Valgejõe, Vanaküla ja Parksi tähistasid 720. aastapäeva

1880
EELK Kuusalu Laurentsiuse koguduse õpetaja JAANUS JALAKA eestvedamisel mälestati eelmisi põlvkondi, kes on Valgejõe, Vanaküla ja Parksi külades elanud.

Peost võttis osa umbes 300 inimest.

Iga viie aasta järel peavad Parksi, Vanaküla ja Valgejõe rahvas koos sünnipäevapidu. Sel laupäeval tähistati Valgejõe kiigeplatsil külade esmamainimise 720. aastapäeva. Külalisteraamatutesse kirjutas 241 inimest, supiportsjoneid jagati 320.

Esimene ühine pidu peeti 1990. aastal, mil need kolm küla said 700aastaseks. 1987. aastal leiti, et Valgejõed on esmamainitud 1290. aastal. 1990. aastal plaaniti tähistada Valgejõe 700. juubelit. Peagi selgus, et Valgejõe all oli mõeldud ka Parksit ja Vanaküla, sest esimestes ürikutes oli mainitud nelja talu, nende hulgas Parksi talu ning Pohla talu, mis asub Vanakülas. Plaanitud peost kujunes kolme küla juubel, kus oli 800 osavõtjat. Sealt sai alguse traditsioon iga viie aasta järel kokku saada.

Külade 720. aastapäeva tähistamine algas Valgejõel mälestuskivi juures, kus EELK Kuusalu Laurentsiuse koguduse õpetaja Jaanus Jalaka eestvedamisel mälestati möödunud põlvesid, kes neis külades elanud. Edasi liiguti kiigeplatsile.  Parksi külavanem Valdek Slet ja Vanaküla külavanem Triin Põllmaa heiskasid lipu ning Valgejõe külavanem Leili Valk pidas kõne. Nagu nende külade aastapäevadel tavaks, jagati komme viimase viie aasta jooksul sündinud lastele, meeneid eakatele ning mälestati lahkunuid. Külad kinkisid peo peakorraldajale Leili Valgile pildi sillaga, mis ühendab Vanaküla, Parksit ning Valgejõed, pildi all olid Vanaküla elaniku Ruth Talpsepa lauluread. Järgnes kontsert, kus esinesid külade lapsed, rahvatantsu tantsis Loo naisrühm. Õhtul musitseerisid Kalev ja Ilme Laagriküll, tantsiti kella poole üheni.

„Peo ettevalmistus võttis kolm päeva, aitasid nii vanemad kui nooremad. Sel korral oli üsna kerge esinejaid leida, viis aastat tagasi läks see vaevaliselt. Suuri abi oli Kõnnus suvitavast Kersti Tungerist,“ ütles Leili Valk. Peo korraldamiseks saadi Kuusalu vallalt 5000 krooni, sama palju pani juurde ka iga küla.

Laupäeval ja pühapäeval oli Valgejõe seltsimajas avatud piltide ning esemetega näitus. Leili Valk jutustas, et alustasid sügisel seltsimaja värvimist, mille lõpetasid eelmisel pühapäeval: „Eriti kiidan Allar Pärna, kes tegi väga palju tööd. Nüüd tahaks seltsimaja ka seest remontida, panna tapeeti ja värvida.“

Ta rääkis, et seltsimajas pidevalt koos ei käida, noored peavad seal teinekord sünnipäevasid ning külaelanikud tulevad kokku erinevatel tähtpäevadel, näiteks istutakse seltsimajas koos uue aasta hommikul.
Valgejõel on rahvastiku­registri järgi 41 ela­nikku.

Parksi külla on sisse kirjutatud 27 elanikku. Külavanem Valdek Slet jutustas, et endist külaelu enam pole.

„Meil on kaks lehma, ei ühtki lammast, põlluharimisvõimalused on viletsad. Külas pole sissetulekuallikat, kõik käivad mujale tööle. Külaelanikega saame kokku jaanipäeval ning küla spordipäeval. Siis on 100 protsenti külaelanikke koos. Oleme küla, kus kõik üksteist hästi tunnevad.“

Vanaküla külavanem Triin Põllmaa ütles, et Vanaküla elanikkond on nooremaks muutunud: „Noori on juurde tulnud, kui mitte paikselt, siis nad vähemalt käivad siin tihemini.“