TRIINU KOPVELT tahab Anijale teha käsitöökastelli

2312

„Iga hea mõte saab kord teoks,“ usub Soodlas elav TRIINU KOPVELT käsitöökastelli loomisse.


TRIINU KOPVELT loodab, et Anija mõisa kunagisest karjatallist saab ükskord käsitööliste keskus.

Kevadel rääkis Merike Maaroos Raudojal Meie küla eitede ühel kokkusaamisel teisele käsitööharrastajaleTriinu Kopveltile, et küll oleks hea, kui leiaks koha, kus saaks käsitööd teha ja oma „nodi“ hoida, koju ei mahu kõik enam ära.

„Ta oli juba eelmisel aastal käinud Anijal Mööblikoja omaniku Hando Jõhviku juures vaatamas müügisolevat endist karjalauta, uuris, kas sinna ei saaks rajada ühist töökoda,“ räägib Triinu Kopvelt.

Hoone, mida endine mööblitegija siiani müüb, on osa Anija mõisa peahoone vastas asuvast kunagisest karjakastellist.

Vahepeal jäi mõte katki, kuid sügisel hakkasid naised taas arutama, et vaja oleks käsitöötegemiseks kohta. Nad läksid koos Hando Jõhviku juurde oma mõtet tutvustama.

„Mõisa peamajas on küll paar toakest, aga meil on tarvis töötuba, kus saaks tolmutada. Rääkisime Handole, et talle kuuluvast kunagisest karjalaudast võiks saada just sellise käsitöökeskuse,“ jutustab Triinu Kopvelt.

Hando Jõhvikule kuulub hoonest L-tähe kujuline osa, selle ühes otsas tegutseb aknatöökoda, ülejäänud seisab tühjana. Endise karjakastelli maa ning peahoone-poolne tiib, mis on ehitatud talliks, kuuluvad teisele omanikule Valdo Uibole, kes on samuti enda osa pannud müüki.

Triinu Kopvelt võttis ka teise omanikuga ühendust: „Läksin küsima luba kasutadada maad ja ka oma ideed maha müüma, kuid lõpuks tuli välja, et hoopis tema rääkis minu ära – tegi selgeks, et parempoolne tiib on käsitööliste jaoks sobivam, sest asub päikesepoolses osas ning otse peamaja vastas.“

Töötoad, butiigid, kohvikud
Pärast mõlema omanikuga vestlemist sai Triinu Kopvelt innustust juurde ning hakkas mõtlema – miks ei võiks kogu suur hoone olla käsitööliste päralt, kui see on nagunii kõik müügis. Ta kujutab oma unistustes käsitöökastelli elavalt ette. Mõisa peahoone vastas, kastelli tallipoolses tiivas on avatud kaared, nende all väikesed klaasustega ateljeed, poekesed, kunstnike töötoad, kus saaks korraldada kursusi, võtta vastu külalisi, pakkuda kohvi. Tagumises ehk maanteepoolses tiivas asuksid tootmisruumid.

Peahoone ja kastelli vahepeal oli algselt kruusakattega ring, auhoov ja selle keskel haljasala. Triinu Kopvelt arvab, kui karjatalli nõuka-ajal kinniehitatud kaared avada ning teha võlvide alt sissepääs poodidesse-töökodadesse, oleks väga loogiline taastada ka see ring.

Ta usub, et käsitöölistemaja oleks suurepärane kooslus mõisa peahoonega, nagu vanasti – on härrastemaja ja majandushoone, kus on töö- ja äripinnad ning ruumi ka meelelahutusürituste läbiviimiseks. Mõisa saal on selleks liiga väike.

„Anija on ajalooline keskus, mis tuleks äratada uuele elule. Siin on väga palju hakkajat rahvast, miks nad peavad sõitma Tallinnasse tööle, kui võiksid käia siin? Miks peame kõik kogunema pealinna, kui võime siia teha oma keskuse, kus ajada äri ja oleks töökohti?“ mõtiskleb ta.

Triinu Kopvelt tõdeb, et inimesel, kes Anijale tuleb, ei ole seal praegu teha muud, kui vaadata vana mõisahoonet ja parki. Kuigi mõisas korraldatakse professionaalsete muusikute kontserte ja palju muud, ei taheta kaugemalt kuulama tulla, kuna hilja õhtul peab sõitma koju: „Kui siin oleks veel meelelahutust ja  ööbimisvõimalus – talli lakka heinte sisse võiks teha näiteks ekstreemmajutuse – tuldaks meelsamini. Anija vallas pole peale Mustjõe kõrtsitalu ühtki majutuskohta.“

Oodatakse missioonitundega rahastajat
Triinu Kopvelt ja Merike Maaroos pole suure ideega kahekesi. Raudoja hiljutisel laadal lubas oma toodangut Anija Käsitöökastelli nime all müüa paarkümmend käsitöölist.

„Nendes on see ettevõtmine juba tekitanud usku, kuigi on ka palju skeptikuid,“ sõnab ta. „Positiivselt meelestatud inimestest ei ole kõik lähiküladest ega isegi mitte Anija vallast, nende seas on ka Kuusalu valla elanikke. Siin võiksid töökodadeks ruumid saada ka ümbruskonna teiste valdade käsitöölised.“

Ta lisab, et kellel pole kodus tootmisruumi ja on vaja töötuba, sellele oleks kastell ideaalne, seal on palju ruumi. Kellel tööruume vaja ei ole, võib kastellis klientidega kohtuda, korraldada kursusi: „Siin on võimalus kogu piirkonna tegemisi ühes kohas tutvustada.“

Kogu kunagise karjakastelli omandamine maksab umbes 224 00 eurot (3,5 miljonit krooni), peale selle on vaja raha hoone korda tegemiseks, karjatall vajab seest kõvasti remonti. Triinu Kopvelt on vestelnud vallavalitsuse esindajaga ning teab, et vallal hoonet osta ei ole võimalik, kuna neil on teised prioriteedid ning kordategemist ootavad mõisa härrastemaja ja kaks kõrvalhoonet.

„Tall on muinsuskaitse all – mõnes suhtes on see piirang, samas ka võimalus. Muisuskaitse ei sea seal väga rangeid nõudeid, kuid projekti on vaja. Sellise hoone taastamiseks ja ettevõtluse arendamiseks on võimalik saada Euroopa Liidu toetusi,“ selgitab Triinu Kopvelt.

Ta ütleb, et tegemist on suure projektiga ning vaja oleks tõsist eestvedajat. Ta ise esitas Anija käsitöökastelli Töötukassa ettevõtluskoolitusel oma äriideena. See sai hea vastukaja ning juba küsiti, millal avatakse uksed ning külastajad võivad tulla: „Paraku pean tunnistama, et minu jaoks on see liiga suur tükk, ma ei saa sellega üksi hakkama. Ainuke lootus on, et tuleb mõni pühendunud, missioonitundega ja minust rahakam inimene, kellel on huvi selle koha vastu ja näeb siin perspektiivi.“