VALE­RIA RJU­MI­NA: „Kuu­sa­lu kuns­ti­de koo­lis on to­re töötada.“

Jaa­nua­ris Kuu­sa­lu val­la aas­ta ha­ri­dus­töö­ta­ja tiit­li päl­vi­nud viiu­liõ­pe­ta­ja Va­le­ria Rju­mi­na on Hu­go Lep­nur­me Kuu­sa­lu Kuns­ti­de Koo­lis töö­ta­nud seit­se aas­tat. Ta sõi­dab Kuu­sal­lu töö­le Tal­lin­nast ning kii­dab, et kol­lee­gid ja õpi­la­sed on vä­ga to­re­dad: „Õhk­kond on koo­lis suu­re­pä­ra­ne, sel­le ni­mel ta­sub Tal­lin­nast Kuu­sal­lu sõi­ta. Õhk­kond on töö­ko­ha va­li­kul kõi­ge täht­sam. Rõõ­mu teeb, et tei­sed­ki muu­si­kud tu­le­vad hea mee­le­ga Kuu­sa­lu kuns­ti­de koo­li õpe­ta­ma.“

Kuu­sa­lu kuns­ti­de koo­li keel­pil­lian­sam­bel on vii­ma­se paa­ri aas­ta jook­su rõõ­mus­ta­nud ko­ha­lik­ku pub­li­kut mee­leo­lu­ka­te kont­ser­ti­de­ga, kus on esi­ta­tud po­pu­laar­seid rah­va­muu­si­ka­pa­lu ja pop­lu­gu­de inst­ru­men­taal­sea­deid. Me­nu­kas oli ka tä­na­vu­ne Ees­ti Va­ba­rii­gi aas­ta­päe­va tä­his­ta­mi­seks kor­ral­da­tud kont­sert Kuu­sa­lu rah­va­ma­jas. Keel­pil­lian­sam­bel esi­tas siis koos kuns­ti­de koo­li laul­ja­te ja õpe­ta­ja­te rokk­bän­di­ga ker­ge­muu­si­ka­ka­va Ees­ti au­to­ri­te loo­min­gust.

Nen­de kont­ser­ti­de jaoks sea­ded tei­nud Va­le­ria Rju­mi­na: „Ideed re­per­tuaa­riks on tul­nud me kuns­ti­de koo­li di­rek­to­rilt Tat­ja­na Jõe­le­helt ning mi­na teos­tan. Alus­ta­si­me siis, kui val­la­ma­jast tea­ta­ti, et seo­ses Co­vi­di­ga saab toe­tust las­te muu­si­ka­laag­ri­teks. Olin unis­ta­nud, et võiks te­ha kont­ser­te koos õpi­las­te­ga, see­ga hak­ka­si­me ka­van­da­ma. Esi­me­ne laa­ger oli maail­ma­muu­si­kast, õp­pi­si­me kõi­ge kuul­sa­maid eri rah­vas­te rah­va­lau­le – ees­ti, his­paa­nia, ar­gen­tii­na, juu­di, ve­ne tun­tud lood. Las­te­le vä­ga meel­dis, an­dis uut in­du pil­liõp­peks. Üks lap­se­va­nem üt­les pä­rast kont­ser­ti, et te­ma laps soo­vib viiu­liõp­pes­se ta­ga­si tul­la, kui­gi oli ot­sus­ta­nud lõ­pe­ta­da. Viiu­liõ­pe nõuab noor­telt pin­gu­ta­mist. Täh­tis on, et nad tun­nek­sid pil­li­män­gust rõõ­mu ja ta­hak­sid har­ju­ta­da. Teen ker­ge­mad par­tiid ka kõi­ge noo­re­ma­te­le õpi­las­te­le, et alus­ta­jad olek­sid sa­mu­ti an­samb­lis­se kaa­sa­tud ning esi­ne­des ja pä­rast kont­ser­ti õn­ne­li­kud.“

Va­le­ria Rju­mi­nal on Kuu­sa­lus 12 õpi­last. Viiu­lit õpe­ta­vad koo­lis veel Tat­ja­na Jõe­leht ja Es­ter Vain. Suu­re­ma­te kont­ser­ti­de pu­hul kut­su­tak­se an­samb­lis­se ap­pi koo­li vi­list­la­si ja siis on pub­li­ku ees koos õpe­ta­ja­te­ga ku­ni 25 keel­pil­li­män­gi­jat. An­samb­lis­se on kaa­sa­tud tšel­loõ­pi­la­sed, ke­da ju­hen­dab Le­vi-Da­nel Mä­gi­la tun­tud tšel­loan­samb­list C-Jam.

Prae­gu val­mis­tub Va­le­ria Rju­mi­na kuns­ti­de koo­li õp­peaas­ta 31. mail toi­mu­vaks lõ­pu­kont­ser­diks. Plaa­nis on esi­ta­da ker­ge­muu­si­ka­lu­gu­sid, mis muu­tu­nud klas­si­kaks. Need lood on te­ma sõ­nul va­ra­se­ma­test vei­di kee­ru­li­se­mad, kuid idee pak­ku­sid õpi­la­sed ise. Ka on küp­se­mas plaan keel­pil­liõ­pi­las­te ühi­seks su­vi­seks pil­li­laag­riks.

„Jõud­si­me õpi­las­te­ga en­ne ke­va­dist koo­li­va­heae­ga ko­hus­tus­li­ku re­per­tuaa­ri­ga lõ­pu­le, need on õpi­las­tel hin­de jaoks et­te män­gi­tud. Laag­rid ja kont­ser­ti­deks har­ju­ta­mi­ne on li­sa­te­ge­vus, mis sa­mas an­nab hu­vi ja jak­su pin­gu­ta­mi­seks,“ lau­sub ta.

En­da koh­ta sõ­nab Va­le­ria Rju­mi­na, et on kol­me lap­se ema ja va­ba­kut­se­li­ne muu­sik. Kuu­lub or­kest­ris­se Ees­ti Sin­fo­niet­ta ja on sel­le kol­lee­giu­mi lii­ge, ka osa­leb eri­ne­va­tes kam­mer­muu­si­ka koos­lus­tes ning koos Ma­ria Nes­te­ren­ko­ga loo­dud elekt­ron­muu­si­ka an­samb­lis Dart Duo.

„Muu­si­ka­ga olen te­ge­le­nud lap­se ajast ala­tes. Õp­pi­sin viiu­lit Nar­va muu­si­ka­koo­lis, osa­le­sin seal­ses or­kest­ris, kus puu­tu­sin kok­ku Tat­ja­na Jõe­le­he­ga. Kui olin Ees­ti Muu­si­kaa­ka­dee­mia tu­deng ja te­ma ju­ba õpe­tas Kuu­sa­lus, kut­sus mind mõ­neks ajaks en­nast asen­da­ma. Kui muu­si­ka­koo­li di­rek­to­riks sai Paul Him­ma ja va­ba­nes viiu­liõ­pe­ta­ja koht, kut­su­ti mind ta­ga­si. En­ne se­da õpe­ta­sin mõn­da ae­ga Pär­nus ja Hää­de­mees­te muu­si­ka­koo­lis, kus oli sa­mu­ti to­re,“ rää­gib Va­le­ria Rju­mi­na.

Ta li­sab, et alu­se sel­leks, kui­das õpe­ta­ja­na töö­tab, sai siis, kui Nar­va-Jõe­suus ela­des sõi­tis bus­si­ga Nar­va muu­si­ka­koo­li: „Mõt­le­sin, kui­das mind pil­li­õpe­ta­ja sun­nib har­ju­ta­ma, ja mi­da teek­sin tei­si­ti, et lap­sel oleks to­re pil­li­män­gu õp­pi­da. Nar­va or­kest­ris sain or­kest­ran­di väl­jaõp­pe, olen ol­nud pi­kalt tei­se viiu­li kont­sert­meis­ter. Tean, mi­da ta­han õpi­las­te­le eda­si an­da. Hu­vi­koo­li­des ki­pub õpe­ta­ja ole­ma klien­di­tee­nin­da­ja ja õpi­la­ne klient, aga mul­le meel­dib töö­ta­da muu­si­ka­koo­lis, kus on ko­hus­tu­sed ning õpi­las­tel tu­leb pin­gu­ta­da. Õpi­la­ne ei pea saa­ma pro­fes­sio­naal­seks muu­si­kuks, kuid muu­si­ka­te­ge­mist peaks ar­mas­ta­ma ja ole­ma soov pin­gu­ta­da. Siis on ker­gem ras­ku­si üle­ta­da ja noor ise ot­sus­tab, kas lä­heb muu­si­kat eda­si õp­pi­ma või kui­das pil­li­män­gu­ga jät­kab, kui muu­si­ka­koo­li lõ­pe­tab.“