Algab Soodla harjutusvälja planeerimisprotsess.
Eelmisel neljapäeval otsustas vabariigi valitsus asutada Soodla harjutusväli Anija ja Kuusalu valla territooriumil Soodla jõe ja veehoidla ümbruses.
Otsuse eelnõu selgituses on öeldud, et harjutusvälja pindala on umbes 5865 hektarit, välispiiri pikkus on ligi 32,2 kilomeetrit. Soodla harjutusväljale on planeeritud kaitseväe väljaõpe seoses Eesti soomusmanöövervõime arendamise ja liitlaste soomustehnika tegevusega, kui seda ei saa korraldada keskpolügoonil.
Kaitseväljal on lubatud lahinglaskmised mittelõhkeva laskemoonaga ja taktikalised harjutused. Samas on tingimus, et Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal saab mõistlikus mahus jätkata rekreatiivsete tegevustega.
Sõnumitooja palus kaitseministeeriumilt kommentaari, mida valitsuse otsus tähendab, kas harjutusväli on juba ära tehtud või algab sellega planeerimisprotsess.
Kaitseministeeriumi pressiesindaja Andres Sang vastas, et valitsuse otsus on alles protsessi algus, see loob aluse, mille põhjal saab kaitseministeerium hakata sel alal planeerima ja rajama väljaõppeks vajalikku taristut.
Ta selgitas, et riigi eriplaneeringu protsess on sisuliselt samasugune, nagu on kohaliku omavalitsuste planeeringutel – sisaldab avalikustamist ja kaasamist, vahe on selles, et planeeringu koostab kaitseministeerium.
„Teiseks annab see otsus aluse täpsemateks läbirääkimisteks harjutusväljale jäävate maaomanikega,“ lisas Andres Sang.
Anija, Kuusalu ja Aegviidu vald on andnud kooskõlastused harjutusvälja asutamise eelnõule ja saatnud nägemuse võimalikust koostööst. Pressiesindaja sõnul on plaanis valdadega sõlmida heade kavatsuste leping, kus oleks osapoolte ootused ja kokkulepped koostööks. Suur rõhk on lepingutes uue harjutusvälja kasutamise korral ja elanike teavitamisel harjutusvälja kasutamisest.
MTÜ Soodlast Kõrveni saatis ministeeriumile Soodla veehoidla piirkonna külade ettepanekud, mis sisaldasid ka kergliiklusteede ehitust, külaplatside väljaehitust, külateedele musta katte panekut, müramõõtjaid, müratõkkeid, õppuste toimumist sesoonselt hilissügisel ja varakevadel jms. Võimalikest investeeringutest oli juttu ka Anija ja Aegviidu valla ning kaitseministeeriumi esindajate kohtumisel, mis toimus enne jaanipäeva.
Kuusalu vallavanem ja volikogu esimees saatsid juunis ministeeriumile kirja harjutusvälja lähedale jäävate külade ettepanekutega: harjutusvälja piir võiks jääda vähemalt kilomeetri kaugusele elumajadest, välja ja külade vahele jäävas metsas ei tohi teha lageraiet, kasutada külasüdameid mitteläbivaid teid, säilitada liiklus Narva maanteelt Kemba külast üle Oru silla ja Kulli kuni Piibe maanteeni, korraldada rahvakoosolek harjutusalaga seonduva tutvustamiseks, sõlmida leping harjutusala kasutamise ja elanikkonna informeerimise tingimustega.
Andres Sang: „Kogu protsess on algusjärgus, vara on rääkida täpsemalt lepingu detailidest või kohalike projektide toetamisest. Esialgu võib öelda, et eelkõige saab kaitseministeerium toetada neid projekte, millega leevendatakse riigikaitselistest tegevustest tulenevat negatiivset mõju või millel on muu seos riigikaitseliste vajadustega. Kindlasti on ministeeriumil kavas sügisest taas jätkata aktiivseid läbirääkimisi valdade, külade ja teiste kohalike osapooltega, vajadusel teeme ka avalikke tutvustavaid koosolekuid.“
Soomusmanöövervõime väljaõppeks vajalikud harjutusalad on plaanis tagada Tapal, keskpolügoonil ja Soodlas alates 2016. aasta lõpust, kui hakkavad saabuma jalaväele hangitud lahingumasinad CV90. Viimased neist peaks kohal olema 2018. aastal. Kõik harjutusalad siiski ei pea kohe alguseks valmis saama, sest planeeringu koostamine, keskkonnamõju hindamise protsess, avalikustamine ja läbirääkimised võtavad aega, märkis ta.
Soodla harjutusvälja mõjupiirkonda jäävad Kuusalu vallast Kosu, Aru, Kursi, Hirvli ja Sigula küla, Anija vallast Härmakosu, Soodla, Raudoja, Pillapalu, Vikipalu ja Koitjärve.
