
Kuusalu keskkooli spordikeskus tähistas detsembri alguses 15. sünnipäeva – keskkooli kõrvale ehitatud spordikeskus koos ujulaga avati 12. detsembril 2008.
Alates avamisest spordikeskuse juhi ametis olnud Kadri Idavain sõnas, et suurt pidu seekord pidama ei hakatud, tähistati oma töötajate ringis, kutsuti ka endisi kolleege, söödi torti, vaadati vanu pilte.
„Kuusalu vallas on sport ja tervisesport au sees, ujula kasutajaid on aasta-aastalt juurde tulnud ja võib öelda, et kogu maja on enamasti rahvast täis. Ka sissetulekud on kasvanud. Aastal 2009 teenisime ruumide rendist ja ujula piletitest eurodesse ümberarvestatuna umbes 80 000 eurot, aastal 2018 oli see summa 130 000 eurot. Koroona ajal sissetulek langes märgatavalt, aga eelmisel aastal oli see ligikaudu 136 000 eurot ning alanud aastaks prognoosime 146 000 eurot,“ rääkis juhataja.
Kuna kompleksi ülalpidamiskulud on suurenenud, kinnitas Kuusalu vallavalitsus hiljuti spordikeskuse uue hinnakirja, mis hakkab kehtima 1. märtsist. Juhataja sõnul kasvavad hinnad keskmiselt 10-15 protsenti: „Maja ülalpidamine on läinud järjest kallimaks. Kõige suurem kulu on kütmine, sest meil on gaasiküte. Vahepeal olid väga rasked aastad, kui gaasi hind tõusis. Kasvanud on remondivajadus.“
Kuusalu valla eelarves on spordikeskuse ülalpidamiseks kavandatud käesolevaks aastaks 345 427 eurot. Töötajaid on kokku 14, osad töötavad poole kohaga. Peale juhataja on tööl kolm administraatorit ja kolm valveinstruktorit, viis koristajat, ujula tehnik ja staadioni hooldemeister.
Rahuolu-uuring
Kadri Idavain: „Korraldasime jaanuaris rahulolu-uuringu, saime 81 digitaalset ja neli paberil vastust. Nüüd on kokkuvõte tehtud ja rõõmu teeb, et meie teenindust kiidetakse. Suur osa sellest läheb kindlasti administraatorite heale tööle. Algusest peale on administraatorina töötanud Kadri Kotkas, Kärt Väärtnõul täitub 15 tööaastat märtsikuus, Anneli Liitvee tuli tööle aasta tagasi.“
Teenindust, info kättesaadavust, hinnataset, puhtust ja treeningute taset on heaks ja väga heaks hinnatud protsentuaalselt paremini, kui olid eelmise uuringu tulemused 2018. aastal, suurusjärgud on umbes samad.
Teenindust hindasid heaks või väga heaks 91,4 (2018. aastal 89,9), info kättesaadavust 90,1 (2018. aastal 80,9), hinnataset 76,5 (2018. aastal 66,3), puhtust 75,3 (2018. aastal 69,6), treeningute kvaliteeti 67,6 (2018. aastal 60,7) protsenti vastanutest.
Ruumide olukorra kohta andsid hinnangu hea või väga hea pooled kuni kolmandik vastanutest. Kõige vähem oldi rahul jõusaaliga, mida nimetati väikeseks ja seadmeid võiks olla rohkem, ning aeroobikasaaliga, mis vajaks tõhusamat ventilatsiooni. Märgiti ka, et pesuruumides võiks teha kapitaalse remondi, leilisaunades vahetada lavalauad, suure spordisaali põrandal vähendada libedust, aurusaun olla parem, ujulas vesi soojem, riietusruumides ja fuajees on kitsas, staadionil tribüünid amortiseerunud ja muru ei ole kvaliteetne.
Juhataja tõdes, et uusi investeeringuid hakati spordikeskusesse tahtma peagi pärast avamist: „Teeme remonti ja investeeringuid niipalju, kui selleks raha saame vallaeelarvest. Vallamajas ollakse teadlikud, et meie jõusaal on liiga väike, pesuruumid vajavad remonti ja ventilatsioon ümberehitust. Kõige kiiremas järjekorras oleks vaja remontida leilisaunad ja pesuruumid. Varasemalt oleme saanud investeeringuid basseinide vee paremaks puhastamiseks, õue skatepargi, multifunktsionaalse palliväljaku, välijõusaali jaoks, eelmise aasta lõpus avasime madalseiklusraja. Spordikeskuse hoone laiendusest on juttu olnud aastaid, kuid vallas on praegu muud prioriteedid, peamine on Kuusalu keskkoolihoone renoveerimine. Püüame hoida stabiilsust, olemasolevate võimalustega hakkama saada ja pakkuda Kuusalu valla rahvale võimalikult mitmekülgseid sportimisvõimalusi.“
Kui palju inimesi sportimas käib?
Koolipäevadel toimuvad nii ujulas kui spordisaalides ja keskkoolihoonega ühendavas galeriis kehalise kasvatuse tunnid. Järgnevad treeningud esmalt õpilastele, siis täiskasvanutele ja nii õhtul kuni uste sulgemiseni. Kadri Idavain loetles, et alates mullu sügisest on erisuguseid trenne taas juurde tulnud: tantsutreeninguid õpilastele on nüüd kokku 5, lisaks uus joogatreening täiskasvanutele. Erinevaid treeninguid on spordikeskuses võimalik valida õpilastel ja täiskasvanutel rohkem kui kümne spordiala hulgast ning treeningugruppe eri vanustele on rohkem – jalgpall, korvpall ja võrkpall, saalihoki, tennis, kergejõustik, ujumine, karate, pilates.
„Reede ja laupäeva õhtul on veel vabu aegu treeninguteks, aga elu on näidanud, et siis on osalejaid vähe. Samas on me majas enamasti rahvast juba alates varahommikust. Kella seitsmest tulevad esimesed ujujad ning seda polegi juhtunud, et ujula oleks mõnel hommikul päris tühi.“
Küsimusele, kui palju inimesi spordikeskuses sportimas käib, vastas ta, et seda küsitakse sageli, kuid päris täpset vastust pole, sest osad külastajad võivad ühel päeval käia mitu korda, kirja läheb külastus, mitte nimi.
„Näiteks kolmapäev. Ujulas on viiel klassil ujumistund, kokku kuni 100 õpilast. Ujumistrennides veel umbes 75 õpilast, lisaks pereühingu ujutamistunnid, ja need ujujad, kes tulevad omal käel. Seega ujulas käib kokku paarsada inimest. Spordisaalides on kehalise kasvatuse tunnid kokku sajakonnale õpilasele, siis 16 erinevat trenni kokku ligi 160 inimesele. Kolmapäeval tähendab see kokku 400-500 külastust. Kuusalu kandi rahvas on sportlik. Samas, kui juunikuus kooli pole, treeningud on hooaja lõpetanud ja ilmad soojemad, võib kolmapäeval ujulas ja kogu majas olla umbes 30 külastajat,“ kirjeldas ta.
Kuusalu spordikeskus liitus 9 aastat tagasi endise SportID, uue nimega Stebby internetikeskkonnaga, mille kaudu saavad tööandjad rahastada töötajate tervise- ja sporditegevust. Kuusalu spordikeskuse külastusi kompenseerivad oma töötajatele kuus kuni 30 euro ulatuses Stebby kaudu nii osad kohalikud ettevõtted kui ka mujalt Eestist. Jaanuaris liitus Kuusalu vallavalitsus.