Uued elektri- ja diiselrongid hakkavad sõitma juulist

2874

Uued rongid sõidavad Aegviitu 10 minutit kiiremini.


Elektriraudtee pressiesindaja NORBERT KAARESTE näitab, kuidas avada uue rongi uksi. Sisenemiseks on samuti vaja vajutada nupule.

Kui astun aprillikuu viimase päeva hommikul tuliuude apelsinikarva rongi, tekib tunne, nagu reisiks ringi mõnes Lääne-Euroopa riigis.
Uued mahukad vagunid, oranži-mustatriibulised istmed, lauad ja traadita internet – sellised on uued elektri- ja diiselrongid, mis mõne kuu pärast hakkavad vedama Aruküla, Raasiku, Kehra ja Aegviidu elanikke. Rongides on ka turvakaamerad, suitsuandurid, elektroonilised infotablood.

Läheme ASi Elektriraudtee pressiesindaja Norbert Kaarestega proovisõidule Pääskülast Balti jaama ja sealt Ülemistele. Seekord tehakse proovisõit diiselrongiga.

Norbert Kaareste selgitab, et uued diisel- ja elektrirongid on välimuselt täiesti analoogsed ning sees istuv reisija ei tee vahet, kummaga sõidab.

Annan vajalikele dokumentidele allkirjad, sest tegu on proovisõiduga, mis pole kunagi päris ohutu.

Enamik istmeid rongist on veel kiledega kaetud, siin-seal ripuvad juhtmed ja seisavad tööriistakastid. Vagunites toimetavad spetsialistid, kes teevad mõõtmisi.

„Mõõdetakse vibratsiooni, müra ja stabiilsust. Kõik peab vastama normidele,“ ütleb Norbert Kaareste.

Seejärel läheme ringkäigule, et tutvuda kõigega, mis rongis uut.


Uus elektrirong. Foto Tarmo Pill

Vaikus ja palju ruumi
Alustame juhi kabiinist. Tuleb välja, et uus rong on juhile ohutum, sest esiklaasi ja istme vahele jääb suurem turvaala.

Liigume edasi vagunitesse. Uste juures on rohelised nupud, mis mõeldud avamiseks. Uksed ei avane iseenesest, vaid sõitjad peavad need peatusesse jõudes nupulevajutusega lahti tegema. Vajutada võib, kui rong peatub ja tuluke läheb nupus põlema.

„See on säästlikum. Mõnes peatuses väljub vähe inimesi ja siis ei ole mõtet kõiki uksi avada. Lahti tehakse need, millest reisijad väljuvad või sisenevad,“ selgitab pressiesindaja.

Ühes vagunis on väga palju ruumi – multifunktsionaalsel alal saavad sõita ratastoolis ja lapsevankritega reisijad. Seal on suur tualettruum ja kohad jalgratastele.

Olemas on ka esimese klassi ala, kus reisijatel on võimalik toolide seljatugesid alla lasta ja igaühel oma arvutilaud. Lisaks on põrandal vaipkate, mis summutab heli.

Kui sõitma hakkame, siis selgub, et uued rongid on ka niisama päris vaiksed. Vahe vanade rongidega on märkimisväärne. Tuttavat rappumist ja kolinat pole ollagi, saab vabalt vestelda.

Norbert Kaareste jutustab, et plaan on rongid käima panna 12. juulist. Sõiduaeg hakkab olema umbes 10 minutit lühem kui varem. See tähendab, et Aegviitu jõuab varasema 56 minuti asemel umbes kolmveerand tunniga. Ka on uusi ronge rohkem kui vanu. Hommikuti kuni kella 10ni saab ida suunalt Tallinna iga poole tunni järel. Muudel aegadel tunniste vahedega.

„Tahame kasvatada raudtee kasutatavust. Prognooside järgi peaks suurenema reisijate hulk kaks korda. Inimene ei pea heast elukeskkonnast loobuma, et pealinnas tööl käia. Saab mugavalt ja kiiresti kohale,“ räägib pressiesindaja.

Vahepeal on rong kiirust maha võtnud. Aknast välja vaadates näen raudtee ääres kaht vanaprouat, kellest üks käega rongi poole osutab, ja seejärel omavahel midagi arutavad. Ilmselt pakuvad kirevad sõidukid kõneainet paljudele.

Säästlik ja juhisõbralik
Jõuame Balti jaama, kus astume vahepeal rongist välja. Selgub, et multifunktsionaalses alas on lisaks rohelisele nupule veel sinine nupp, mis samuti avab ukse. See on mõeldud ratastoolide ja lapsevankritega reisijatele. Nupule vajutusega läheb uks lahti ja sild vajub perroonile. Kuigi kõik uksed avanevad niigi otse perroonile, on täpselt ühes tasapinnas ja vahe vaid kümmekond sentimeetrit.

Balti jaamas haagitakse rongile sappa teine vagun. Saan teada, et plaan on hakata tarvitama haakekoosseisu – kui tipptundidel peaks mõnel suunal selleks tekkima vajadus.

Norbert Kaareste kõneleb, et vanadele rongidele loodetakse juulikuuks ostja leida. Kui see ei õnnestu, lähevad need vanarauaks. Rongide kasutusaeg on 30 aastat. Vanad rongid on selle ammu ületanud, eakaim neist on sõitnud 49 aastat järjest.

„Uute garantiiaeg on samuti 30 aastat. Selle aja peale tahavad sõitjad võibolla ka juba midagi uut,“ sõnab ta.

Veel kuulen, et uued rongid on oluliselt kergemad ja õhulisema konstruktsiooniga, valmistatud alumiiniumist. Veokulu on neil 30 protsenti väiksem ja raud­teekulu väheneb kerguse tõttu samuti.

Rongide tulekuks renoveeris AS Eesti Raudtee ära raudteed, vastasel korral ei oleks uutest sõidukitest mingit kasu olnud. Nüüd saavad need sõita 120 kilomeetrit tunnis ja pole välistatud, et kunagi tulevikus hakkavad liikuma ka 160kilomeetrise tunnikiirusega. Katsetusi on juba tehtud. Varsti hakatakse katsetama 173kilomeetrist tunnikiirust.

Lähen vaatan juhikabiini. Staažikas rongijuht Tarmo Pill jutustab, et on töötanud kogu aeg diiselrongi peal. Küsimusele, kas ka juhi jaoks nüüd midagi muutub, vastab ta, et võib nüüd sama särgiga pärast tööd koju minna: „Vanades rongides tulid juhikabiini heitgaasid. Diisli lõhn jäi külge. Lisaks temperatuurimuutused ja müra, mida nüüd enam ei ole. Peaasi, et tehnika hästi töötaks.“

Ta lisab, juhi jaoks on mugavam, et rong võtab kiiruse kähku üles ja pidurdama võib hakata tükk maad hiljem, kui vanasti.