Uuel kütteperioodil ootab kütteõli kasutajaid oluline hinnatõus

1783
Urmo Heinam, Adven Eesti juhatuse esimees
Urmo Heinam, Adven Eesti juhatuse esimees

Eesti mitmeid omavalitsusi, ettevõtteid ja koduomanikke, kes kasutavad soojuse tootmiseks kerget kütteõli, ootab seadusemuudatuste tõttu uuel küttehooajal soojusehinna järsk tõus.
Kuigi väljas on suvi ja kütteperiood tundub veel kaugel, on just nüüd õige aeg mõelda küttekulude optimeerimisele. Enne uue kütteperioodi algust tasub küttesüsteemidele tähelepanelikum pilk suunata eelkõige nendel kohalikel omavalitsustel, ettevõtetel, korteriühistutel ja ka eramajade omanikel, kelle küttelahendused põhinevad kergel kütteõlil ehk eriotstarbelisel diislikütusel.
Aasta alguses ja kevadel jõustunud seadusemuudatuste tõttu tõusis aktsiisimäär 38 protsenti, mistõttu kallineb soojuse tootmise hind järsult. Mõningat leevendust pakub küll nafta odavnenud hind, mille tõttu langesid ka vedelkütuste hinnad, kuid seegi on kahtlemata vaid ajutine. Küttekulude kontrolli all hoidmiseks tuleb oma küttelahendus üle vaadata ja astuda konkreetsed sammud.
Omavalitsustel ja koduomanikel tasub ühe lahendusena kindlasti kaaluda kütuse vahetamist. Alternatiivideks on näiteks maagaas, LNG, põlevkiviõli ning kindlasti ka soojuspumbad. Kindlasti tasub kaaluda ja võrrelda kõiki alternatiive. Kui kütteõli keskmine hind oli eelmisel aastal 73,5 eurot megavatt-tunni kohta (MWh), siis maagaasi hind oli 42,01 eurot.
Veelgi soodsam on biokütus, mille keskmine hind oli 14 eurot MWh kohta. Biokütuse või pelletite kasutuselevõtt nõuab siiski suuremat investeeringut ja tihti ka uue küttesüsteemi rajamist. Samas, kui küttesüsteem on vananenud ja tahab lähiaastatel väljavahetamist, võib see olla  pikaajaliselt mõistlik lahendus nii koduomaniku, omavalitsusasutuse kui ka ettevõtte jaoks.
Teine võimalus on ettevõtetel ja omavalitsustel loobuda oma lokaalsest energiatootmisest. See on lahendus, millele tavaliselt ei mõelda, kuid mida tasub kindlasti kaaluda.
Ajalooliselt on paljudel ettevõtetel ja omavalitsustel ehitatud omad väikesed lokaalsed küttelahendused ning tihti ei mõelda sellele, et soojusenergiaga varustamiseks on olemas ka teisi lahendusi. Seal, kus kaugküttevõrguga liitumine ei ole võimalik või otstarbekas, võib nii investeeringu tegemise kui ka soojuse tootmise usaldada professionaalse koostööpartneri kätte.
Nii omavalitsustele kui ka äriklientidele on pakkuda valmis energialahendusi, investeerides soojusenergia tootmisesse. Meie kogemus näitab, et oma põhitegevusele keskendumine ja energia tootmisest loobumine on mõistlik tegu, eriti olukorras, mil energiatootmine nõuab suuri investeeringuid ja ka igapäevast tähelepanu.
Hinnanguliselt on Eestis ligi 200 omavalitsuse asutust, keda jõustunud seadusemuudatus puudutab. Veel rohkemgi on aga ettevõtteid, korteriühistuid ja koduomanikke, kellel tuleb enne uue kütteperioodi algust langetada otsuseid ja teha küttekulude kontrolli all hoidmiseks konkreetsed sammud. Nii aktsiisiseaduse kui ka vedelkütuse erimärgistamise seaduse muudatused tulenevad koalitsioonilepingust, milles nähakse ette erimärgistatud vedelkütuse lubatud kasutusala piiramine.

Eelmine artikkelDigikoolitus Kolga lasteaias ja koolis
Järgmine artikkelSpordiuudised