Uut Ida-Harju politseijaoskonda juhib VALTER PÄRN

6166
Ida-Harju politseijaoskonna juht VALTER PÄRN on politseis töötanud üle 20 aasta.

„Kuigi piirkonnapolitseinik on nüüd vähem oma tööruumides, siis muretsema ei pea – politsei piirkonnast ära ei kao,“
kinnitas 1. oktoobrist loodud Ida-Harju politseijaoskonna juht VALTER PÄRN.

Alates kolmapäevast, 1. oktoobrist töötab politsei uutmoodi, kuna käivitus järjekordne politseireform. Maardus asunud Ida-Harju politseijaoskond ja  Tallinna Ida jaoskond on liidetud üheks Ida-Harju jaoskonnaks. Seda juhib Ida jaoskonna senine juht Valter Pärn, kes on töötanud politseis üle 20 aasta. Ta on lõpetanud Sisekaitseakadeemia, tuli politseitööle Kodukaitse kaudu, kui selle patrullteenistus läks Tallinna prefektuuri patrullteenistuse koosseisu. Edasi läks ta tööle eriteenistusse, millest kasvas välja julgestusteenistus. Vahepeal töötas Valter Pärn Haapsalus Läänemaa politseijuhina ning 2007. aastast tuli tagasi Tallinnasse. Lasnamäel asuvat Ida jaoskonda juhtis ta eelmise aasta kevadest.
Maardus asub nüüd Ida-Harju jaoskonna Ida-Harju konstaablijaoskond, mis koondab Ida-Harjumaa piirkonnapolitseinikke ja noorsoopolitseinikke. Konstaabli­jaoskonna juht on Marili Tammiste, kes töötas seni Ida-Harju jaoskonnas piirkonnavanemana, on varem töötanud ka konstaablina Kuusalus ja Loksal. Jaoskonna tööpiirkond hõlmab Maardu ja Loksa linna, Jõelähtme, Kuusalu, Anija, Aegviidu, Raasiku, Rae ja Kose valla. Nende teenindamiseks on jaoskonnas peale piirkonnavanema 8 piirkonnapolitseinikku ja 5 noorsoopolitseinikku. Rahvaarvu ja geograafilise paiknemise järgi on piirkonnad jagatud neljaks, neist igaüht teenindab kaks konstaablit ja üks noorsoopolitseinik. Iga konstaabli tööpiirkonnas on keskmiselt 10 000 elanikku. Maardus hakkavad paiknema ka väärteomenetlejad ning tööruumid kriminaalmenetlejatele, kes käivad seal vastavalt vajadusele. Ka suurem osa konstaablipunkte, sealhulgas Loksal, Kuusalus, Kehras ja Arukülas, jäävad alles.
Kuusalu, Anija ja Raasiku valda ning Loksa linna teenindavad kaks piirkonnapolitseinikku ja üks noorsoopolitseinik. Piirkonnapolitseinikuna hakkab Loksal ja Kuusalus tööle Kalev Kuuspalu, Anija, Raasiku, Aegviidu ja Kose vallas Kaisa Kajo ning noorsoopolitseinikuna kogu piirkonnas Kersti Kald.
1. oktoobrist tehtud muudatuste ühe põhjendusena on politseijuhid  nimetanud eesmärki tõsta politseinike palka 900 euroni.
„On selge, et kokkuhoiu saavutamiseks pidi osa inimesi lahkuma, osa koondati, kuid valdavalt olid need kontoritöötajad prefektuuri peamajast. Suur osa kokkuhoidu saavutati juhtide ülesannete muutmisega. Piirkonnakonstaableid,  noorsoopolitseinikke ja patrullpolitseinike ei vähendatud,“  kinnitas politseijaoskonna juht Valter Pärn.
Ta lisas, et Ida-Harju jaoskonnas pakuti tööd kõigile, kes soovisid, omal soovil lahkus jaoskonnast kaks politseinikku. Raasiku valla senine konstaabel Anu Metsaorg ja noorsoopolitseinik Maige Ojavee jätkavad patrullteenistuses, Anija valla senine konstaabel Roman Maiorov läks piirkonnakonstaabliks Rae valda.
Politsenike arv ei vähene
Vastavalt uuele töökorraldusele ei sõida väljakutsetele enam kohalik konstaabel, vaid patrull.
Valter Pärn: „Inimeste jaoks ongi kõige olulisem piirkonnapolitseiniku rolli muutus. Konstaabel ei ole enam operatiivselt probleemide lahendaja, selleks on patrullpolitseinikud. Laias laastus on patrull kiirelt reageeriv jõud ning piirkonnakonstaabel on proaktiivne, tema põhitöö ei ole võidelda tagajärgedega, vaid püüda neid ennetada.“
See tähendab, et piirkonnapolitseinik ei fikseeri enam süütegusid, ei karista ega koosta protokolle, vaid peab selgitama välja erinevate probleemide põhjused, et vähendada nende kahjulikke mõjusid. Ta hakkab rohkem suhtlema elanikega, kohalike omavalitsustega, lasteasutuste, ettevõtetega.
„Kui on vaja, kutsub kokku ümarlaua: sotsiaaltöötaja, võibolla mõne MTÜ esindaja, probleemse pere ja hakkab juhtumit lahendama. Päris palju infot tuleb kindlasti ka patrullidelt, kes on käinud samas piirkonnas lahendamas näiteks lähisuhte vägivallajuhtumit. Info peab patrullilt kindlasti jõudma konstaablini, kes peab hakkama jälgima, kas probleem oli ühekordne või pidev,“ kirjeldas Valter Pärn.
Kuna tööpiirkonnad on suured, ei jõua piirkonnapolitseinik iga päev igasse valda, kuid vähemalt korra nädalas peaks ta olema kättesaadav igas oma piirkonna omavalitsuses ning seal ka inimesi vastu võtma.
„10 000 elanikku konstaabli kohta tundub küll suur number, aga valdav enamus neist on ju korralikud inimesed, kellega politseinikul polegi ehk muud juttu, kui „Tere, kuidas läheb?“ Probleemsemat seltskonda, kellele on vaja teravamat tähelepanu pöörata, on tunduvalt vähem,“ lausus politseijaoskonna juht.
Ta sõnas, et piirkonnapolitseinikust peaks saama tugev koostööpartner ka kriminaalpolitseile, kes uurib erinevaid kuritegusid ning saab kohapealse olustiku kohta piirkonda hästitundva konstaabli käest sageli väga olulist infot.
Sündmuspaigale
tuleb patrull
Kui inimene soovib anda teada väär- või kuriteost, peab ta helistama lühinumbrile 110 või 112 ning kohale sõidab patrull. Kaheliikmelised patrullid on piirkonnas väljas ööpäevaringselt, 12tunniste vahetustena. Patrullteenistuse koosseisus on Ida-Harju politseiosakonnas ligikaudu 60 politseinikku. Patrullide arv ei suurene, kuid erinevalt senisest ei pea enam patrullides käima kohalikud konstaablid. Osa patrulle alustab Lasnamäelt, osa Maardust.
„Patrullid teevad igapäevast politseitööd: sõidavad sündmuskohale, möödavad kiirust, vajadusel viivad kätte kohtukutse või toovad joodiku põõsavarjust ära,“ rääkis Valter Pärn.
Jaoskonnajuhi sõnul ei pea kartma, et kõik patrullid hakkavad olema pidevalt Lasnamäel, kus elab rohkem inimesi kui kogu Harjumaal, ning sealt Harju äärealadele jõuavad väga pika aja pärast: „Sündmuskohale saadetakse alati kõige lähem ekipaaž ning patrull peab kohe reageerima. Kui ta on eelmise väljakutsega hõivatud, siis võib loomulikult minna aega. Aga kui on oht inimese elule, tuleb eelmine väljakutse jätta pooleli ja minna uuele.“

Kaisa Kajo 38.14

Anija, Aegviidu ja Raasiku piirkonnapolitseinik KAISA KAJO.
Kaisa Kajo elab Anija vallas Lilli külas. Ta lõpetas 2004. aastal Sisekaitseakadeemia politsei erialal cum laude. Viimased neli aastat oli Kuusalu piirkonnapolitseinik. Alates septembrist 2010, on ta töötanud Kuusalu valla konstaablina. Politseinikuna on Kaisa Kajo töötanud 2003. aastast, esialgu praktikal, 2004 oli Jõelähtme konstaabel, 2005-2006 ja 2009-2010 Anija konstaabel. Kui jäi vahepeal politseitöölt ära ja oli lapsepuhkusel, käis abipolitseinikuna Anija vallas patrullides.
Kaisa Kajo: „Anija kant pole mulle võõras. Aegviidu ja Raasiku valla inimesi tunnen vähem, aga patrullides käies olen neid piirkondi tundma õppinud.“
Uue politseireformi kohta sõnab ta, et natuke on kahju, kui patrullidesse enam ei lähe: „Minu meelest tuli patrulliskäik pigem kasuks, neid on ette tulnud nii paar kuus kuni kord nädalas. Õppis ööelu tundma, sai ringi sõites ka tööülesandeid lahendada. Edasise suhtes kujutan ette, et ikka hakatakse tulema kohaliku konstaabli jutule, olen kodule lähemal. Menetluste kaudu õpib tundma inimesi ja probleeme.“
Arukülas on piirkonnapolitseiniku käsutuses üks tööruum. Kehras on remonditud uued ruumid, seal hakkab tööle ka uus noorsoopolitseinik Kersti Kand. Aegviidu vallamajas jääb tööruum alles, ent vastuvõtte ei toimu – kui soovitakse konstaabliga kohtuda, tuleb helistada ja ta sõidab kohale.
Kaisa Kajo võtab Arukülas vallamajas vastu neljapäeviti kella 16-18, Kehras on vastuvõtt teisipäeviti kella 16-18.
Kalev Kuuspalu38-14

Kuusalu ja Loksa piirkonnapolitseinik KALEV KUUSPALU.
Kalev Kuuspalu elab Loksa külje all Kuusalu vallas. Ta on pärit­olult kohalik elanik, Kuusalu keskkooli lõpetas 1988. aastal. Politseitööl on ta olnud alates Eesti politsei loomisest, märtsist 1991. Paikuse politseikooli lõpetas 1992. aastal.
Kuusalu piirkonnas on ta töötanud mitmel korral. Esmalt oli Kuusalu politseijaoskonna korrapidamises. Vahepeal töötas kriminaalpolitseis, aastatel 1999-2005 oli Kuusalu konstaabel. Vahepeal oli politseitöölt ära, 2008. aastast hakkas tööle Ida-Harju jaoskonna politseipatrullis, aprillist 2013 on töötanud Loksa piirkonnapolitseinikuna.
Ta arvab uue politseireformi kohta, et loodetavasti läheb olukord paremaks, viimasel ajal ta ei teadnud enam piirkonnapolitseinikuna kõigist kohapeal toime pandud kuritegudest, sest info liikus patrullist otse uurijatele.
„Kui olin viis aastat Kuusalu konstaabel, teadsin kõigest, mis vallas toimus ja tegelesin juhtumitega. Kui nüüd hiljuti küsiti Loksal, mis on saanud ühest aasta tagasi toimunud garaaživargusest, selgus, ma polnud sellest kuulnudki. Loodetavasti nüüd selline olukord muutub, info juhtumitest hakkab kohe jõudma ka piirkonnapolitseinikeni.“
Vastuvõtuajad jäävad nii Loksal kui ka Kuusalus samadeks, ka jäävad piirkonnapolitseiniku käsutusse senised tööruumid – Loksal linnavalitsuse teisel korrusel ja Kuusalus tervisekeskuse teisel korrusel.
Kalev Kuuspalu võtab Loksal vastu neljapäeviti kella 16-18, Kuusalus esmaspäeviti kella 10-12 ja kolmapäeviti kella 18-20.