Uus te­gev­juht näeb Ani­ja mõi­sa ela­mus­tu­ris­mi ko­ha­na

223
Anija mõisa tegevjuht LIISI TÜKSAMMEL (paremal) koos REINHOLD VON UNGERN- STERNBERGIGA, kelle vanavanaisa oli Anija mõisnik. Suvel käis Anijal Saksamaalt kaks bussitäit Ungern-Sternbergide järeltulijaid, et külastada perekonnale kunagi kuulunud häärbereid. Anija mõis oli perekonna oma 1840-1906.

„Mi­nu vi­sioo­nis on Ani­jal ela­mus­tu­ris­mi­le põ­hi­nev mõis, kus on suur osa kul­tuu­ri- ja kuns­tiü­ri­tus­tel,“ üt­leb juu­li kesk­pai­gast Ani­ja mõi­sa te­gev­ju­hi­na töö­tav Lii­si Tük­sam­mel.

Lii­si Tük­sam­mel on pä­rit Tal­lin­nast Nõm­melt, prae­gu elab va­na­lin­nas, veel va­ne­mas ma­jas kui Ani­ja mõis. Ta on lõ­pe­ta­nud kaks kõrg­koo­li – Tal­lin­na Üli­koo­lis oman­das kuns­tia­ja­loo ja kuns­tiõ­pe­tu­se õpe­ta­ja kut­se ning Ees­ti Kuns­tia­ka­dee­mias lõ­pe­tas moe­di­sai­ni eria­la. Töö­ta­nud on pea­mi­selt eraet­te­võt­lu­ses, muu­hul­gas ku­jun­da­nud raa­ma­tuid ning loo­nud ka oma moeb­rän­di Vir­tuo­za.

„Moea­lal te­gut­se­mi­ne on ku­lu­kas, nõuab suu­ri in­ves­tee­rin­guid ma­ter­ja­li, töö­jõu­du, tu­run­dus­se. See on üs­na vä­si­tav, kui oled loo­mei­ni­me­ne, kuid pead üht­la­si ole­ma ka et­te­võt­ja ja oma loo­min­gut müü­ma. Mi­nu jaoks on see ol­nud loo­min­gu­li­selt vä­ga põ­nev ja väl­ja­kut­seid esi­tav. Kuid ku­na olen kunst­ni­ku­na pi­gem int­ro­vert­ne, siis leidsin, et aeg oli küps end li­saks ka mu­jal proo­vi­le pan­na,“ räägib Lii­si Tük­sam­mel.

Ani­ja mõi­sa te­gev­ju­hi ame­ti­ko­ha­le kan­di­dee­ri­mi­ne tu­li te­ma sõ­nul täies­ti ju­hus­li­kult. Ku­na ta pe­re su­ve­ko­du on Sal­mis­tul, on nad aas­taid ol­nud Ani­ja mõi­sa klien­did – käi­nud üri­tus­tel ning ei­nes­ta­nud mõi­sa­koh­vi­kus: „Ke­va­del tek­kis taas mõ­te min­na mõ­ne­le to­re­da­le üri­tu­se­le. Ko­du­le­helt nä­gin, et Ani­ja mõis ot­sib te­gev­juh­ti. See tun­dus mu unis­tus­te töö, sest hu­vi mõi­sa­te ning aja­loo, kul­tuu­ri, kuns­ti ja tra­dit­sioo­ni­de vas­tu on mul ol­nud ko­gu aeg, ilm­selt olen sel­le pä­ri­nud ku­sa­gilt eel­mi­sest elust.“

Töö­vest­lu­sel kir­jel­das Lii­si Tük­sam­mel oma vi­sioo­ni Ani­ja mõi­sast kui ela­mus­tu­ris­mi ko­hast, ku­hu min­nak­se kul­tuu­ri ja kuns­ti nau­ti­ma: „Ani­ja mõis võiks nii ko­ha­li­ke­le kui Tal­lin­nast ja mu­jalt Ees­tist tu­le­va­te­le ini­mes­te­le, sa­mu­ti vä­lis­tu­ris­ti­le ol­la koht, kus käia lõõ­gas­tu­mas ja nau­ti­da heal ta­se­mel kul­tuu­ri. Näen mõi­sal to­hu­tut po­tent­siaa­li, sest asu­koht on vä­ga hea – suur­test inim­hul­ka­dest pii­sa­valt kau­gel ja sa­mas pii­sa­valt lä­he­dal, et te­kiks har­ju­mus käia siin kul­tuu­ri nau­ti­mas. Se­da ei saa­vu­ta mui­du­gi ühe päe­va­ga, vaid peab jär­je­kind­lalt pin­da kul­ti­vee­ri­ma, et see aru­saam ja har­ju­mus te­kik­sid.“

Sel­leks on uue te­gev­ju­hi ar­va­tes va­ja mõi­sa tuua kõr­gel ta­se­mel häid esi­ne­jaid. Hin­ge­de­päe­val esi­ne­vad mõi­sas va­na­muu­si­kaan­sam­bel Flo­ri­dan­te ja laul­ja Ma­ria List­ra. Et tuua mõi­sa roh­kem teat­rit, pee­tak­se lä­bi­rää­ki­mi­si Theat­ru­mi ju­hi Lem­bit Pe­ter­so­ni­ga. Veel on Lii­si Tük­sam­me­lil mõt­tes ha­ka­ta mõi­sas vii­ma lä­bi kuns­tip­ro­jek­te, kor­ral­da­ma näi­tu­si ja ela­mu­sõh­tu­söö­ke.

Sa­mu­ti on ha­ka­tud väl­ja töö­ta­ma pa­ket­te uu­te tee­nus­te­ga, seal­hul­gas on ka ma­ju­tus­tee­nus. Lii­si Tük­sam­mel sel­gi­tab, et see on pi­gem eksk­lu­siiv­ne või­ma­lus vee­ta öö või paar här­ras­te­ma­jas ja saa­da eri­li­ne mõi­sa­ko­ge­mus: „Sin­na juur­de võiks kuu­lu­da see, et jä­tad ma­ha kõik nu­ti­sead­med ja ek­raa­nid ning ko­ged kõi­gi meel­te­ga mõi­sas ole­mist ja just­kui ajas rän­da­mist.“

Uuel te­gev­ju­hil on soov luua mõi­sa här­ras­te­maj­ja roh­kem mõi­sao­lus­tik­ku. Sel­leks plaa­nib ta ha­ka­ta vä­hen­da­ma pü­si­näi­tu­se osa­kaa­lu, ase­me­le tooma an­tiik­mööb­lit ja mõi­sa­lik­ku luk­sust.

„Soo­vin, et mõis oleks veel at­rak­tiiv­sem. Nii kü­las­ta­jai­le kui esi­ne­jai­le. Miks meil ei võiks siin ha­ka­ta toi­mu­ma näi­teks Ani­ja oo­pe­ri­päe­vad? Kõik on või­ma­lik, kui sel­les­se us­ku­da. Mi­na tões­ti usun, sest Ani­ja mõis on vä­ga eri­li­ne koht – vä­ga hea au­ra­ga, suu­re­pä­ra­se asu­ko­ha­ga ja vä­ga ilu­sas­ti re­no­vee­ri­tud. Tõe­li­ne pärl, mis na­tu­ke lih­vi­des hak­kab sä­ra­ma,“ lau­sub Lii­si Tük­sam­mel.

Eelmine artikkelEhi­tus­tööd Tal­lin­na-Nar­va maan­teel Lok­sa-Liia­pek­si tee­ris­tis
Järgmine artikkelAni­ja val­la õpe­ta­ja­te päe­va tä­his­ta­ti Es­to­nias