
Laupäeval Arukülas Kadarpiku talus korraldatud TürrFestil pakuti head muusikat, õpitube ja lahedat meeleolu.
Pillimängijad ja lauljad esinema ning käsitöömeistrid ja oma ala asjatundjad õpitube läbi viima kutsunud peoperemees Jako Reinaste jälgis rõõmsal ilmel, kuidas rahvahulk pisut pärast kella seitset õhtul alanud kontserdist alates tasapisi suurenes, jutuseltskondadesse jagunes, sööke maitses ja jooke rüüpas.
„Päev algas rahulikult, aga läks kiireks, kui kohvikutepäev Arukülas lõppes ja inimesed meie tallu sammud seadsid,” rääkis võõrustaja.
Lüü-Türri laulud juhatasid Kadarpiku küünis kontserdi sisse, riburada esinesid naisansambel Pärimuslaulu Seltsing, Arhailised Mehed Järvamaalt, Kannelkond ja Tartus tegutsev seto meestelaulukoor Liinatsuraq ehk eestikeeles linnamehed. Muusikat tegid ka Ülemakstud Rentslihärrad ning kui Tallinna tantsuklubi pillimeeste mängu saatel ja Jaan Sarve eestvedamisel tantsuhoog üles võeti, kestis pidu üle südaöö.
Ülemakstud Rentslihärrades astus üles ansambliga Metsatöll tuntust kogunud Lauri Õunapuu, Arhailise Meestelaulu Seltsi asutajaliige, kellelt Jako Reinaste sõnul ka Lüü-Türri liikmed on õppinud: „Oleme osalenud Lauri töötubades, ta hoiab pärimusmuusikat elus, uurib laule arhiivides. Õhtu jooksul käis laval sõpruskond, kus laulud liiguvad ja koos esitades selgemaks saavad.”
Heameelt tundis võõrustaja ka teiste muusikute kohaletulekust: „Liinatsuraqi meestega olen mitmes paigas kohtunud, nüüd täitus unistus näha neid enda pool laulmas. Arhailiste Meestega oleme lauluasja arutanud ja koos esinenud. Pärimuslaulu Seltsingusse kuulub hea tuttav Liis Burk. Kandlemängijad Tuule Kann ja Leanne Barbo Kannelkonnast on oma ala tipud ja head lauljad, ka nendega on Lüü-Türr koos esinenud. Pärimusmuusikute seas on kõik kõigiga seotud ja seltskond läbi põimunud.”
TürrFesti korraldamist toetasid Eesti Kultuurkapital ja Raasiku vald, pileteid festivalile ei müüdud. Koroonaviiruse pandeemiast põhjustatud esinemispiirangute tõttu oli Jako Reinaste sõnul väga vaja muusikuid tasustada: „Küll nad oleksid tulnud kohale ka tasuta, aga nägime vaeva, et neile esinemise eest maksta.”
Kulude ja tulude tasakaalu saamist ei pidanud peoperemees kõige olulisemaks.
Pärimusmuusika on Lüü-Türri meeste hobi, mis argipäeva rikastab: „Olime kümnekesi terve päeva rakkes, kogu aeg leidus igaühele midagi teha, olgu siis kõrtsis või kuskil mujal. Liha küpsetasid sõbrad, kooke valmistasid emad ja naised, märjukest tõi Raasiku Õlu.”
Pärimuslaulu Seltsingu eestvedaja Ene Lukka-Jegikjan pidas esmakordsest festivalil osalemisest lugu: „Lüü-Türr koosneb ägedatest tegelastest, mehed lasevad sõnadel jõuliselt voolata. Laulmine on ennast toetav tegevus, tasakaalustab vaimu, keha ja hinge.”
Uudistajad õpitubades
Roland Burk Lahemaa Pärimuskojast õpetas puidust lusika ja noa meisterdamist: „Kaske on hea voolida ja selle pinda pole vaja kaua viimistleda. Ka pärna on hea voolida, aga viimistlus nõuab rohkem vaeva.”
Pingile pandud puidust pulmaesemed olid tehtud Eesti Rahva Muuseumi näidiste järgi. „Kirjadega kaunistatud vöömõõga teinud peiupoiss näitas pruudile enda käsitööoskust. Mulle meeldib kahe peaga lusikas, mille kasutamisel pidid peig ja ämm saama koos hakkama,” rääkis Roland Burk, kes tutvustas ka musta pässiku kasulikkust ja joogi valmistamist.
Kõrval viis töötuba läbi Lahemaa Pärimuskoja perenaine Liis Burk: „Enne kui tunti kudumist ja heegeldamist, valmistati villased esemed nõeltehnikaga. Kasutan oma lammaste villa. Tulime siia Rõuge muinasküla laagrist, kus kolmas õppepäev oli töövõit, sest naised said aru, kuidas aasasid tegid.”
Reede õhtul Läti piiri ääres 200 õpilasele looduskoolituse lõpetanud MTÜ Estlander juht Erki Vaikre Kolgast küpsetas lõkkel lõhet ja beebiforelle: „Lüü-Türriga ühendab meid esivanemate vaimne pärand. Metsarahva ja Euroopa põlisrahvana oleme loodusega olnud tihedalt seotud. Ei saa olla ellujäämise instruktor, süüvimata inimese ja loodu vaimsetesse seostesse. Samas ei saa olla pärandi edendaja, süüvimata loodusesse.”
Veidi eemal muistseid lõkke tegemise viise ja selleks vajalikke tööriistu tutvustanud Peregalooduses.com eestvedaja Alvar Sõmerit iseloomustas Erki Vaikre kui kõige kõvemat lõkkemeistrit: „Ta valdab praktikaid üksikasjadeni, vaieldamatu Eesti tipp.”
Luua metsanduskoolis matkajuhiks õppiv Anton Neidre, kes viibib Estlanderis praktikal, kirjeldas männi, kase, vahtra, nõgese, teelehe, angervaksa ja mitme teise taime kasulikkust: „Kui teada põhitõdesid, mis juurt kõlbab süüa ja marja suhu pista, siis on metsas kergem hakkama saada.”
Lüü-Türr soovib festivali korraldada ka 2022, lootes kujundada traditsiooni.