
Jaanuaris Kuusalu valla aasta haridustöötaja tiitli pälvinud viiuliõpetaja Valeria Rjumina on Hugo Lepnurme Kuusalu Kunstide Koolis töötanud seitse aastat. Ta sõidab Kuusallu tööle Tallinnast ning kiidab, et kolleegid ja õpilased on väga toredad: „Õhkkond on koolis suurepärane, selle nimel tasub Tallinnast Kuusallu sõita. Õhkkond on töökoha valikul kõige tähtsam. Rõõmu teeb, et teisedki muusikud tulevad hea meelega Kuusalu kunstide kooli õpetama.“
Kuusalu kunstide kooli keelpilliansambel on viimase paari aasta jooksu rõõmustanud kohalikku publikut meeleolukate kontsertidega, kus on esitatud populaarseid rahvamuusikapalu ja poplugude instrumentaalseadeid. Menukas oli ka tänavune Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamiseks korraldatud kontsert Kuusalu rahvamajas. Keelpilliansambel esitas siis koos kunstide kooli lauljate ja õpetajate rokkbändiga kergemuusikakava Eesti autorite loomingust.
Nende kontsertide jaoks seaded teinud Valeria Rjumina: „Ideed repertuaariks on tulnud me kunstide kooli direktorilt Tatjana Jõelehelt ning mina teostan. Alustasime siis, kui vallamajast teatati, et seoses Covidiga saab toetust laste muusikalaagriteks. Olin unistanud, et võiks teha kontserte koos õpilastega, seega hakkasime kavandama. Esimene laager oli maailmamuusikast, õppisime kõige kuulsamaid eri rahvaste rahvalaule – eesti, hispaania, argentiina, juudi, vene tuntud lood. Lastele väga meeldis, andis uut indu pilliõppeks. Üks lapsevanem ütles pärast kontserti, et tema laps soovib viiuliõppesse tagasi tulla, kuigi oli otsustanud lõpetada. Viiuliõpe nõuab noortelt pingutamist. Tähtis on, et nad tunneksid pillimängust rõõmu ja tahaksid harjutada. Teen kergemad partiid ka kõige noorematele õpilastele, et alustajad oleksid samuti ansamblisse kaasatud ning esinedes ja pärast kontserti õnnelikud.“
Valeria Rjuminal on Kuusalus 12 õpilast. Viiulit õpetavad koolis veel Tatjana Jõeleht ja Ester Vain. Suuremate kontsertide puhul kutsutakse ansamblisse appi kooli vilistlasi ja siis on publiku ees koos õpetajatega kuni 25 keelpillimängijat. Ansamblisse on kaasatud tšelloõpilased, keda juhendab Levi-Danel Mägila tuntud tšelloansamblist C-Jam.
Praegu valmistub Valeria Rjumina kunstide kooli õppeaasta 31. mail toimuvaks lõpukontserdiks. Plaanis on esitada kergemuusikalugusid, mis muutunud klassikaks. Need lood on tema sõnul varasematest veidi keerulisemad, kuid idee pakkusid õpilased ise. Ka on küpsemas plaan keelpilliõpilaste ühiseks suviseks pillilaagriks.
„Jõudsime õpilastega enne kevadist koolivaheaega kohustusliku repertuaariga lõpule, need on õpilastel hinde jaoks ette mängitud. Laagrid ja kontsertideks harjutamine on lisategevus, mis samas annab huvi ja jaksu pingutamiseks,“ lausub ta.
Enda kohta sõnab Valeria Rjumina, et on kolme lapse ema ja vabakutseline muusik. Kuulub orkestrisse Eesti Sinfonietta ja on selle kolleegiumi liige, ka osaleb erinevates kammermuusika kooslustes ning koos Maria Nesterenkoga loodud elektronmuusika ansamblis Dart Duo.
„Muusikaga olen tegelenud lapse ajast alates. Õppisin viiulit Narva muusikakoolis, osalesin sealses orkestris, kus puutusin kokku Tatjana Jõelehega. Kui olin Eesti Muusikaakadeemia tudeng ja tema juba õpetas Kuusalus, kutsus mind mõneks ajaks ennast asendama. Kui muusikakooli direktoriks sai Paul Himma ja vabanes viiuliõpetaja koht, kutsuti mind tagasi. Enne seda õpetasin mõnda aega Pärnus ja Häädemeeste muusikakoolis, kus oli samuti tore,“ räägib Valeria Rjumina.
Ta lisab, et aluse selleks, kuidas õpetajana töötab, sai siis, kui Narva-Jõesuus elades sõitis bussiga Narva muusikakooli: „Mõtlesin, kuidas mind pilliõpetaja sunnib harjutama, ja mida teeksin teisiti, et lapsel oleks tore pillimängu õppida. Narva orkestris sain orkestrandi väljaõppe, olen olnud pikalt teise viiuli kontsertmeister. Tean, mida tahan õpilastele edasi anda. Huvikoolides kipub õpetaja olema klienditeenindaja ja õpilane klient, aga mulle meeldib töötada muusikakoolis, kus on kohustused ning õpilastel tuleb pingutada. Õpilane ei pea saama professionaalseks muusikuks, kuid muusikategemist peaks armastama ja olema soov pingutada. Siis on kergem raskusi ületada ja noor ise otsustab, kas läheb muusikat edasi õppima või kuidas pillimänguga jätkab, kui muusikakooli lõpetab.“