RMK võtab kõrtsitalu tagant maha 2,5 hektarit metsa.
EVIKA ELJAS ja TIIT LUMILA lageraie vastase loosungiga.
Oktoobris kirjutas Sõnumitooja, et Mustjõe kõrtsitalu taga asuv riigimets läheb sel aastal lageraiesse. Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) võtab maha 2,5 hektarit metsa, millele kohalikud elanikud on vastu, sest mets on tuuletõke ja kaitseb raudteelt tuleva rongimüra eest. Kõrtsitalu pere ja Mustjõe külaselts on pidanud kirjavahetust RMKga ning uurinud võimalusi, kuidas saaks lageraiet vältida. Kuna siiani ei ole kompromissile jõutud, tuleb 20. jaanuaril Mustjõel meeleavaldus.
Raieküps või mitte
Kui Mustjõe rahvas kuulis augustis esmakordselt, et Kõrtsitalu taga võetakse riigimets maha, pöördusid nad RMK poole küsimusega, kas ei saaks lageraie asemel rakendada mingit muud metsamajandamise viisi.
Raie vähendaks puhkekoha atraktiivsust. Harjumaa metsaülem Andrus Kevvai vastas, et mets on raieküps ning metsamajandamiskava kohaselt määratud lageraiesse. 10 aasta pärast on samal kohal aga juba uus mets.
„Meie talu külastavate klientide arv väheneb, kui rikkuda siinne keskkond. See tähendab, et meil ei ole inimestele enam tööd pakkuda ja vähenevad riigile makstavad maksud. Praegu maksame makse umbes 10 000 eurot aastas. Pikemas perspektiivis on see riigile suurem tulu, kui ühekordselt saadav kasum metsa lageraiest,“ põhjendasid Evika Eljas ja Tiit Lumila, miks on püüdnud RMKd veenda lageraiest loobuma.
Perekond pöördus RMK poole veel mitu korda ja seda nii talu kui ka külaseltsi nimel, sest tüliküsimused RMKga ei puuduta ainult kõne all olevat metsatükki, vaid ka RMK kinnistutele jäävate teede olukorda, kuna need on halvas seisus.
Evika Eljas: „Ühele meie kirjale vastas RMK juhatuse liige Tiit Timberg, kes pakkus kompromissina, et raiesmikule jäetakse alles 20 protsenti säilikpuid rohkem, kui seaduses ette nähtud ehk kokku 30 puud, ning nooremad kui 20 aasta vanused kuused jäävad alles. Samuti lubati säilitada väike puudegrupp talu väravate juures. Kuid mets olevat siiski raieküps.“
Viimase väitega talupere ei nõustu, sest pool metsast on noor kuusik. Raieseaduse järgi on mets raieküps alates 80 aasta vanustest kuusikutest ja 90 aastastest männikutest. Nii vanu puid olevat metsas mõni üksik.
Tiit Lumila sõnul tehti paarikümne aasta eest harvendusraiet ja võeti vanad puud välja nii, et sellises vanuses küpseid puid ei saa metsas kuidagi olla.
Harjumaa metsaülem Andrus Kevvai kommneteeris, et Mustjõe kõrtsitalu kõrval kasvab raieküps männik, mille võimalikult kiire ja efektiivse uuendamise saab kindlustada üksnes lageraie läbiviimisega: „Teostatava lageraie käigus säilitatakse enamus vana metsa alla kasvanud elujõulistest noortest kuni 20aastastest kuuskedest ehk kuuse järelkasv, mis paikneb tallu viivast teest põhja pool Mustjõe jõe ja tee vahel. Raudtee ja tallu viiva tee vahele jääva metsa all kuuse järelkasv puudub.“
Ta lisas, et allesjäetava 30 säilikpuu paiknemise osas on RMK valmis arvestama Mustjõe talu soovidega.
Parim lahendus oleks seadus
Mustjõe talu pere pakkus RMKle kompromissettepanekuna, et sõlmiksid maakasutuslepingu ehk võtaksid kõne all oleva metsatüki rendile.
Harjumaa metsaülem Andrus Kevvai sõnul ei ole see võimalik: „Seda ei võimalda seadusandlus. Tegu on majandatava riigimetsaga, mille majandamine on pandud RMK ülesandeks. RMK-l on õigus sõlmida maakasutuslepinguid üksnes sellise maa osas, mis ei ole metsakasvatuseks vajalik.“
Tiit Lumila aga arvas: „Kindlasti on olemas veel mingi võimalus, aga meie seda ei tea. Arusaadav, et RMK ei taha Mustjõe talule teha erandit, sest pretsedendi järel võivad hakata ka teised esitama samasuguseid nõudmisi.“
Evika Eljas sõnas, et kõige parem oleks, kui kehtestada seadus, mis näeb ette, et talude ümbruses ei tohi 100 meetri raadiuses lageraiet teha: „Lageraie on kiire, mugav ja odav majandamise viis, kuid metsamajandamise hea tava näeb ette, et talude ja külade juurest ei tehta seda kohalike nõusolekuta. Riik võiks olla siinkohal eeskujuks.“
Kuna RMKga ei ole kompromissile jõutud, korraldab Mustjõe külaselts 20. jaanuaril meeleavalduse, kuhu tulevad kohale ka inimesed naaberküladest.
Tiit Lumila: „Teeme 20. kuupäeval sellepärast, et selleks ajaks käskis RMK meil maha võtta aiad, mis raiet takistavad. Ilmselt hakatakse pärast seda raiuma.“
Andrus Kevvai kinnitas, et raie on plaanitud tõepoolest jaanuari lõppu ja veebruari algusesse, kuid kindlad kuupäevad ei ole veel paigas.
Anija vallavalitsuse poole ei ole Mustjõe pererahvas oma murega pöördunud.
Evika Eljas: „Kohalik omavalitsus saab seada küll lageraiele piirangud. Siiani ei ole me nendega sel teemal ühendust võtnud, sest lootsime, et saab RMKga kokkuleppele. Nüüd peame seda ilmselt tegema. Vallavalitsusega oleme varem suhelnud teede asjus. RMK peaks neid korras hoidma, kuid on väga halvas seisus.“
Sõnumitooja küsimusele, kas ja kus meie piirkonnas on selleks aastaks veel talude ja küladega piirnevaid lageraieid kavandatud, ei osanud Andrus Kevvai täpset vastust anda.
Ta sõnas, et konkreetsed situatsioonid selguvad vahetult raielankide eraldamise käigus: „Kõik 2013. aasta lageraielangid ei ole veel looduses eraldatud. Praeguste andmete kohaselt on planeeritud lageraie Anija vallas asuvale 1,6 hektarilisele metsatükile, mis piirneb vahetult Aegviidu alevikuga.“
