Tütretütar tegi vanaema tööjuubeliks diplomietenduse

3609
Kontsert-etendusega olid seotud kolm põlvkonda: lapselapsed TOOMAS PARRA, kes luges vahetekste, ja lavastaja LEAANIKA PARRA, musitseeris tütar ELINA AASA, tantsis-laulis juubilar, vanaema TIIU AASA.

LEAANIKA PARRA lavastatud „Põlvkonniti tantsuteel“ oli pühendatud Kuusalu rahvatantsujuhi TIIU AASA 50aastasele tööle juhendaja ja tantsude loojana.  

Image1Kuusalu rahvamajas käis eelmisel laupäeval hommikust õhtuni tantsumelu. Esmalt proovid ja kontsert-etenduse kaks järjestikust läbitantsimist, siis esinemine publikule ja lõpuks osalejate omavaheline väike pidu. Tantsijaid oli lastest kuni pensionärideni. Publikut oli palju, kõik ei mahtunud istuma. Jagati rohkelt lilli ja tänusõnu.  Kuusalu vallavanem andis Tiiu Aasale vallavalitsuse tänukirja.
Kuusalu koolis õppinud Leaanika Parra lavastas Tallinna Ülikooli koreograafia eriala diplomitööna kontsert-etenduse oma vanaema Tiiu Aasa poole sajandi pikkusest tööst tantsujuhina ning ka enda lühiaegsest kogemusest tantsujuhi ja -looja ning tantsijana.  Kontsert-etenduse „Põlvkonniti tantsuteel“ pikem selgitus oli kavalehel – noppeid ühe pere tantsuelust läbi poole sajandi.
Poolteist tundi kestnud etenduses tantsisid ka peokangelane ja lavastaja. Tiiu Aasa tegi kaasa „Leigarite“ tantsunumbrites ja Leaanika Parra tantsis koos Leigarite kunagise stuudiorühmaga. Tiiu Aasa esines veel lauljana – seenioransamblis Viisiveeretajad.
Kokku oli esinejaid üle 120: lisaks rahvakunstiansambli Leigarid mitmele rühmale, Kuusalu vanaemade tantsurühmale Tiiu ja Tallinna ülikooli tantsutudengitele veel Kullaketrajad, Savijalakesed, Nõmme kultuurikeskuse tantsutrupp Alhambra. Musitseerisid Kuusalu ansambel Kuusealused ja Leigarite pillimehed. Mõlemas ansamblis mängib viiulit Tiiu Aasa tütar, Leaanika Parra ema Elina Aasa. Vahetekste luges Tiiu Aasa lapselaps Toomas Parra.
Tiiu Aasa kiitis pärast etendust, et see oligi ülevaade tema kui tantsija, tantsujuhi ja tantsude looja tegevusest aastakümnete vältel: „Olen Tallinnas üles kasvanud. Ema viis mind kord kontserdile, kus oli ka tantsu. Ema kirjeldas, kuidas vaatasin tantse, suu lahti. Kui naabritüdruk hakkas harjutama Tombi kultuuripalees karaktertantsu ringis, läksin 13aastaselt sinna minagi. Juhendaja oli õpetaja Nelli Uustalu, kelle käe all arenes rühm suureks tantsuansambliks Kullaketrajad. Tegelesime klassikalise- ja karaktertantsuga, au sees olid ka erinevate rahvaste tantsud. Leigaritesse läksin juba pereinimesena 1984. aastal, oma teiseks õpetajaks pean Leigarite juhti Kristjan Toropit. Õppides folkloori aluseid, usaldasin tegemist teha ka eesti rahvatantsuga.“
Ta meenutas, et tantsujuhina hakkas kohe tegelema lastega: „Üheks pikemaajaliseks töökohaks sai  Väike-Õismäe keskkool, kus andsin rütmikatunde ja klassiväliselt juhendasin rütmikaringe 28 aastat.“ 19 aastat tagasi võttis ta oma ämmalt Ester Aasalt üle naisrahvatantsurühma – praeguse vanaemade tantsurühma Tiiu. Tantsuõpetajana on juhendanud  Ürgleigareid, Väike-Õismäe kooli folgirühma, Kuusalu keskkooli rütmika- ja folgirühma.
Esimesed omaloodud tantsud tegi ta laste rütmikarühmadele. Neid tutvustasid laupäeval ­etenduses Leigarite 1.-2. klassi ja 4.-6. klassi laste rühmad ja projektirühm. Kokku on Tiiu Aasa loonud enda hinnangul umbes 70 tantsu, mis enamasti jäänud kirja panemata. Viimase aja kuulsamad tantsud on tehtud vanaemade rühmale Tiiu – „Tervitustants“, „Pärlin“ ja „Kas tantsime krakovjakki?“.
Kuusalus elab Tiiu Aasa 1999. aastast. Ta on olnud Veljo Tormise Kultuuriseltsi juht ja tegevjuht, praegu on MTÜ Kuusalu Valla Külade Ühingu juhatuses.
Ka Elina Aasa on töötanud Tormise-seltsi tegevjuhina. Praegu elab koos perega Soomes. Tema on olnud aastaid ansambli Leigarid pillirühmas: „Õppisin Tallinna muusikakeskkoolis viiulit. Kord tinistasin 6. klassi õpilasena vabaõhumuuseumis, kus kogu aeg sai emaga käidud. Leigarite pillimees võttis mind esinemistele appi, nii jäingi pillirühma. Kui Leigareid ei oleks olnud, oleks mu muusikutee jäänud pooleli. Rahvamuusika on mind paelunud väikesest peale.“
Leaanika Parra jutustas Sõnumitoojale, et temast sai Leigarite tantsija kohe, kui hakkas kõndima – vanaema Tiiu võttis ta vabaõhumuuseumis esinedes endaga tantsima. Ise tahtis ka hirmsasti.
Leaanika Parra: „Ametlikult olen Leigarite liige olnud 1998. aastast, viimased viis aastat olen ansamblis passiivne liige, olen kindel, et mõne aja möödudes viib mu tee Leigarite juurde tagasi.“
Diplomietenduse jaoks taastas ja õpetas ta mitmeid tantse eri rühmadele. Kontsert salvestati. Veel on Leaanika Parra sõnul vaja kokku panna diplomitöö kirjalik osa – uurimus nende perekonna ajaloost ja loomingulisest tegevusest.