Uus juhataja ILMAR SILD: „Velko on jätnud väga hea mulje.“

3287
Velko AV juhataja ILMAR SILD: „Eelmine juht pani Velko hästi toimima ning mulle on suur väljakutse seda tööd jätkata.“

Anija valla OÜ Velko AV juhataja ILMAR SILD, olete pärit Võrumaalt, mida seni tegite?
„Lõpetasin 1991. aastal Tallinna Tehnikaülikoolis tööstusliku soojusenergeetika eriala ning kuna mul oli võetud Võrust suunamine, kolisime Võrru. Ülikooliajal elasime mu abikaasa kodukandis Arukülas.
Olen kogu aeg töötanud enda erialal. 14 aastat olin osakonnajuhataja Võru juustutööstuses, mis oli toodangumahult omal ajal terve Euroopa üks suuremaid juustutööstuseid. Võrus oli sel ajal kaks suurt katlamaja, üks küttis Võru linna, teine sama võimas andis soojusenergiat juustutööstusele.
2000. aastal läksin tööle Võru Soojusesse, esmalt arendusjuhiks, 2004. aastal sain ettevõtte juhatajaks. Algul kureerisin paralleelselt veel Võru Juustu soojamajandust, kuna neil oli raske leida uut inimest.
AS Võru Soojus on soojaettevõte, kütab kogu Võru linna. Töötasin seal 8,5 aastat, siis müüdi linnale kuulunud ettevõte Saksa firmale Danpower. Linn oli endale energiamajanduse arendamiseks partnerit otsinud juba tükk aega ning see müük oli linna ning soojatarbijate jaoks väga hea tehing. Mind kutsuti juhataja kohalt tagasi ning kuna jätkusid mitmed projektid, mida Võru Soojuse juhatajana alustasin, koordineerisin neid edasi linnavalitsuse juures.
Võrus oli meil ka pereettevõte, mis oli sisuliselt nagu majavalitsus, pakkusime kortermajadele haldusteenust.“
Miks otsustasite kandideerida Velko AV juhiks?
„Olime juba varem kaks korda plaaninud tulla Võrust ära Põhja-Eestisse, sest abikaasa töö on seotud Tallinna ja Tartuga. Isegi kohvrid olid pakitud, kuid ma olin ise veel liialt Võruga seotud ja tulek jäi ära. Nüüd võtsime selle teadlikult ette.
Pidin augustist olema Tallinnas tööl, kuid nägin juhuslikult Velko pakkumist ja kandideerisin. Teadsin ettevõtet, Velkot ja Anija valda on toodud teistele korduvalt eeskujuks. Kui paljud omavalitsused hoiavad erinevaid ettevõtteid, siis nende juhtimine teeb teenused inimestele kallimaks. Siin on omavalitsus koondanud ühe mütsi alla nii vee- ja soojatootmise kui ka majahalduse. Mäletan hästi, kuidas ühel seminaril kasutati väljendit „Anija näide“ ning mul tekkis huvi selle ettevõtte vastu. Rain Oks on Velko pannud hästi toimima ning mulle on suur väljakutse seda tööd jätkata.“
Kas pärast esimesi töökuid on Teie arvamus Velkost muutunud?
„Velko on jätnud väga hea mulje, isegi veel parema, kui alguses arvasin. Ettevõttes töötavad väga head spetsialistid. Aeg on läinud edasi ja paljusid asju tuleb ka muuta, kuid see on loomulik.
Üldiselt on probleemid kõikides väiksemates linnades samasugused, ühes on võimendunud üks, teises teine. Siin on väga tugev olnud veemajanduse areng. Kindlasti tänu osakonna juhile Ando Vooselile, kes on väga tugev professionaal. Kuigi suuremad tööd vee- ja kanalisatsiooniprojektidega on lõppenud, planeerime juba uusi arendusi.
Kõige probleemsem on haldusosakond. Palju on emotsioone, nagu ikka inimestega suhtlemisel. Kehras on palju võlglasi, võlad ulatuvad tuhandetesse eurodesse. On kortereid, kus viivised on juba suuremad kui võlg ise.
Läheneme igale inimesele ja probleemile individuaalselt. On neid, kellel on küll suur võlg, kuid nad püüavad seda vähendada: võtavad meiega ühendust, teeme maksegraafiku. On ka neid, kes ei kavatsegi võlgu maksta. Osa on pidanud ka korterist loobuma.
Kõige suuremat arendust nõuab soojamajandus. Sel aastal vahetame Kehra kesklinnas välja suure hulga trasse, kuid ikkagi jääb osaliselt väga vanu trassilõike. Uuendame valla soojamajanduse arengukava ja ootame eurofondide avanemist. Kehrasse on vaja uut katlamaja, kindlasti ka uute torustike ehitamist, tarvis on ka uutele liitujatele anda võimalus sooja saada.“
Kuigi uus veevärk valmis, on liitujaid vähe. Miks?
„See on tõesti probleem. On tehtud suuri investeeringuid vee- ja kanalisatsioonitrasside väljaehitamiseks ning paljudele inimestele on aia taha toodud puhta ja kvaliteetse vee torustik, kuid on siiski üle saja majapidamise, kes pole sellega liitunud. Nad ei ole seda teinud lihtsalt mugavusest. Töötame uute klientide nimel pidevalt, anname neile nii palju abi, kui meil võimalik. Veeosakonna spetsialist käib lausa inimestel kodudes. Tasapisi liitujaid tuleb, kuid massiliselt mitte. “
ÜVKga liitumine on seni olnud tasuta. Kas see jääbki nii?
„Kui inimesed ei ole mingiks ajaks uue veevärgiga tasuta liitunud, siis on mõistlik kehtestada selle eest tasu. Töötame selle kallal, et liitumine läheb tasuliseks ja kindlasti teeme vallavalitsusele selles osas oma ettepanekud.“
Mis hinnaga saavad kehralased sel aastal toasooja?
„Meie hind ei muutu. Hange hakkepuidu saamiseks on tehtud ja leping sõlmitud. Kütte  hind jääb elanikele ka uueks talveks 57.01 eurot MWh.“