­la­ma ja hin­da­ma pa­lu­ti kõik, kes nei­le ko­ha­lik­ku elu tut­vus­ta­sid.
Iga esit­lu­se jä­rel esi­ta­ti kü­si­mu­si. Kõi­ge enam võt­tis sõ­na kul­tuuri­pä­ran­di spet­sia­list Ave Pau­lus, kes kom­men­tee­ris mit­me äriplaani pu­hul, et La­he­maa ees­kir­ja­de­ga on noor­te pa­ku­tud te­ge­vu­sed seal kee­la­tud või pii­ran­gu­te­ga.

Kuu­sa­lu val­la­va­lit­sus pa­ni pa­ri­ma­le ärip­laa­ni­le väl­ja 100eu­ro­se pree­mia. Hin­da­jad ot­sus­ta­sid pä­rast tu­li­seid vaid­lu­si an­da pree­mia Lok­sa et­te­võt­lu­se aren­dus­kes­ku­se äri­plaa­ni­le kui kõi­ge rea­list­li­ku­ma­le, mis saab töö­ta­da aas­ta­ring­selt.

Lok­sa­le et­te­võt­lu­se aren­da­mi­se kes­kus
Lok­sa ko­ha­lik­ku eluo­lu uu­ri­nud tu­den­gid alus­ta­sid äriplaani tutvustamist st­see­ni­ga, kui­das noo­red lah­ku­vad oma ko­du­lin­nast, et lei­da mu­jal pa­re­maid või­ma­lu­si ja töö­koh­ti. Tu­den­gid ju­tus­ta­sid, et pal­jud am­bit­sioo­ni­ka­mad noo­red lä­he­vad Loksalt mu­ja­le, kui­gi ei ta­haks, ent ko­ha­peal po­le pii­sa­valt või­ma­lu­si.

Nad pak­ku­sid, et loo­dus­li­kult ime­kau­nis Lok­sa lin­nas võiks ol­la ko­ha­lik et­te­võt­lu­se aren­da­mi­se kes­kus, kust saaks abi, tu­ge ja jul­gust, et el­lu viia oma ärip­laa­nid või ole­ma­so­le­vat et­te­võt­lust elav­da­da, pa­re­mi­ni tu­run­da­da. Kes­ku­ses­se pa­ku­vad nad loen­guid, töö­tu­ba­sid, noor­te­le ka va­ba aja veet­mi­se koh­ta. Tu­den­gi­te sõ­nul võiks kaa­sa­ta eks­per­te, koo­le, men­to­reid, et­te­võt­jaid, et luua tu­gev võr­gus­tik, viia kok­ku tööand­jad ja -ot­si­jad, pak­ku­da äri­tu­ge.

Kes­ku­ses võiks nen­de ar­va­tes ol­la ko­gu­kon­na­köök, mi­da saak­sid ka­su­ta­da need, kes soo­vi­vad val­mis­ta­da toi­tu ja se­da müüa. See ei saa ol­la ko­he äri­te­ge­vus, peab ole­ma roh­kem sot­siaal­ne mis­sioon, mis elav­dab ko­ha­lik­ku elu, te­kiks tu­ge­vad kon­tak­tid ja part­ner­lus­suh­ted. Kus ini­mes­tel on te­ge­vust, seal on nad õn­ne­li­kud ja ra­hul ega ta­ha ära min­na.

Ärip­laa­ni koos­ta­jad kom­men­tee­ri­sid Sõ­nu­mi­too­ja­le, et üle­san­ne oli nen­de jaoks ää­re­tult põ­nev, ku­na said sel­le käi­gus tut­vu­da pal­ju­de ko­ha­li­ke ela­ni­ke­ga. Nad kiit­sid Lok­sat ümb­rit­se­vat loo­dust ning sõb­ra­lik­ke ini­me­si. Kui­gi tüh­je ja la­gu­ne­vaid ma­ju hak­kas nei­le sil­ma üs­na pal­ju, nä­gid nad po­tent­siaa­li, et kui roh­kem noo­ri jää­vad ko­du­lin­na, võ­ta­vad nad need ka­su­tu­se­le.

La­he­maa Elik­siir
Tei­ne rühm lei­dis oma äri­plaa­nis, et La­he­maa va­nad hoo­ned olek­sid ideaal­sed peo­pai­gad, kus kor­ral­da­da uni­kaal­seid, isi­ku­pä­ra­seid pi­du­sid – pul­mi, sün­ni­päe­vi, fir­ma­pi­du­sid. Et­te­võt­te ni­meks pak­ku­sid La­he­maa Elik­siir. Äri­plaa­ni te­gi­jad sel­gi­ta­sid, et üha roh­kem ot­si­tak­se täht­sünd­mus­te tä­his­ta­mi­seks mi­da­gi teist­su­gust, miks mit­te pak­ku­da va­nu ja tüh­je hoo­neid, mil­le saab peo ajaks si­sus­ta­da täp­selt nii, na­gu klient soo­vib.

Kuu­sa­lu val­lalt 100eu­ro­se pree­mia saa­nud töög­rupp tut­vus põh­ja­li­kult Lok­sa elu-olu­ga. Foto autor Kaisa Linno
Kuu­sa­lu val­lalt 100eu­ro­se pree­mia saa­nud töög­rupp tut­vus põh­ja­li­kult Lok­sa elu-olu­ga. Foto autor Kaisa Linno

Po­tent­siaal­seid peo­pai­ku leid­sid noo­red La­he­maal mi­tu. Nad ni­me­ta­sid Kol­ga mõi­sa, kus ju­ba prae­gu pi­du­sid pee­tak­se, aga ka Vii­nis­tu en­di­se koo­li­ma­ja ja Pä­ris­pea pii­ri­val­ve­hoo­net, mis sei­sa­vad tüh­ja­na. Tu­den­gid li­sa­sid, et eri­ti aval­da­sid nei­le mul­jet ma­ha­jäe­tud mas­siiv­sed nõu­ko­gu­deaeg­sed ma­jad. Sa­mas tõ­de­sid, et pal­jud neist on ka­su­tus­kõlb­ma­tud, kuid ko­ha­li­ke in­se­ne­ri­de nõul võiks väl­ja va­li­da, kus saaks pi­du­sid te­ha ning kus mit­te, siis kü­si­da lu­ba ko­ha­li­kult oma­va­lit­su­selt ning saa­da koos­kõ­las­tus pääs­te­ame­tilt.

Hoo­ne­te re­no­vee­ri­mi­ne lä­heks nen­de sõ­nul kal­liks ning pi­du seal po­leks enam nii uni­kaal­ne. De­ko­rat­sioo­ni­de ja si­sus­tu­se val­mis­ta­mi­seks oleks üliõ­pi­las­te sõ­nul hea ka­su­ta­da ko­ha­lik­ke kä­si­töö­meist­reid ning os­kus­töö­li­si. Nen­de koo­li­ta­mi­seks ja et­te­võt­lu­sos­kus­te pa­ran­da­mi­seks pa­ku­vad töö­tu­ba­sid, mi­da saaks kor­ral­da­da pi­du­dest tee­ni­tud tu­lu eest.

La­he­maa Seik­lus
Kol­mas rühm soo­vitab La­he­maa­le käi­ma pan­na tu­ris­mi­bus­si, mis Tal­lin­nast­ki tut­tav hop on hop off ehk hüp­pa pea­le-ma­ha tüü­pi buss. Tu­den­gid sel­gi­ta­sid, et uu­ri­sid – La­he­maa on vä­ga po­pu­laar­ne, tu­ris­te käib rohkelt: „Pal­jud väl­ja­sõi­dud Tal­lin­nast pii­ru­vad ja­lu­tus­käi­gu­ga ra­bas, kau­ge­ma­le ei min­da, sest ühist­rans­por­di­ga lii­ku­mi­ne on aeg­la­ne, mitmetesse koh­ta­des­se ei jõua.”

Nen­de idee oli, et La­he­maa bus­si­tuu­ril võiks ol­la 11 pea­tust: Lok­sa bus­si­jaam, Palm­se mõis, Vi­ru ra­ba, Kol­ga­kü­la rah­va­ma­ja, Ha­ra sa­dam, Pä­ris­pea mi­li­taa­re­hi­ti­sed ja en­di­ne ka­la­kas­va­tus, Pu­rek­ka­ri neem, Vii­nis­tu, Käs­mu kü­la. Moh­ni saarele sõidetaks paadiga. Bus­sid hak­kak­sid tii­ru­ta­ma nen­de koh­ta­de va­hel. Igas pea­tu­ses jääks uue bus­si tu­le­ku­ni pool­teist tun­di.

Üliõ­pi­la­sed rää­ki­sid, ku­na bus­si­de pea­tu­mi­sed on graa­fi­kus kir­jas, võiksid ko­ha­likud teha rah­va­tant­su, lau­lda, müüa kä­si­tööd: „See oleks La­he­maa rah­va­le hea või­ma­lus oma te­ge­vust ja too­dan­gut tut­vus­ta­da. Pea­tus­punk­ti­des võiks ol­la ko­ha­li­kud gii­did, kes rää­gi­vad mah­la­kaid lu­gu­sid, mi­da Tal­lin­na gii­did ei tea­.”

Kol­ga Mõi­sa Kin­nis­va­ra
Ka Kol­ga mõi­sas äri­po­tent­siaa­li näi­nud tu­den­gid kiitsid, et mõis ja sel­le hoov on ime­li­sed, kuid seal ei toi­mu mi­da­gi. Nad mär­ki­sid, et tu­ris­tid tu­le­vad mõi­sa juu­res kor­raks bus­sist väl­ja, vaa­ta­vad ning sõi­da­vad mi­ne­ma, ka res­to­ra­ni enam po­le. Mõi­sal on tun­den­gi­te sil­mis suur po­tent­siaal – üks suu­ri­maid mõi­sa­komp­lek­se Ees­tis, ke­set La­he­maa ilu­sat loo­dust, Tal­lin­na­le ning maan­tee­le üs­na lä­he­dal. Nad tõ­de­sid, et mõi­sa areng peaks ole­ma eta­pi­vii­si­li­ne, kor­ra­ga re­no­vee­ri­mi­ne lä­heks lii­ga kal­liks. Alus­ta­da võiks nen­de ar­va­tes muu­seu­mi laien­da­mi­sest, pa­re­mast tu­run­da­mi­sest. Õuea­la ava­rust ja vaa­teid plaa­ni­vad ka­su­ta­da vä­liü­ri­tus­te kor­ral­da­mi­seks, taas­ta­da res­to­ra­ni töö, luua ka ko­gu­kon­na­köök, et ko­ha­li­kud saak­sid mi­da­gi val­mis­ta­da tu­ris­ti­de­le ja tu­ru­päe­va­del müü­mi­seks.

Hil­jem saaks mõi­sa­komp­lek­sis pak­ku­da suu­sa- ja rat­ta­ren­ti, vir­tuaal­reaal­su­se tuu­re, ku­na­gi ava­da ka ho­tell või spaa.

Me­re­kal­da kü­la­lis­te­ma­ja Pä­ris­peal
Üks grupp koos­tas ärip­laa­ni Pä­ris­pea pool­saa­re ti­pus asu­va nõu­ko­gu­deaeg­se mi­li­taa­re­hi­ti­se ka­su­tu­se­le­võ­tuks. Nad ju­tus­ta­sid, et uu­ri­sid La­he­maa ma­ju­tu­sa­su­tu­si, sel­gus, öö­bi­mis­või­ma­lu­si küll on, ena­mas­ti on need üs­na kal­lid, vaid vä­he­sed asu­vad ot­se me­re ää­res.

Pä­ris­pea en­di­se ka­la­kas­va­tu­se lä­he­dal ot­se ran­nas asu­va pii­ri­val­ve­hoo­ne võiks te­ha Me­re­kal­da kü­la­lis­te­ma­ja: „Loo­dus­tu­rism on tõu­su­teel, võiks ol­la hu­ba­ne ja sood­ne kü­la­lis­te­ma­ja kau­ni vaa­te­ga me­re­le. Pi­ke­malt pea­tu­des saaks tu­rist kon­tak­ti ko­ha­li­ke­ga ning tar­bi­da La­he­maal pa­ku­ta­vaid tee­nu­seid – ka­la­püü­ki, rat­sa­mat­ku, ra­ba­ja­lu­tus­käi­ke, ko­kan­dus­tun­de. Ka meil oli põ­nev tea­da saa­da, kui­das vil­li­da ko­ha­lik­ke joo­ke, küp­se­ta­da ka­la.”
Voo­di­koh­ti pak­ku­sid nad kü­la­lis­te­maj­ja 30, ava­tud oleks res­to­ran, kus toi­tu val­mis­ta­tak­se ko­ha­li­kust too­rai­nest, tu­lu saak­sid en­da­le ko­ha­li­kud toot­jad. Kü­la­lis­te­ma­ja võiks ol­la ava­tud aas­ta­rin­gi, sest ka tal­vel lei­dub La­he­maal te­ge­vust.

Ha­ra Mis­sioon
Ha­ra sa­da­mas­se ja saa­re­le pak­ku­sid tu­den­gid seik­lus­par­ki, mis koos­neks põ­ge­ne­mis­saa­rest ning el­lu­jää­mis­laag­rist. Nad kir­jel­da­sid, et tao­li­si seik­lus­par­ke on vä­he ning mee­li­taks kind­las­ti ko­ha­le vä­ga pal­ju hu­vi­li­si. Seik­lus­par­gi soo­vi­vad nad si­du­da Ha­ra sa­da­ma ku­na­gi­se all­vee­lae­va­de de­mag­ne­ti­see­ri­mi­se tee­ma­ga. Kü­las­ta­ja­te­le an­taks la­hen­da­mi­seks mis­sioon, mil­le käi­gus tu­leb ro­ni­da, nu­pu­ta­da, ot­si­da, ehi­ta­da saa­re­le sõi­duks parv, tuld te­ha, lä­bi­da mis­sioon edu­kalt ehk de­mag­ne­ti­see­ri­da all­vee­lae­v en­ne, kui vaen­la­ne se­da mär­kab ja baa­si õh­ku la­seb.

Kü­las­tus­kes­ku­se kon­to­ris ja koh­vi­kus saab an­da tööd ko­ha­li­ke­le noor­te­le. Ha­ras võiks seik­lus­par­gi juu­res ol­la et­te­võt­lus­kes­kus, saaks teha koo­li­tu­si, et ja­ga­da ko­ha­li­ke­le tead­mi­si ja ideid, kui­das luua ja aren­da­da oma et­te­võ­tet.

Nu­ti­kas La­he­maa
Vii­ma­se gru­pi ärip­ro­jek­ti oli Smart La­he­maa ehk Nu­ti­kas La­he­maa. Tu­den­gid sel­gi­ta­sid, et sõ­nal nu­ti­kas on eri tä­hen­du­sed, kuid an­tud ju­hul võiks see tä­hen­da­da, et ko­ha­li­kud et­te­võt­ted, ela­ni­kud ja tu­ris­tid on oma­va­hel seo­tud. Nad rää­ki­sid, et ko­ha­li­kel on sa­ge­li pal­ju eba­kind­lust, tu­ris­mi­ga te­ge­le­mi­ne sõl­tub aas­taa­jast, töö­koh­ti ko­du lä­he­dal na­pib, kuid soo­vi­tak­se kind­lat ja sta­biil­set tööd, mi­da min­nak­se sa­ge­li ot­si­ma ko­dust kau­ge­ma­le.
Sar­na­selt esi­me­se gru­pi et­te­võt­lu­se aren­da­mi­se kes­ku­se­le leid­sid ka ne­mad, et kon­su­lat­sioo­ni­tee­nus peaks ole­ma ko­ha­peal ning ko­ha­li­ke va­ja­dus­test läh­tuv.

Nad olid sel­le pro­jek­ti tar­beks koos­ta­nud ko­du­le­he plat­vor­mi, mil­le abil saaks tea­vet, kui­das või­ma­li­kult häs­ti ära ka­su­ta­da ko­ha­lik­ke res­surs­se: „Me näe­me en­da üm­ber ini­me­si, aga ei tea nen­de os­ku­si ega te­ge­lik­ku väär­tust. Nen­de kok­ku­vii­mi­sest tu­leks alus­ta­da. Eri­ne­valt teis­test kon­sul­tat­sioo­ni­fir­ma­dest ei soo­vi me ol­la lii­ga kal­lid, ei ta­ha ko­ha­li­ke ar­velt ka­su lõi­ga­ta. Ühest ko­hast peaks ole­ma kät­te­saa­dav ko­gu pa­kett tu­gi­tee­nu­seid, kui­das alus­ta­da ja säi­li­ta­da oma et­te­võ­tet: IT-os­ku­sed, fi­nants­tead­mi­sed, ju­rii­di­li­ne ja tu­run­dus­lik nõu, ärip­laa­ni­de te­ge­mi­ne.”