Kahala küla Vaga talu perenaine SIRKKA PINTMANN on aastaid mõlgutanud mõtteid puhtast eestimaisest väetoidust.
Eelmisel suvel Sirkka Pintmanni koduaiast mööda sõites tundus, et perenaisel on palju muid tegemisi, oma aiamaa jaoks polnud aega jagunud. Kui sel kevadel algas ETVs start-up- ehk idufirmade võistlus Ajujaht ning ühe osalejana tutvustati Sirkka Pintmanni ja Margit Kirsipuu asutatud OÜd Vaga Aed oma nõgese-, maltsa- ja naaditoodetega, selgus, et tegu ei olnud ajapuudusega, vaid Kahala küla Vaga talus käib teadlik umbrohukasvatus.
Sirkka Pintmann on Kolga kooli vilistlane, õpinguid alustas Tartu Ülikoolis, lõpetas Tallinnas EBSis. Elas mõnda aega pealinnas, tuli koos perega 2009. aastal kodutallu tagasi.
„Maale tagasituleku ajast hakkasin otsima võimalust, kuidas kodukohas elatist teenida, et mitte linna tööle sõita,“ jutustab ta.
„Katsetasin salatite kasvatamist, igasugust kultiveerimist ja potipõllundust, kogu aeg samas mõtlesin, et püüan maast umbrohtu välja kiskuda ja midagi asemele panna, kuigi umbrohi tahab seal kasvada.“
Ta hakkas uurima infot ravim- ja muude taimede tervendava mõju ja kasutamisvõimaluste kohta, teisisõnu väetaimi, ning ütleb, et on umbrohu usku, peab oluliseks looduslähedast ja tervislikku elustiili.
OTT, Maakaup ja MARGITI telefonikõne
Sõnumitooja veergudel oleme Sirkka Pintmannist aastaid kirjutanud kui OTT ehk Otse Tootjalt Tarbijale kaubakohtumiste asutajat. Eesti esimene OTT kaubakohtumine alustas Kuusalus – 8 aastat tagasi. Praeguseks on selliseid kohti üle Eesti mitukümmend. Ida-Harjus toimuvad OTT kaubakohtumised veel Kolgas, Arukülas ja Kehras. Kokku saadakse kord nädalas õhtul – ümbruskonna väikeettevõtjad müüvad enda toodetud talukaupa, ostmas käivad kohalikud pered.
Ehtsat talutoitu hakkas vahendama ka Sirkka Pintmanni ja tookordse Kolga elaniku Irena O`Connelli algatusel loodud veebikauplus Maakaup.ee, mille nimilause on: „Toome talukauba linna.“ See edenes vahelduva eduga, alustati iganädalaste kaubaringidega, väiketalunike kaup viidi Tallinnasse jaotuspunkti, tellijad said soovitu sealt kätte.
Sirkka Pintmann: „Andsime Maakauba 2010. aastal teistele tegijatele üle, ei jõudnud tegeleda, oli muid ettevõtmisi. Eestimaa Talupidajate Keskliidu juures hakkasin arendama projekti „Ehtne Talutoit“. Kuni Margit Kirsipuu telefonikõneni möödunud aastal. Ta küsis, kas võiksime hakata üheskoos arendama Maakaup.ee kaudu talutoodete müüki. Olin selle tegelemisest juba loobunud, aga nõustusin. Olime Margitiga paar aastat tuttavad. Kutsusin ta appi ka „Ehtsa Talutoidu“ tegemistesse, korraldasime talutoodete laatasid, kord kuus on laat näiteks Viimsi Selveris. Praegu võib öelda, et Margiti telefonikõne pani aluse kõigele sellele, kuhu oleme nüüd Vaga Aiaga jõudnud.“
Taotlus Ajujahi saatesse
Margit Kirsipuu on tuntud toiduajakirjanik, viimati töötas turundusjuhina Eesti Filharmoonias. Ka Sirkka Pintmann on õppinud turundust. Koos hakati mõtteid mõlgutama, kuidas jõuda suurema ärini.
„Mina rääkisin Margitile oma umbrohufilosoofiast ja taimede väest. Samal ajal olid värske nõges ja naat Maakauba e-poes müügihitt. Tippkokad panevad seda roogadesse. Nõudlus kasvas, tuli mõelda, kuidas nõgest, naati ja maltsa saaks turustada aastaringselt,“ kirjeldab Vaga talu perenaine.
Mullu sügisel kirjutasid nad Ajujahi saatesse avalduse, kirjeldasid oma äriideed. Siis jõudsid selle ära unustada, kuni said detsembris teate, et on valitud saatesse saja firma hulka. Saates jõudsid nad 30 edasijõudnu sekka, algasid ärikoolitused rahvusvaheliste juhendajatega.
„Õppisime uusi suundi tootearendusest kuni turunduseni. Koolituse raames lõime oma kaubamärgi „Nõid“. Kaasasime Margiti tütre Nele Kirsipuu, kes on meie youtuber. Siis liitus Nele tuttav Carmen Kaas, kes on kogenud finantsvaldkonnas. Saatesarja võtted algasid veebruaris.“
ETV vaatajad on saanud Vaga Aia naiste võistlemisele kaasa elada Ajujahi saadetes kuni eelmise nädalani – nad valiti 10 edukama idufirma hulka, siis edasi 7 lootustandvama sekka. Möödunud nädala saates valiti kolm superfinaalis osalevat ettevõtet, Vaga Aed jäi žüriiliikmete sõnul paremuselt neljandaks, superfinaali ei jõudnud.
Sirkka Pintmann: „Me ei olegi tegelikult päris start-upi profiiliga, tegime põllumajanduslikku projekti start-upi võtmes. Oleme kogu saateajaga oma ettevõtte üles ehitanud, muidu oleksime läinud hoopis teist teed pidi. Õppisime, et alustada tuleb turundusest ja müügist, siis keskenduda toodetele. Kui me poleks pääsenud saatesarja Ajujaht, ei oleks kindlasti nii kiiresti nii kaugele jõudnud. Oleksin praegu sättinud ja katsetanud taimede kasvatamist, proovinud luua tooteid. OTTi ja „Ehtsa Talutoidu“ tootjaid aastaid tundes tean, et talutootmises lähebki ju tavaliselt sedapidi – esmalt hakatakse talus tootma, siis laatadel ja OTT kaubakohtumistel müüma, jõutakse investeerimiseni pakendisse, edasimüügini.“
Tootmispind Vaga talu kuuri
Mai alguses toimunud Teeme Ära talgutel kutsus Sirkka Pintmann abilisi Vaga talu kuuri korrastama. Sellest on esialgu kavas teha OÜ Vaga Aed tootmisbaas, kuhu pannakse üles kuivatusaparaadid, kogutakse tooraine ja valmistatakse taimedest pulbrit.
„Meil oli Ajujahi saatesse minnes endal kaks kilogrammi nõgesepulbrit. Tootearendus ja tootmine on läinud nii jõuliselt käima, et sellest jäi väheks, saime juurde osta Vastseliina väikeettevõtja toodetud nõgesepulbrit. Mahud kasvavad, järgmine etapp on hakata ise taimi kokku ostma ja kuivatama,“ selgitab ta.
Kõigepealt on tarvis seadmeid, ent need on kallid. OÜ Vaga Aed taotleb MTÜ Arenduskoja ettevõtluse toetusmeetmest Leaderi abiraha tavakuivatusseadmete ostmiseks – 26 250 eurot. Arenduskoja hindajad andsid projektile paremusjärjestuses kõrge koha, PRIAle on tehtud ettepanek rahastamiseks, lõplik otsus pole PRIAst veel tulnud.
Ka on plaanis soetada külmkuivatusseadmed koos sügavkülmikutega – maksumus umbes 35 000 eurot. Sirkka Pintmann räägib, et selles osas käivad läbirääkimised investoritega – idufirmade hulgast valitakse, kuhu investeerida.
Meedia suur mõju
Ajujahi raames leidsid Vaga Aia naised enda väljamõeldud nõgeseleivale müügikoha Stockmannis. Leiba küpsetavad Muhu Pagarid. Müük on käinud kolm nädalat, televisioon on teinud head reklaami, kaup läheb hästi, koguseid on järjest suurendatud.
Paar nädalat tagasi kirjutas Vaga Aia tegemistest Maaleht. Juttu oli ka sellest, et lähiajal alustatakse nõgese ja naadi kokkuostu. Juba on naised saanud 14 müügipakkumist, võetakse kontaktid. Edaspidi tuleb hakata kokku leppima kohaletoomise aegu, sest taimed närtsivad kiiresti, neid ei saa koguda korraga liiga palju.
Suveks tuleb Kahalasse Vaga talusse praktikale ja tööle Kolga kooli vilistlane Hanna Piia Põldver, kes õpib Maaülikoolis toiduainete tehnoloogiat.
Tootearenduses teeb Vaga Aed koostööd Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskusega. Kui uuriti põhjalikult nõgesetaimi, selgus, et neis on samapalju või rohkemgi vajalikke mineraalaineid kui popis Eestisse toodavas vitamiinipommis spirulina vetikas. Naadis on kõrge karoteeni ja ränisisaldus. Malts on väga valgurikas taim.
Tooteid arendatakse koostöös teiste toidutootjatega juurde, lisaks nõgesepulbrile, -leivale, -meele ja leivajuuretisele on tulekul nõgesega kreembrülee ja palju teisi tooteid.
Vaga Vesi OÜ
Vaga Aia ettevõtlikud naised on asutanud ka Vaga Vesi OÜ – lauavett Vaga Vesi toodetakse Raasiku Õlletehases. Esimene partii tehti jaanuaris, lähiajal on tulekul teine partii.
Sirkka Pintmann: „Mind on häirinud, et Eestis ei tehta vahet mineraalvee ja tavalise vee vahel. Mina tahan juua puhast põhjavett, mitte soolast mineraalvett. Võtsin ühendust Raasiku õlletehasega, nad olid valmis tegema koostööd. Vaga Vee pudelid on klaasist, sildile on kirjutatud, millisest põhjaveekihist on vesi pumbatud.“
EASilt sai Vaga Vesi OÜ toetust 3972 eurot, et hinnata põhjavee mikrobioloogilist ja keemilist koostist ja viia läbi sensoorne hindamine vee kvaliteedi tõstmiseks.