OÜ Kama Grupp plaanib Tsitre kordoni asemel rajada neli puhkemaja peredele.
Kuusalu vallavalitsus pani avalikule väljapanekule Tsitre küla endise piirivalvekordoni detailplaneeringu, mille järgi on kavas lammutada kõik kordonist jäänud ja lagunenult seisvad hooned ning ehitada 2,8 hektari suurusele krundile neli ühesugust puhkemaja. Iga majal oleks ehitusalust pinda 300 ruutmeetrit, kokku 1200 ruutmeetrit, ehk umbes sama palju, kui on praegu kordoni varemete alune pind.
Vastuväiteid oli võimalik planeeringule esitada 15. novembrini ning selleks ajaks sai vallavalitsus kaks kirja, ühe Astrid Veltsmaalt ja teise külavanem Tiiu Lepnurmelt. Mõlemad teevad ettepaneku peatada detailplaneering, lubada ehitada krundile üks hoone ning märgitud on, et see võiks olla kunagise parunimaja stiilis. Tiiu Lepnurm lisab, et sellist „parunimaja” võiks kasutada pansionaadina. Ta selgitab oma kirjas, et piirivalvekordon tehti kõigepealt samal krundil asunud rannamajja või parunimajja, kus sündis Saksa esimese suursaadiku Eestis Henning von Wistinghauseni vanaisa Walter von Wistinghausen. Ta leiab, et soovitud tiheasustus ei sobi põlisesse ja väärika ajalooga Tsitre külla, mis asub Lahemaa rahvuspargis. Astrid Veltsmaa teeb veel ettepaneku kutsuda kokku ümarlaud hindamaks Tsitret kui kultuuripärandit ja tema loodusväärtusi, lähtudes rahvuspargi eesmärkidest.
Jan Borodajev OÜst Kama Grupp kommenteerib, et riik müüs piirivalvekordoni krundi lisatingimusteta ning avalikustatud detailplaneeringule on andnud kooskõlastuse ka Lahemaa rahvuspargi valitseja: „Ostsime krundi ärilistel kaalutlustel. Me võiksime kordonihooned taastada ka esialgsel kujul, aga kas see oleks parem. Esmalt plaanisime maatükile 8 puhkemaja, siis läbirääkimistel vallavalitsusega pakkusime 6 ja lõpuks jäi 4. Krunti ei ole kavas jagada, sinna tuleb ilus koht. Puhkemajad on mõeldud peredele, seal ei hakka olema niisuguseid kokkutulekuid ja firmaõhtuid, nagu on Salmistul ühes puhkemajas.”
Ta lisab, et kõik Tsitre elanikud ei ole detailplaneeringu vastu ning OÜ Kama Grupp on lubanud lähinaabritele oma puurkaevust vett, kui krunt hoonestatakse ja valmivad ka trassid ning uus pumbamaja.
Kõigepealt arutatakse piirivalvekordoni planeeringut avalikul arutelul, mis toimub 9. detsembril. Kui vastuväiteid tagasi ei võeta, siis suunatakse planeeringuvaidlus maavanema lahendada.
