Kooliteed alustas 2 esimest klassi, ruumipuuduse leevendamiseks pani kool kaheksandad klassid kokku.
Möödunud nädalal 1. septembril enne avaaktust pidi direktor Avo Möls saalisolijatele märku andma, et istutaks koomale – muidu ei mahu kõik saali ära. Käesoleval õppeaastal lõi Aruküla kool õpilaste arvu rekordi. Vana tipp oli 319, aastast 1986. Möödunud õppeaastal seda veel ületada ei õnnestunud, kuid tänavu on kooli nimekirjas 340 õpilast.
Aktusel said Lotte-teemalise aabitsa 43 esimese klassi õpilast. Üldse läks tänavu Raasiku vallas esimesse klassi 85 last, seega üle poole neist on Aruküla põhikoolis.
Direktor Avo Möls rääkis aktusel, et ruumi on jäänud vähemaks, kuid häid lambaid mahub palju ühte lauta: „Koolimaja pole aga laut, vaid kultuurne õppeasutus. On selge, et vajame investeeringuid ja uusi ruume. Õnneks on ka need plaanid paigas ning loodame, et järgmine õppeaasta algab suuremal pinnal.”
Avo Möls täpsustas Sõnumitoojale, et vallavolikogu hakkab arutama uut eelarvestrateegiat ning pole veel teada, mis kujul ruumipuuduse leevendamine realiseerub: „Arvan, et kõige ökonoomsem oleks panna hoovi moodulklassiruumid. On küllalt asutusi, kus moodulruumid õue peal ja nende kogemus ütleb, et see on täiesti tavaline ehitis. Erinevus on ainult selles, et moodul ehitatakse tehases, mitte kohapeal. Seal on samamoodi lisaks klassiruumidele abiruumid, koridorid, tualettruumid, küttesüsteem. Igati kaasaegne ehitis ning kindlasti soojapidavam, kui mõnigi vanaaegne koolimaja.”
Ta lisas, et on arutatud ka koolile kolmanda korruse ehitamist, see on aga kallim lahendus: „Korrus oleks püsiv, kuid arvan, et ka moodulklassid jäävad meile paljudeks aastateks, sest esimesi klasse jääbki tulema kahekaupa. On küll palju rõõmu, et lapsi on nii palju, kuid kui jalapaare rohkem, on pinda vähem ja tihedus kasvab.”
Aruküla koolis pole käesoleval õppeaastal olnud vajadust muuta uusi ruume klassiruumideks, nagu tehti mullu. Õpilaste arv on küll kasvanud, kuid klassikomplektide arv on sama. Direktori sõnul tuli kokku panna kaheksandad klassid, kuhu oli jäänud 25 õpilast. Ühe klassi piir on 24, kuid kooli hoolekogu andis loa moodustada suurem klass.
Direktor kinnitas, et kõik klassikomplektid saavad ruumi: „Need pinnad, mis andis kasutusele võtta, on kohandatud õppetööks. Õpetajate toa kasutamise mõte oli veel kunagi reservis, kuid see jääb praegu õpetajatele.”
Avo Möls: „Kooliperet ei paisuta ainult uued esimese klassi õpilased. Ka teistesse klassidesse tuli õpilasi juurde, möödunud õppeaasta jooksul 14, peamiselt Arukülla kolinud perede lapsed. Samal ajal on muidugi ka lahkujaid.”
Direktor lubab preemiat
Aktusel käis Avo Möls välja lubaduse premeerida kõiki üheksandikke, kes ületavad tema lõputunnistuse keskmise hinde. Koolijuht rääkis, et sai möödunud suvel, 40 aastat hiljem, tagasi oma 8. klassi lõputunnistuse: „Oli aeg, kui tunnistused korjati järgmisesse õppeasutusse astumisel ära ning tagasi ei saanud. Kehra gümnaasiumi arhiiv läks laialijaotamisele ning koolitöötajad panid tähele, et tunnistusel on tuttav nimi, ja toimetasid selle minu kätte.”
Ta lausus, et kõik, kes ületavad tema koolitunnistuse keskmise hinde vähemalt sajandiku võrra, saavad temalt tasuks ühe euro: „Keskmist hinnet ma ütlema ei hakka, muidu mõni muutub laisaks. Siht missugune – olla kooli lõpus parem, kui direktor. Olen väga rõõmus, kui kaotan ja peangi preemiat maksma.”
Aruküla kooli 9. klassis õpib käesoleval õppeaastal 22 õpilast.
Aktusel kooliperet õnnitlenud Raasiku abivallavanem Ardo Niinre sõnas, et ka tema ei mäleta, millal viimati oli Raasiku valla koolide esimestes klassides nii palju õpilasi: „Pintsak hakkab väiksemaks jääma, kuid seda tuleb ümber õmmelda vastavalt kehakaalule.”
