ÜLLE AAS­LAV-KAA­SIK Ka­ha­last tu­li oma kel­gu­koer­te­ga maail­ma­meist­riks

2022
Vä­si­nud, aga või­du üle õn­ne­li­kud. Abi­kaa­sa ja tii­mi abi­li­ne UKU AAS­LAV-KAA­SIK ning maail­ma­meis­ter ÜL­LE AAS­LAV-KAA­SIK koos si­be­ri hus­ky­de­ga: Ve­li, Enid, Es­me ja Mis­sy.

Kel­gu­juht ÜL­LE AAS­LAV-KAA­SIK ja kolm koe­ra lä­bi­sid Root­sis 160 ki­lo­meet­rit 26 tun­ni ja 17 mi­nu­ti­ga.

„Meie oma kel­gu­koer­te­ga lõ­bu­sõi­tu­sid ei tee, neid on sel­leks lii­ga vä­he. Kui­da­gi on­ ku­ju­ne­nud, et te­ge­le­me eel­kõi­ge koer­te tree­ni­mi­se ja nen­de­ga võist­le­mi­se­ga,“ üt­leb eel­mi­sel nä­da­lal Root­sis MMil Po­lar­dis­tant­sil esi­ko­ha ja maail­ma­meist­ri tiit­li saa­vu­ta­nud Ül­le Aas­lav-Kaa­sik, kes koos abi­kaa­sa Uku ning kol­me tüt­re­ga ko­lis 2010. aas­tal ela­ma Kuu­sa­lu val­da Ka­ha­la kü­las­se Uku tal­lu.
Pe­rel on prae­gu­seks 7 täis­kas­va­nud si­be­ri hus­kyt ning vii­ma­se pe­sa­kon­na kut­si­kad. Va­rem ela­sid Aas­lav-Kaa­si­kud Tal­lin­nas Nõm­mel, kaa­s­o­man­dis ol­nud ma­jas. Siis oli neil kaks si­be­ri hus­kyt. Ka­ha­las­se lei­ti ma­ja ju­hus­li­kult, kui ha­ka­ti ot­si­ma, ku­hu saaks os­ta omaet­te ko­du, et oleks või­ma­lik pi­da­da roh­kem koe­ri.
„Oleme oma prae­gu­se ko­du  va­li­ku­ga vä­ga ra­hul. Loo­dus on ilus, ümb­rus koer­te­ga tree­ni­mi­seks so­biv. Va­nem tü­tar lõ­pe­tas Kuu­sa­lu koo­lis güm­naa­siu­mio­sa ja õpib Tal­lin­nas Ees­ti Kuns­tia­ka­dee­mias, kesk­mi­ne tü­tar käib Kuu­sa­lu koo­lis, noo­rem laps Kuu­sa­lu las­teaias. Kuu­sa­lu kesk­kool ja las­teaed on suu­re­pä­ra­sed ko­had, lap­sed on ra­hul ja meie abi­kaa­sa­ga sa­mu­ti,“ kii­dab pe­re­nai­ne.
Ta on kõrg­ha­ri­du­se oman­da­nud sot­siaal­tea­dus­te vald­kon­nas, töö­tas pea­lin­nas per­so­na­li- ja bü­roo­ju­hi­na. Kui tul­di maa­le ela­ma, jäi ko­du­seks.
Neil on abi­kaa­sa­ga ka­he­pea­le OÜ Sook­rii­mud, et­te­võ­te val­mis­tab ja müüb koe­ra­rak­meid ja muud veo­va­rus­tust. Fir­mal on ka e-pood. Ül­le Aas­lav-Kaa­sik peab ko­du­kon­to­rit ja õmb­leb rak­meid, mi­da tel­li­tak­se Ees­tis­se ja Eu­roo­pa teis­tes­se rii­ki­des­se. Uku Aas­lav-Kaa­sik on eria­lalt lae­vae­hi­ta­ja, te­ma käib en­di­selt ka pal­ga­tööl, sõi­dab Tal­lin­na ja Saa­re­maa­le.
Kel­gus­por­di­ga te­ge­le­vad mõ­le­mad abi­kaa­sad, kuid Ül­le Aas­lav-Kaa­sik on koer­te kas­va­ta­mi­se­le ja tree­ni­mi­se­le pü­hen­da­nud vii­ma­sel ajal roh­kem ae­ga. Nad on Kel­gu­koer­te Klu­bi Bal­tos­port liik­med, Ül­le Aas­lav-Kaa­sik kuu­lub ju­ha­tus­se.
Klu­bi po­pu­la­ri­see­rib ja  or­ga­ni­see­rib kel­gu­koer­te­ga spor­ti­mist ja võist­lu­si. Ees­tis, Lä­tis ja Lee­dus kor­ral­da­tak­se Bal­ti ka­ri­ka­võist­lu­si lu­me­ta kel­gu­koe­ras­por­dia­la­del: koe­rak­ros­sis, jalg­rat­ta- ning tõu­ke­rat­ta­veos ja kä­ru­veos. Ees­tis on toi­mu­nud maail­ma­ka­ri­ka­võist­lu­si, meie rii­gi kel­gu­koe­ras­port­la­sed osa­le­vad MMi­del ja mit­me­tel muu­del rah­vus­va­he­lis­tel võist­lus­tel.

Har­ras­tus kas­vas koos koer­te­ga
Ül­le Aas­lav-Kaa­sik tõ­deb, et kui esi­me­sed hus­kyd said võe­tud, ei osa­nud ta ar­va­ta, kui tõ­si­selt edas­pi­di koer­te ning nen­de­ga spor­ti­mi­se­ga te­ge­le­ma hak­kab.
„Har­ras­tus kas­vas koos koer­te­ga. Soe­tad veo­rak­med ja hak­kad har­ju­ta­ma. Si­be­ri hus­ky­de eri­pä­ra on, et neid on alg­selt are­ta­tud töö­te­ge­mi­seks – et nad olek­sid val­mis kel­ku ve­da­ma. Liht­salt pe­re­koe­raks se­da tõu­gu koe­rad häs­ti ei so­bi, oma­nik peab ole­ma val­mis pa­nus­ta­ma sel­li­se koe­ra pi­da­mi­se­le vä­ga palju ae­ga,“ sel­gi­tab ta.

Tren­nid ümb­rus­kon­na met­sa­des
En­ne Root­sis Sär­nas eel­mi­sel nä­da­lal toi­mu­nud MMi te­gi Ül­le Aas­lav-Kaa­sik ko­du­kan­dis koos koer­te­ga kogu hooa­ja jook­sul hoo­le­ga tren­ni: „Üm­ber­kaud­sed on meid sa­ge­li näi­nud met­sa­ra­da­del. Meie ma­ja ta­gant lä­heb ra­da lä­bi ra­ba­met­sa, ka Ka­ha­la jär­ve jääl ole­me tree­ni­nud, kui lu­mi on jääl peal ja po­le lii­ga li­be. Tih­ti lii­gu­me Soo­rin­na met­sa­des­se või Bal­ti Spoo­ni met­sa. Head ra­jad on ka Nõm­me­ves­ki ümb­ru­se met­sa­des­, saab har­ju­ta­da mäk­ke­tõu­su ja al­la­tu­le­kut, sin­na mi­ne­kuks pa­nen koe­rad trei­le­ris­se.“
Ta kir­jel­dab, et põ­hi­li­selt tree­nib ATV­ga, mit­te kel­gu või kä­ru­ga. Koe­rad jak­sa­vad lü­he­ma­tel dis­tant­si­del ATVd eda­si ve­da­da. Et koer­te kä­pad olek­sid kaits­tud, tu­leb va­li­da teed, kus po­le kruu­sa, või ka­su­ta­da käp­pa­de kait­seks spet­siaal­seid pa­pu­sid.
Pi­ke­ma­tel dis­tant­si­del te­hak­se tren­ni ka sõit­va ATV­ga, koe­rad ai­ta­vad ma­si­nat ve­da­da.
En­ne Root­si sõit­mist käi­di tree­ni­mas po­lü­goo­nil, kõi­ge pi­kem dis­tants oli 135 ki­lo­meet­rit – Aru kü­last eda­si, siis üle Sood­la jõe Kõr­ve­maa­le, kus on tõu­se ja lan­gu­si.

Root­sis MM-il GPS ei töö­ta­nud
Root­sis 17. kor­da toimunud kel­gu­koer­te võist­lu­sel Po­lar­dis­tans pee­ti esi­mest kor­da 160 ki­lo­meet­ri pik­ku­sel dis­tant­sil ka puh­ta­tõu­lis­te kel­gu­koer­te maail­ma­meist­ri­võist­lu­si. Po­lar­dis­tan­sil oli võist­le­jaid eri­ne­va­tes klas­si­des kok­ku 97. Pul­ka võist­lusk­las­sis ehk 1-4 koe­ra­ga kel­gu­ra­ken­di­ga star­ti­sid 160ki­lo­meet­ri­se­le dis­tant­si­le 19 kel­gus­port­last.
Pul­ka klas­sis on ka­su­tu­sel ker­ge kelk. Sport­la­ne ei is­tu kel­gus, vaid on veo­lii­ni abil ja veo­vöö­ga kin­ni­ta­tud kel­gu ta­ha. Ta tu­leb suus­ka­de­ga jä­rel, püüab ai­da­ta, et koer­tel oleks või­ma­li­kult ker­gem joos­ta.
Va­ja­liku kraami peab kel­gu­le kaa­sa pak­ki­ma, ka koer­te ve­te­ri­naar­va­hen­did ja söögi. Sõi­de­tak­se öö­sel ja päe­val, et­te on näh­tud üks pi­kem va­he­pea­tus, kus koe­rad üle vaa­da­tak­se. Li­saks lü­hia­ja­li­se­mad pea­tu­sed, need ot­sus­tab iga kel­gu­juht ise. Sport­las­te­le an­tak­se kaa­sa GP­Sid, kuid need on koh­tu­ni­ke­le jäl­gi­mi­seks, sport­la­sed neilt oma asu­koh­ta ei näe.
„An­tak­se ka paa­ni­ka­nupp, ap­pi tul­lak­se 24 tun­ni jook­sul. En­dal peab ole­ma va­rus­tus sel­li­ne, et hak­ka­ma saa­da. Laa­di­sin te­le­fo­ni Root­si to­pog­raa­fi­li­se kaar­di, aga te­le­fon seal igal pool ei töö­ta­nud. Sõit­si­me lu­me­saa­ni­de ra­da­del, oli mä­ge­sid, met­sa ja jär­vi. Ra­jal olid saa­ni­mär­gis­tu­sed ja pöö­ran­gu­tel võist­lu­se tä­his­tus.“
Kaa­sas olid ne­li koe­ra, kuid ühel, ema­sel koe­ral ni­me­ga Es­me, mur­dus küüs ja Ül­le Aas­lav-Kaa­sik läks ra­ja­le kol­me koe­ra­ga. Uku Aas­lav-Kaa­sik kui tii­mi händ­ler ehk abi­li­ne jäi koe­ra­ga ma­ha, ta sai võist­le­jat abis­ta­da amet­li­kus puh­ke­pea­tu­ses, kus oma­va­hel  rää­ki­da  ei  toh­ti­nud.
Ül­le Aas­lav-Kaa­sik ju­tus­tab, et te­mal juh­tus GP­Si­ga äpar­dus, abi­kaa­sal ja ka koh­tu­ni­kel puu­dus dis­tant­si tei­ses poo­les ta koh­ta asu­ko­hain­fo: „Vaa­da­ti, et mi­nu GPS-i aku hak­kab tüh­je­ne­ma, puh­ke­pea­tu­ses an­ti uus, aga sel­gus, see ei töö­ta­nud. Abi­kaa­sal oli pin­ge­li­ne une­tu öö. Veel oli mul pea­lam­bi­ga prob­lee­me, va­ru­pa­ta­reid ai­ta­sid.“
Start an­ti tei­si­päe­va hi­li­sõh­tul kell 22.44, va­he­pea­tu­ses sai paar tun­di pu­ha­ta, siis ki­hu­ta­ti eda­si, nii ku­lus päev, saa­bus tei­ne öö. Kok­ku lä­bi­sid vast­ne maail­ma­meis­ter ja kolm koe­ra 160 ki­lo­meet­rit 26 tun­ni ja 17 mi­nu­ti­ga.
„Võit tu­li tä­nu sel­le­le, et meil on vä­ga head koe­rad. Ole­me nad too­nud Root­sist ja Soo­mest nen­de sa­ma­de kas­va­ta­ja­te käest, kes sel­lis­tel võist­lus­tel ise ak­tiiv­selt osa­le­vad. Me koer­tel oli võist­lu­seks kor­ra­lik et­te­val­mis­tus. Kui pä­rast va­he­pea­tust nä­gin, et tei­sed jä­re­le ei jõud­nud ja läk­sin eest ära, tek­kis loo­tus, et peaks saa­ma hea tu­le­mu­se.“
Au­hin­naks kin­gi­ti ko­ti­täis koe­ra­toi­tu ja klaa­sist mee­ned. Abi­kaa­sad jõud­sid Root­sist lae­va­ga ta­ga­si pü­ha­päe­va hom­mi­kul – Kap­pels­kää­rist Pal­dis­kis­se. Vas­tas olid klu­bi­liik­med ja „Ak­tuaal­se Kaa­me­ra“ võt­teg­rupp, uu­dis­lõi­ku või­du­kast saa­bu­mi­sest näi­da­ti pü­ha­päe­va õh­tul „Ak­tuaal­ses Kaa­me­ras“. Es­mas­päe­val sai Ül­le Aas­lav-Kaa­sik kut­se osa­le­da tei­si­päe­va õh­tul ETV saa­tes „Ring­vaa­de“.
Lae­va­sõi­du koh­ta sõ­nas koer­te pe­re­nai­ne, et au­tot­rei­le­ris oli iga­le koe­ra­le oma boks. Sõit kes­tis lae­va­ga li­gi 10 tun­di, koe­rad ta­lu­sid se­da ke­nas­ti, õn­neks oli min­nes ja ka ta­ga­si tul­les me­ri vaik­ne.