Seminaril arutati, kuidas Eesti inimeste ja väliskülalisteni viia teave, et Lahemaa rahvuspark ei asu ainult Lääne-Virumaal.
Kolgaküla rahvamajas möödunud neljapäeval toimunud seminaril „Harju-Lahemaa turism“ tõdes ajaloolane Ott Sandrak Kolgast, et Lahemaa rahvuspargi kontori paiknemine Lääne-Virumaal on teinud karuteene – rahvuspargi tegemised on koondunud teisele poole maakonna piiri ja valdavalt on Lahemaad tutvustatud Lääne-Virumaal asuvana.
„Kogu turistide mass on aastaid sõitnud meist mööda, et alates Palmsest hakata tutvuma Lahemaaga. Kuid Harjumaa poolel on palju rohkem vaatamisväärset. Harjumaa on Saaremaa kõrval Eestis üks vaatamis- ja näitamisväärsem kant, Virumaa tervikuna on kolmandal kohal. Viru raba, mis asub Kuusalu vallas Loksa teeristi lähedal, on Eesti kõige külastatum koht,“ sõnas Ott Sandrak, kes on aastaid töötanud giidina ning kõneles seminaril Harju-Lahemaa väärtustest.
Ta rõhutas, et Kuusalu valla ettevõtjatel pole kasu sellisest transiiditurismist, kus külastajatele antakse teadmine, et Tallinnast tuleb sõita üle tunni Palmse kanti ja alles seal on midagi vaadata.
Kuusalu piirkonda tuleks tutvustada sihtgruppide kaupa, toonitas ta. Meil on liivarannad, mida soomlastel pole. Lätlastele, leedukatele ja poolakatele pakuvad huvi saared. Iirlaste ja taanlaste jaoks mõjub erilisemalt mets. Maailmas ainulaadsed on meie loopealsed ehk alvarid – vaid Rootsis on veel selliseid. Ka kadakaid näeb Kuusalu vallas rohkesti, neid pole vaja sõita vaatama Saaremaale. Soomlastele saab rääkida legende me rändrahnudest – need on tükike Soomemaast. Ameeriklased peavad Jägala juga baby-Niagaraks.
Valkla küla on tema hinnangul Kuusalu valla kõige huvitavam – suurepärane näide Eesti külast läbi aegade, on hooneid mitmest ajastust ning oja kõrval näeb paepaljandit, nagu oleks pinnas betoneeritud: „Kes tahab arendada turismi, peab ehitama korralikud kemmergud. Koostööd tuleks teha nii Jõelähtme kui ka Vihula vallaga. Mõelgem, millega müüvad end turistidele Setumaa ja Kihnu – pärimusega. Kipume unustama, et meie kandist on üles kirjutatud põhikogus Eesti folkloori, laule ja tantse. Miks mitte võtta autoriõigus rannakeelele, nagu setud propageerivad setu keelt.“
Elevust tekitas info, et valla peamaakorraldaja Peeter Raudsepa arvutuste järgi on Lahemaa rahvuspargi maismaaosast enamik ehk 53 protsenti Kuusalu vallas.
Sõna võtsid Lahemaa rahvuspargi haldaja esindajana looduskaitse juhtivspetsialist Maret Vildak keskkonnaameti Viru regioonist ning RMK esindajana Jaak Neljandik.
Nad kinnitasid, et Kuusalu valda jäävad suurem osa Lahemaa rahvuspargi õppe- ja matkaradadest. Neid on rajatud koostöös RMKga, aga ka kohalike MTÜde abil, eelkõige tänu Eru Lahe Rannarahva Seltsile.
Maret Vildaku sõnul on plaanis välja töötada külastusmarsruute jalgratastel aga ka autodega matkajatele, et neid oleks võimalik läbida iseseisvalt või giidiga. Koostamisel on Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava, mille üks osa on külastuskorraldus.
Plaan on koostada Lahemaale säästva turismi strateegia ja tegevuskavad koostöös kohalike elanike ja vabaühendustega.
Jaak Neljandik kutsus üles andma infot, kui mõni matkarada või vaatetorn vajab remonti, sest kokku on radu 100 kilomeetrit, RMK töötajad ei jõua pidevalt kõike kontrollida.
Turismimessid, kodulehed
Maakonna turismikoordinaator Hülle Saarts Harjumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskusest tunnistas, et Kuusalu vald on jäänud turismimessidel maakonna väljapanekutest kõrvale. Harju maavalitsus enam messidel osalemist ei toeta, raha saadakse maakonna Leader-piirkondadelt, ent Kuusalu kuulub Arenduskotta, mis ulatub Lääne-Virumaale ning pole Harjumaa osalemist rahaliselt toetanud.
Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi ütles, et Arenduskoja senises strateegias puudus vastav meede. Uude strateegiasse on kirjutatud piirkondlike turismibrändide arendamine, saab eraldi toetust Neeruti, Kõrvemaa, Lahemaa jaoks.
Hülle Saarts kutsus osalema maakondlikel turismialastel koolitustel ja messidel. Ta tutvustas maakonna kohta koostatud turismialaseid trükiseid ja ärgitas looma ühiseid turismivõrgustikke.
Kaire Kullik sihtasutusest Põhja-Eesti Turism kutsus samuti koostööle. Saab anda infot kodulehele northestonia.ee, sinna läheb otseinfo visitestonia.ee kodulehelt. On tehtud blogipõhine koduleht ränd.ee, sinna saab saata lugusid.
Seminari lõpuosa oli üles ehitatud grupiaruteludele. Kohaletulnud veerandsada osalejat jagunesid teemade kaupa rühmadesse. Turismikorralduse arutelu juhtis Joaveski külavanem Rene Meimer, majutuse-toitlustuse teemat Kärka turismitalu perenaine Signe Blum Suurpealt, turismiturunduse valdkonda puudutavad mõtted aitas kirja panna Pärispea külavanem Ingeldrin Aug, turismialase koostöö gruppi juhtis Marika Žmenja Kasispealt, küla- või kogukonnaturismi Tiina Viirna Kolga-Aablast ning loodusturismi Kaisa Linno Kolgakülast.
Grupitööde käigus pandi kirja suuremad probleemid ning pakuti lahendusi. Kõigi teemade puhul tuli välja suurima probleemina ühise koostöövõrgustiku puudumine, pole infot kohalikest tegijatest, veebisaite on palju ja raske on orienteeruda, puudub ülevallaline turismikorraldus.
Lepiti kokku, et alustada tuleks Kuusalu valla kodulehest – panna sinna põhjalik turismiosa, kus oleks ülevaade kohalikest turismiettevõtjatest ja -kohtadest.
