Sügisel esitas Vindr Baltic OÜ Raasiku vallavalitsusele taotluse algatada kohaliku omavalitsuse eriplaneering ja keskkonnamõjude strateegiline hindamine, et rajada Raasiku valda tuulepark. Pärast seda oodati ka teistelt huvitatutelt taotlusi, et menetleda neid koos. Veebruariks, kui eriplaneeringu algatamine oli arutusel Raasiku vallavolikogus, oli sellest huvitatud kolm ettevõtet. Vallavalitsus toetas eriplaneeringu algatamist ning tegi volikogule ettepaneku võtta vastu sellekohane protokolliline otsus. Volikogu enamus oli teist meelt – toodi välja, et tuulepark ei lähe kokku valla missiooni ja visiooniga tagada ja suurendada elanike heaolu ning arendada Raasiku vallast kõrgelt hinnatud elukeskkonnaga omavalitsus. Protokollilise otsuse vastuvõtmise poolt olid 2 ja vastu 9 volikoguliiget, 2 jäid erapooletuks. Vallavalitsusele tehti üles-andeks koostada eelnõu tuulepargi eriplaneeringu algatamisest keeldumise kohta.
Eelnõu jõuab volikokku augustis, vahepeal saatis vallavalitsus eriplaneeringu algatamisest huvitatud ettevõtetele volikogu seisukoha ning palus neilt selle kohta tagasisidet.
Möödunud teisipäeval, 16. mail toimus Aruküla rahvamajas vallavalitsuse algatusel infotund, kuhu kutsuti oma plaane tutvustama ja küsimustele vastama tuulepargi rajamisest huvitatud ettevõtted. Haldus- ja ehitusosakonna juhataja Riina Rand põhjendas, et vallavalitsus valmistab volikogule ette otsust eriplaneeringu algatamisest keeldumise kohta, kuid hea tava kohaselt otsustati anda ka arendajaile võimalus oma plaane rahvale tutvustada. Seda kasutasid kolmest vaid Vindr Baltic OÜ esindajad. Kokku oli koosolekul 15 inimest – peale vallavalitsuse ja ettevõtete esindajate 9 vallaelanikku.
Vindr Baltic OÜ soovib, et volikogu algataks kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH), mille põhjal selguks, kas on võimalik rajada tuulepark Raasiku ja Kose valla piirile. Ettevõtte esindajad Mario Raestik ja Marko Viiding rääkisid, et Raasiku valda soovitakse rajada 8 ja Kose valda 3 tuulikut, sealsete maaomanikega on neil kokkulepped sõlmitud. Kose vald algatas kogu valda hõlmava eriplaneeringu veebruaris.
Neilt küsiti, kui suuri tuulikuid tahab Vindr Baltic ehitada, mis on tuulikute müratase, kas mitme tuuliku puhul müra võimendub, kui palju metsa peaks tuulepargi jaoks raadama. Ettevõtjad vastasid, et nende kavandatud tuulikute maksimaalne kõrgus maapinnalt kõrgeima laba tippu on ligikaudu 230 meetrit. Tuulikuid ei tohi rajada eluhoonetele lähemale kui 1 kilomeeter ning müratase tuulikust ligi 400 meetri kaugusel peab olema alla 30 detsibelli. Kumulatiivseid mõjusid hinnatakse KSHs kindlasti. Tuuliku all peab olema ligikaudu 100×100 meetri suurune lage plats, lisaks on vaja juurdepääsuteed.
Infotunnil osalenud soovisid teada, millised on tuulepargi peamised negatiivsed mõjud loodusele ja inimestele. Ettevõtjad vastasid, et olenevalt asukohast on maismaa tuuleparkide kõige levinum negatiivne mõju linnustikule. Peamine mõju inimesele on seotud müraga, kuigi praegused tuulikud on suhteliselt vaiksed, võib inimese organismi mõjutada ka heli sagedustel, mida kõrvaga ei kuule.
Küsiti ka tuulikutega seotud õnnetuste kohta. Kõnelejad vastasid, et need on väga harvad, eriplaneeringu käigus tehakse koostööd päästeametiga ning kõikvõimalike riskide maandamisega tuleb KSHs arvestada. Tuulevaikse ilmaga tuulik seisab ja labadele võib 0 kraadi juures tekkida jää, mis kukub alla, kui tuulik uuesti liikuma hakkab. Ohutsooni pannakse sellekohase selgitusega hoiatussildid.
Kas ümbruskonna majapidamistel on võimalik teha otseliin tuuleenergia tarbimiseks? Tuulepargi rajamisest huvitatud firma esindajad ütlesid, et eratarbijail seda võimalust ei ole, kuid ligikaudu 7 kilomeetri raadiuses võib mõni ettevõte tõmmata sealt otseliini, et saada elektrit võrgutasuta.
Ettevõtjailt päriti veel, milline on tuuliku eluring ning mis saab neist siis, kui omanik läheb pankrotti. Vindr Balticu esindajad selgitasid, et tavapäraselt sõlmitakse tuuliku ostmisel leping, et tootja utiliseerib vananenud tuuliku.
Koosolekul kaheldi, kas Eestisse ei ole juba planeeritud nii palju tuuleparke, et elekter läheb odavamaks ja need ei tasu enam ära. Ettevõtjad tõdesid, et see on äririsk, millega peab arvestama, kuid kinnitasid, et elektrit üle ei jää – ühest küljest vähenevad võimalused kasutada taastumatuid loodusvarasid, teisalt kasutavad inimesed elektrit järjest rohkem.
Valla haldus- ja ehitusosakonna juhataja Riina Rand ütles, et infotunnil osalenud elanikud olid tuuleparkide kohta eelnevalt uurinud ning küsisid väga asjalikke küsimusi: „Inimesed tunnevad muret, kuidas tuulepark mõjutab elanikke, ümbritsevat keskkonda ja maa väärtust.“







