HANNO PEVKUR, Sotsiaalminister
Uus aasta tähendab Eestile uut algust, meist saab üks seitsmeteistkümnest riigist, kus on kasutusel euro. See on tunnustus Eesti inimeste tublile tööle.
Majanduslikult nii keerulisel ajal suutsime täita kõik euro kasutuselevõtuks vajalikud kriteeriumid. On äärmiselt tähtis, et tegemist ei ole järjekordse rahareformiga, mida paljud elukogenumad inimesed mitmel korral näinud on. Ükski kroon ei kao, vaid vahetub euroks – olgu siis pangakontol olles automaatselt või 30. juunini 2011 vahetustasuta panga- või postkontoris.
Esimesest jaanuarist paralleelselt euroga saame kaks nädalat maksta veel krooniga. Seejärel on käibel juba euro. Oluline on aga meeles pidada, et Eesti Pangas saab kroone ümber vahetada piiramatu aja jooksul ka tulevikus.
Emotsionaalselt on selgelt tajutav, et summad oleksid justkui väiksemad. Näiteks saate pensioni, mille suurus on 4279 krooni. Aasta esimesel pensionipäeval tuleb teie arvele 273 eurot ja 48 senti. Esimese hooga võib see ju ehmatada, et neljakohalisest arvust on järele jäänud kolmekohaline.
Pensionide toetuste ja hüvitiste maksmises muutubki ainult valuuta, milles kõik ettenähtu inimeseni jõuab. Ükski pension, toetus ega hüvitis ei vähene!
Samuti ei muutu pensionide-toetuste-hüvitiste saamise tingimused ja kord.
Riik ümardab maksud, riigilõivud, keskkonnatasude kroonimäärad seadustes ja määrustes eurodesse inimestele soodsamas suunas.
Väga palju on euro kasutuselevõtuga olnud muret, et nüüd tõusevad kõik hinnad. Praegu kipume kõiki hinnatõuse siduma eurole üleminekuga. See pole aga õige. Oleme osa maailmamajandusest, ning näiteks nafta hinna tõus või kohvisaagi ikaldus Brasiilias annab ka meil tunda. Tarbijakaitseamet jälgib väga täpselt, et hinnad oleksid õigesti esitatud.
Püüdes kirjeldada mõningaid soovitusi, siis kindlasti üks olulisemaid on seotud paberrahaga. Kõige lihtsam on panna kõik kodus olevad kroonid pangaarvele, kus need 1. jaanuari öösel automaatselt eurodeks saavad. Kui kellelgi siiski on sularaha varasema pangakontole toimetamisega probleeme ei maksa mitte mingil juhul võtta vastu võõraste või teile vähe tuttavate isikute pakkumisi aidata sularaha vahetada. Kui lähedasi abistamas pole, paluge pigem abi omavalitsuselt.
See, et valitsus on hoidnud Eesti riigi rahaasjad korras, on parim kindlustunne kõigile Eesti inimestele parema tuleviku suhtes. Meenutuseks, et kui veel 2005. aastal oli Eesti keskmine vanaduspension 2302 krooni, siis alates 2009. aasta aprillist tõusis see 4723 kroonini. Seega on pension viimase viie aasta jooksul tõusnud rohkem kui kaks korda.
Euro kasutuselevõtt loob väga positiivsed eeldused riigi kiiremaks arenguks. See omakorda tähendab uusi töökohti ja töötajate sissetulekute suurenemist.
Töötajate suurem sissetulek suurendab omakorda maksulaekumisi, mis on peamiseks aluseks pensionide ning muude toetuste tõusuks. See kõik tähendabki lihtsat tõde – euro loob eeldused pensionitõusuks!
