URMAS KIRTSI: „Valmistame ette Kiiu mõisa remonti ja pansionaati.“

2726

Kuusalu vallavanem URMAS KIRTSI, ligi aasta tagasi ütlesite valla 2014. aasta eelarvet tutvustades, et kõige tähtsam on Kiiu lasteaed. See saigi sügisel valmis. Millisteks olulisemateks investeeringuteks suunatakse Kuusalu valla raha 2015. aasta eelarves?
„Alanud aasta eelarvet lugedes tuleb silmas pidada, et uus kulurida on Kiiu lasteaia tegevus. Selleks on vallaeelarvesse kavandatud 414 000 eurot, mis läheb põhiliselt töötasudeks ja majandamiskuludeks. Kiiu lasteaiale suunatava summa sees on ka seni eralastehoiu eest tasutud 70 000 eurot ning lapsevanematelt saadavad osalus- ja toidurahad, kuid ligi 300 000 eurot on sisuline lisakulutus. Uue allasutuse käivitamine toob juurde täiendavaid väljaminekuid ning vähendab suuremate investeeringute tegemise võimalust.

Kuusalu vallavanem URMAS KIRTSI: „Kindlasti jätkame vallaeelarvest omaosaluse maksmist, kui MTÜd saavad fondidest investeeringurahasid.“
Kuusalu vallavanem URMAS KIRTSI: „Kindlasti jätkame vallaeelarvest omaosaluse maksmist, kui MTÜd saavad fondidest investeeringurahasid.“

2015. aastat võiks nimetada järgmiste suurte investeeringute ettevalmistamise aastaks. Peale Kiiu lasteaia on koalitsioonilepingus lubadus ehitada Kuusalu valla vanuritele pansionaat ja rekonstrueerida Kiiu mõis.
Uues eelarves on veidi üle 60 000 euro projektideks ja planeeringuteks, millega hakkame ette valmistama vanurite pansionaadi ehitust ja Kiiu mõisa remonti. Mõlemale objektile on selleks umbes 30 000 eurot.“
Kiiu mõis, kus  asub vallamaja, on väga kehvas seisus ning on avaldatud arvamust, et Eestis polegi teist nii halbade töötingimustega vallamaja. Mida mõisaga seoses uuel aastal ära tehakse?
„2015. aastaga peaks olema mõisa rekonstrueerimisprojekt valmis, remondiraha ja ehitaja leitud ning hiljemalt detsembri lõpuks tagatud reaalne võimalus ehitusega alustamiseks.
Viimane kapitaalremont tehti Kiiu mõisas 1970. aastal, siseruume uuendati 1980-1981. Seinad, põrandad ja näiteks vallavanema kabineti mööbel on ajast, kui majas oli Kuusalu kolhoosi kontor. Saal on jäänud samuti selliseks, nagu pärast 1980. aasta remonti välja nägi.“
Kustkohast Kiiu mõisa remondiraha leitakse?
„Pangast ilmselt, võtame laenu, sest vallamaja jaoks Euroopa Liidu toetussummasid ei anta.
Oleme praeguseks Kuusalu valla laenukoormust oluliselt vähendanud ja lähiaastatel lõpevad veel mitme laenu tagasimaksed. 2014. juuliks tasusime Kuusalu lasteaia rekonstrueerimiseks kümme aastat tagasi võetud laenu. Lõppema hakkab näiteks ka 2005. aasta juulis Loksa valla teede remondiks võetud laen, mida Kuusalu vald on pärast ühinemist tasunud. See laen saigi võetud tookord kokkuleppel Kuusalu vallaga.
Kuna laenukoormus väheneb, annab see vallale võimaluse teha Kiiu mõis korda.“
Kui kaugele olete jõudnud pansionaadi ehitusplaanidega?
„Oleme koostöös Jõelähtme vallaga otsinud ühisele pansionaadile asukohta. Meie ehk vallavanemate ja ametnike hinnangul on parim koht Kuusalu alevikus Kordejaani laululava plats. Ka Jõelähtme valla esindajad on öelnud, et see on hea  koht.  Maa kuulub  vallale,  pind­ala on ligi 8000 ruutmeetrit. Lähiajal arutab pansionaadi asukohta Kuusalu valla koalitsioon. Kui paik sobib, algatab vallavalitsus Kordejaani detailplaneeringu.
Minu arvates pansionaadile paremat kohta pole, Kordejaanil on täidetud need eeldused, mis peavad sellise asutuse puhul olemas olema. See on asula servas ning arstiabi, kirik, poed, raamatukogu, kommunikatsioonid on lähedal, ühistranspordi võimalus tagatud. Tähtis on, et pole vaja teha kulutusi maa ostmiseks.
2015. aastaga peaks pansionaadi detailplaneering olema tehtud, eskiis valmis ja rahastamismudel paigas. Reaalne ehitustegevus võiks parimal juhul alata aastal 2017, kindlasti hiljemalt 2018. Ehitusraha tuleb hakata taotlema fondidest.“
Kui palju investeerib Kuusalu vald teedesse ja tänavavalgustusesse?
„Teede jaoks on 2015. aasta vallaeelarves 278 000 eurot, millest 185 000 annab riik, 93 000 eurot lisab vald. Umbes samad summad olid 2014. aastal. Vajadus on kümme korda suurem, aga raha ei jätku. See tähendab, et musta katte alla jõuame panna aastas maksimaalselt paar kilomeetrit vallateid. Lükkame lund, remondime, teeme teedel suvist hooldust.
Tänavavalgustuseks on eelarves 50 000 eurot. Nimekiri vajadusest on koostatud. Taotlusi on küladest esitatud 70 000 euro ulatuses. Jaanuaris vaatame kohad üle ja otsustame, kuhu lampe juurde panna  ning mida remontida – hindame liiklussituatsiooni, kasusaajate arvu, investeeringute suurust.“
Mullu tõsteti valla palgal olevatel töötajatel tasu 5 protsenti ning vallavalitsuse ja volikogu liikmete tasusid 10 protsenti. Kuidas on palgatõusuga tänavu?
„Vastavalt lubatule tõuseb töötasu sel aastal 5 protsenti kõigil vallatöötajail. Välja arvatud õpetajad ja nendega võrdsustatud isikud, kellele töötasu maksab vald – nende palk kasvab 12 protsenti, nagu ka riigilt töötasu saavatel pedagoogidel. Esialgu kavandasime õpetajate palgatõusuks 10 protsenti, aga riik otsustas tõsta rohkem ning ka meil tuli leida veel 19 000 eurot.“
Kui palju palgatõusuks raha kulub?
„Kokku läheb palgatõusuks eel­arvest 200 000 eurot, sellest õpetajatega võrdsustatud  töötajate palgatõusuks 60 000 eurot. Vallavanema palk, vallavalitsuse ja volikoguliikmete hüvitised sel aastal ei kasva.“
Kas vallalt makstavad sotsiaaltoetused jäävad samale tasemele?
„Jah, kõik senised sotsiaaltoetused jäävad. Selleks on eelarves kokku 279 000 eurot.“