
Arenduskoja Leader-grupi koostööprojekti „Kestliku maaettevõtluse mitmekesistamine rahvusparkide piirkondades“ õppereisil Alutaguse rahvusparki ja Peipsiveere piirkonda kujunes üheks aruteluteemaks majutusettevõtete käibemaksu kavandatav tõus. Kauksi naabruses Kuru külas asuva Kuru Villa perenaine Heli Tera tõdes, kui käibemaksu soodustus kaotatakse, siis nende pere enam majutust ei paku, sest ei tasu ära. Praegu tegeletakse kalapüügi, kalatoitude valmistamise ja müügi ning majutusega, kõik need tegevused toovad võrdselt sisse.
Kauksi puhkemaja perenaine Piret Talistu ütles, et Eesti Maaturismi liikmed saatsid vabariigi valitsusele ühispöördumise ning loodetavasti sellega arvestatakse ja suuremat käibemaksu ei tule.
Kolmepäevasel õppereisil osalesid koos Arenduskoja Lahemaa piirkonna ettevõtjatega Soomaa rahvuspargis tegutseva Rohelise Jõemaa Koostöökogu ja Matsalu rahvuspargi piirkonna Leader-tegevusgrupi Kodukant Läänemaa väikeettevõtjad. Kuusalu vallast olid Tiina Viirna Lahemaa Turismiühingust, Kärka puhkemaja perenaine Signe Blum Suurpealt, Hara Sadama tegvjuht Tarvi Velström ja Sõnumitooja ajakirjanik, Loksalt Kuivoja puhkekeskuse perenaine Ele Tern.
Ringsõidu viis läbi MTÜ Alutaguse Matkaklubi, kel on Europarc sertifikaat, nagu on ka Lahemaa, Soomaa ja Matsalu rahvuspargil. Kohalik kultuuri- ja loodusgiid oli Eesti matkaspordi edendaja, Alutaguse Matkaklubi eestvedaja Ingrid Kuligina.
Esimene peatuskoht tehti Kauksi rannahoones, mille Alutaguse vald ehitas kaks aastat tagasi. Mullu valmis seal kaldaliivale rajatud puidust rannapromenaad. Sihtasutus Alutagusemaa saab vallalt tegevustoetust ja teenib lisa parkimistasudest, hoiab randa korras kuni Vasknarvani, korraldab prügivedu ning reovee äravedu Kohtla-Järve puhastusseadmesse.
Sihtasutuse üks asutajaid Signe Roost rääkis, et Alutaguse vald hõlmab poole Ida-Virumaast, kuid elanikke on 4600 – keskmiselt kolm inimest ruutkilomeetri kohta. Ilusatel rannapäevadel käib Kauksis mobiiliside positsioneeringute järgi 2000 inimest.
Alutaguse rahvuspark loodi viis aastat tagasi ja koosneb 11 kaitsealast, külasid rahvuspark ei hõlma. Rahvuspargi külastuskeskus asub Kauksis.
Peipsiveere üks erilisemaid paiku on Eesti pikim küla Kasepää, mida tasub kindlasti külastada. Külatänav kulgeb Peipsi järve kaldal, majad tihedalt üksteise kõrval. Kasepääl tasub sisse astuda Peipsimaa muuseumi, kus tutvustatakse vanausuliste ajaugu ja kombeid. Seal käivad kohalikud elanikud ikoonimaalimise õpitoas ning seintel on väljapanek ikoonimeistri Pimen Sofronovi elust ja loomingust. Giid Natalia Mägi haldab peale muuseumi veel Kasepää rahvamaja ja laululava. Ta jutustas, et tutvustas muuseumi Eesti turimimessil, sai uusi tuttavaid ning pärast seda peaaegu iga päev helistatakse ja broneeritakse külastus-
aegu.
Huvitav on ka vanausuliste Varnja küla, kus külaelu hoiab üleval perekond Mesi. Marko Mesi oli seal kandis piirivalvur, paik hakkas meeldima, tõi ka abikaasa Herlingi sinna ning nüüd on nende põhitöö pereettevõttes Mesi Tare – kodumajutus ja toitlustus, paadirent, talvehooajal karakatiga järvesafari ja teemaja. Herling Mesi lausus, et siis kui jää läks järvelt ja talikalastajad lahkusid, algas tema jaoks madalhooaeg. Marko on sügiseti korstnapühkija.
Omaette vaatamisväärsus on teemaja ehk Varnja Samovarimaja, kus Herling Mesi tutvustab 217 erinevat samovari ja pakub samovariteed – ivantšaid. Kollektsioon sai alguse samovarist, mille Marko Mägi leidis Tartu kodu puukuurist, tehtud 1898. aastal. Siis tõi teise samovari, siis kolmanda ja hakkas neid laatadelt kokku ostma. Kogumiskirega nakatas ka abikaasa. Lõpuks kogunes samovare nii palju, et 2020. aastal ostsid nad samas külas samovarikogu jaoks eraldi maja.
Teemaja perenaisel on ka teine kirg – täpilised lauanõud, mida hoiab massiivses kapis. Kokku on tema sõnul täpilisi nõusid 42 värvivarjundiga.
„Oleme siin ise ehitanud ja enamasti on taaskasutus,“ lausus Marko Mägi. Erilaadne taaskasutus on ka järve kaldal paadimajad, mis on paatidest ümber ehitatud, igas saavad ööbida kaks kuni neli inimest.
Veel olid õppereisi programmis Avinurme Puiduaida külastus ja selle leivatoas leiva küpsetamine, kilomeetrine edasi-tagasi sõit Avinurme muuseumirongiga, kummistuslik õhtusöök Alatskivi lossis ja lilleseade koolitus Kokora Lillevabrikus.