Õp­pe­reis Alu­ta­gu­se rah­vus­par­ki ja Peip­si­vee­re piir­kon­da

Aren­dus­ko­ja Lea­der-gru­pi koos­tööp­ro­jek­ti „Kest­li­ku maaet­te­võt­lu­se mit­me­ke­sis­ta­mi­ne rah­vus­par­ki­de piir­kon­da­des“ õp­pe­rei­sil Alu­ta­gu­se rah­vus­par­ki ja Peip­si­vee­re piir­kon­da ku­ju­nes üheks aru­te­lu­tee­maks ma­ju­tu­set­te­võ­te­te käi­be­mak­su ka­van­da­tav tõus. Kauk­si naab­ru­ses Ku­ru kü­las asu­va Ku­ru Vil­la pe­re­nai­ne Heli Tera tõ­des, kui käi­be­mak­su soo­dus­tus kao­ta­tak­se, siis nen­de pe­re enam ma­ju­tust ei pa­ku, sest ei ta­su ära. Prae­gu te­ge­le­tak­se ka­la­püü­gi, ka­la­toi­tu­de val­mis­ta­mi­se ja müü­gi ning ma­ju­tu­se­ga, kõik need te­ge­vu­sed too­vad võrd­selt sis­se.

Kauk­si puh­ke­ma­ja pe­re­nai­ne Piret Talistu üt­les, et Ees­ti Maa­tu­ris­mi liik­med saat­sid va­ba­rii­gi va­lit­su­se­le ühis­pöör­du­mi­se ning loo­de­ta­vas­ti sel­le­ga ar­ves­ta­tak­se ja suu­re­mat käi­be­mak­su ei tu­le.

Kol­me­päe­va­sel õp­pe­rei­sil osa­le­sid koos Aren­dus­ko­ja La­he­maa piir­kon­na et­te­võt­ja­te­ga Soo­maa rah­vus­par­gis te­gut­se­va Ro­he­li­se Jõe­maa Koos­töö­ko­gu ja Mat­sa­lu rah­vus­par­gi piir­kon­na Lea­der-te­ge­vusg­ru­pi Ko­du­kant Lää­ne­maa väi­keet­te­võt­jad. Kuu­sa­lu val­last olid Tii­na Viir­na La­he­maa Tu­ris­miü­hin­gust, Kär­ka puhkemaja pe­re­nai­ne Sig­ne Blum Suur­pealt, Ha­ra Sa­da­ma tegv­juht Tar­vi Velst­röm ja Sõ­nu­mi­too­ja aja­kir­ja­nik, Lok­salt Kui­vo­ja puh­ke­kesk­u­se pe­re­nai­ne Ele Tern.

Ring­sõi­du viis lä­bi MTÜ Alu­ta­gu­se Mat­kak­lu­bi, kel on Eu­ro­parc ser­ti­fi­kaat, na­gu on ka La­he­maa, Soo­maa ja Mat­sa­lu rah­vus­par­gil. Ko­ha­lik kul­tuu­ri- ja loo­dus­giid oli Ees­ti mat­kas­por­di eden­da­ja, Alu­ta­gu­se Mat­kak­lu­bi eest­ve­da­ja Ing­rid Ku­li­gi­na.

Esi­me­ne pea­tus­koht teh­ti Kauk­si ran­na­hoo­nes, mil­le Alu­ta­gu­se vald ehi­tas kaks aas­tat ta­ga­si. Mul­lu val­mis seal kal­da­lii­va­le ra­ja­tud pui­dust ran­na­pro­me­naad. Sih­ta­su­tus Alu­ta­gu­se­maa saab val­lalt te­ge­vus­toe­tust ja tee­nib li­sa par­ki­mis­ta­su­dest, hoiab ran­da kor­ras kuni Vasknarvani, kor­ral­dab prü­gi­ve­du ning reo­vee ära­ve­du Koht­la-Jär­ve pu­has­tus­sead­mes­se.

Sih­ta­su­tu­se üks asu­ta­jaid Sig­ne Roost rää­kis, et Alu­ta­gu­se vald hõl­mab poo­le Ida-Vi­ru­maast, kuid ela­nik­ke on 4600 – kesk­mi­selt kolm ini­mest ruut­ki­lo­meet­ri koh­ta. Ilu­sa­tel ran­na­päe­va­del käib Kauk­sis mo­biil­isi­de po­sit­sio­nee­rin­gu­te jär­gi 2000 ini­mest.

Alu­ta­gu­se rah­vus­park loo­di viis aas­tat ta­ga­si ja koos­neb 11 kait­sea­last, kü­la­sid rah­vus­park ei hõl­ma. Rah­vus­par­gi kü­las­tus­kes­kus asub Kauk­sis.

Peip­si­vee­re üks eri­li­se­maid pai­ku on Ees­ti pi­kim kü­la Ka­se­pää, mi­da ta­sub kind­las­ti kü­las­ta­da. Kü­la­tä­nav kul­geb Peip­si jär­ve kal­dal, ma­jad ti­he­dalt üks­tei­se kõr­val. Ka­se­pääl ta­sub sis­se as­tu­da Pei­psi­maa muu­seu­mi, kus tut­vus­ta­tak­se va­nau­su­lis­te ajau­gu ja kom­beid. Seal käi­vad ko­ha­li­kud ela­ni­kud ikoo­ni­maa­li­mi­se õpi­toas ning sein­tel on väl­ja­pa­nek ikoo­ni­meist­ri Pi­men Sof­ro­no­vi elust ja loo­min­gust. Giid Na­ta­lia Mä­gi hal­dab pea­le muu­seu­mi veel Ka­se­pää rah­va­ma­ja ja lau­lu­la­va. Ta ju­tus­tas, et tut­vus­tas muu­seu­mi Ees­ti tu­ri­mi­mes­sil, sai uu­si tut­ta­vaid ning pä­rast se­da peaae­gu iga päev he­lis­ta­tak­se ja bro­nee­ri­tak­se kü­las­tu­s-
ae­gu.

Hu­vi­tav on ka va­nau­su­lis­te Varn­ja kü­la, kus külaelu hoiab üle­val pe­re­kond Me­si. Mar­ko Me­si oli seal kan­dis pii­ri­val­vur, paik hak­kas meel­di­ma, tõi ka abi­kaa­sa Her­lin­gi sin­na ning nüüd on nen­de põ­hi­töö pe­reet­te­võt­tes Me­si Ta­re – ko­du­ma­ju­tus ja toit­lus­tus, paa­di­rent, tal­ve­hooa­jal ka­ra­ka­ti­ga jär­ve­sa­fa­ri ja tee­ma­ja. Her­ling Me­si lau­sus, et siis kui jää lä­ks jär­velt ja ta­li­ka­las­ta­jad lah­ku­sid, al­gas te­ma jaoks ma­dal­hooaeg. Mar­ko on sü­gi­se­ti korst­na­püh­ki­ja.

Omaet­te vaa­ta­mis­väär­sus on tee­ma­ja ehk Varn­ja Sa­mo­va­ri­ma­ja, kus Her­ling Me­si tut­vus­tab 217 eri­ne­vat sa­mo­va­ri ja pa­kub sa­mo­va­ri­teed – ivant­šaid. Kol­lekt­sioon sai al­gu­se sa­mo­va­rist, mil­le Mar­ko Mä­gi lei­dis Tar­tu ko­du puu­kuu­rist, teh­tud 1898. aas­tal. Siis tõi tei­se sa­mo­va­ri, siis kol­man­da ja hak­kas neid laa­ta­delt kok­ku ost­ma. Ko­gu­mis­ki­re­ga na­ka­tas ka abi­kaa­sa. Lõ­puks ko­gu­nes sa­mo­va­re nii pal­ju, et 2020. aas­tal ost­sid nad sa­mas kü­las sa­mo­va­ri­ko­gu jaoks eral­di ma­ja.

Tee­ma­ja pe­re­nai­sel on ka tei­ne kirg – tä­pi­li­sed laua­nõud, mi­da hoiab mas­siiv­ses ka­pis. Kok­ku on te­ma sõ­nul tä­pi­li­si nõu­sid 42 vär­vi­var­jun­di­ga.

„Ole­me siin ise ehi­ta­nud ja enamasti on taas­ka­su­tus,“ lau­sus Mar­ko Mä­gi. Eri­laad­ne taas­ka­su­tus on ka jär­ve kal­dal paa­di­ma­jad, mis on paa­ti­dest üm­ber ehi­ta­tud, igas saa­vad öö­bi­da kaks ku­ni ne­li ini­mest.

Veel olid õp­pe­rei­si prog­ram­mis Avi­nur­me Pui­duai­da kü­las­tus ja sel­le lei­va­toas lei­va küp­se­ta­mi­ne, ki­lo­meet­ri­ne eda­si-ta­ga­si sõit Avi­nur­me muu­seu­mi­ron­gi­ga, kum­mis­tus­lik õh­tu­söök Alats­ki­vi los­sis ja lil­le­sea­de koo­li­tus Ko­ko­ra Lil­le­vab­ri­kus.