
Anija vallavalitsus ergutab külaseltside tegevust, mis koroonaviiruse piirangute ajal vaibus.
Anija vallavanema Riivo Noore sõnul mõjutas koroonaviiruse pandeemia külaseltside tegevusaktiivsust, samas olid ühised ettevõtmised varemgi pidurdunud: „Sooviksime külaelu ärgitada ning seda mõtet kannab vallavalitsuse ja vallavolikogu algatus külakoosolekute kokkukutsumise, külavanemate valimise ja tegevuskavade koostamise kohta.”
Anija vallas on 31 küla. Anija vallavalitsuse arendusjuhi Meeli Kuuli sõnul ajendasid külaliikumise vaibumine ja paljude külavanemate volituste lõppemine vallavalitsust välja töötama külade toetamise korda, mis edendaks kogukondlikku tegevust ja soodustaks külavanemate valimist: „28. mail jõustunud määrusega loodi külaelu toetus 300 eurot külaseltsi kohta, mida saab taotleda kolme tingimuse täitmisel. Valima peab külavanema ühe või mitme küla kohta vastavalt külavanema statuudile. Tegutsema peab külaselts mittetulundusühinguna. Koostada tuleb tegevuskava. Raha on lubatud kasutada nii investeeringu- kui ka tegevuskuludeks.”
Viimasel kahel nädalal peeti kolm koosolekut, külavanem valiti taas Voosel, Pikval ja Araval ning Kihmlas ja Salumäel. Riivo Noore sõnul soovitakse, et igal külal oleks oma visioon, mis suunas tahetakse liikuda, mis on eelisvajadused ja millele saab hakata lahendusi otsima kaugemas tulevikus.
Voose – hea rütmi hoidmine
Kehrast 23 ja Alaverest 10 kilomeetri kaugusel asuva Voose küla sõlmpunkt asub rahvamajas, kus korraldatakse 2005. aastal loodud külaseltsi üritusi ja teisi kogukondlikke ettevõtmisi, näidatakse kino ja etendatakse näitemänge. Vooselaste omanäolisi üritusi, näiteks talispordipäevi, on kajastatud telesaadetes ja peavoolumeedias. Külal on logo, laul „Voose lugu” ja film. 2011. aastal pälvis küla laureaaditiitli konkursil Kaunis Eesti Kodu ja neid on toodud eeskujuks.
„Me pole seadnud eesmärki tiitleid korjata, peamine on, et kodupaigas oleks endal hea ja ka keskkond oleks hea,” ütles ülemöödunud pühapäeval taas Voose külavanemaks valitud Andrus Nilisk ja lisas, et teist samasugust külaplatsi, nagu on neil, mujalt Eestist naljalt ei leia. See asub looduskaunis kohas mägede vahel koos tantsulava ja katusealusega, mängida saab korvpalli ja võrkpalli ning panna oskused proovile madalseiklusrajal.
Ühtki teist kandidaati külavanema kohale ei esitatud ja Andrus Nilisk jätkab ühiskondlikus ametis, mille eelmine külavanem Mare Elm talle üle andis: „Üks eesmärke on, et kogukond suureneks.”
Valla servas asuvale Voosele on kodu rajanud 69 püsielanikku. Andrus Niliski sõnul kinnisvara teadaolevalt müügis pole, leidub aga talusid, kus käiakse suve jooksul harva.
Teoreetiliselt võiks Vooselt 51 kilomeetri kaugusele pealinna ka tööle sõita, möönis Põhja-Eesti Ühistranspordikeskuse tegevdirektorina leiba teeniv Andrus Nilisk. Samas lisas, et maal elades autota läbi ei saa, pigem kuluks perele ära kaks autot: „Huviringid tegutsevad Kehras, Alaveres ja naabervallas Kosel ning kui laps jääb sinna kohe pärast kooli, peab talle õhtul järele ikka sõitma.”
Külavanema sõnul on kiire internet ka külas väga vajalik: „Tuleb lüüa kopp maasse, et iga majapidamine saaks 2022. aastaks internetiühenduse. Voosel elava Tanel Talve vahendamisel eraldas riigikogu liige Erki Savisaar selleks sihtotstarbeliselt 10 000 eurot. Elektrilevi teeb oma osa ja kui valguskaabli paigaldamisel peaks raha puudu jääma, siis kindlasti räägime vallaga, kuid esialgu tahame saada eraldatud katuseraha kui omaosalusega hakkama.”
Isegi kui külaga otsest sidet pole, tasub minna mitmekesisele loodusmaastikule rändama või osa saama Voose Päikesekodu teenustest.
Pikva ja Arava – hoovõtt uueks arenguks
Pikva ja Arava külade ühistegevuse ohje hoiab 2003. aastal loodud MTÜ Pikva-Arava Külaelu, kus on 48 liiget. Möödunud neljapäeval toimunud koosolekul valiti külavanemaks Erik Jüriöö, kes viimasel viiel-kuuel aastal on kuulunud külaseltsi juhatusse. Ta edestas valimisel pikaajalist külavanemat Martin Kuivallikut.
Pikval elab 116 ja Araval 43 sissekirjutusega inimest, kokku 159 püsielanikku. Pikval on ka suvilate piirkond, sealsete inimeste arvel võib kogukond kasvada kahesajani.
Erik Jüriöö sõnul valitakse külaseltsile uus viieliikmeline juhatus, kes hakkab koostama tegevuskava. Ees ootavatest töödest nimetas ta Pikva seltsimaja värskendamiskuuri, selle juurde uue valla- ja külakaardi ja teadetetahvli paigaldamist, uue külaplatsi rajamist seltsimaja hoovi. Ette tuleks võtta Kehra suuna bussiootepaviljoni korda tegemine samamoodi, nagu kolm aastat tagasi ehitati Alavere suuna bussiootepaviljon hoogtööpäevaku Anija Lüliti ajal. Külavanem lisas, et inimeste vabaaja veetmisele aitaksid kaasa mänguväljak ja pargiala seltsimaja juures.
Pikva ja Arava elanike ühistegevuse keskpunktiks võibki pidada Kose maantee äärset Pikva seltsimaja, sealt Kehrasse on kuus ja Alaverre neli kilomeetrit. 2005. aastal ostis MTÜ Pikva-Arava Külaelu endise kauplusehoone veidi rohkem kui 3000 euro eest.
Seltsimaja sai toona Euroopa Liidu projektiraha ja Anija valla omaosaluse toel värske kuue. Parandati katus, renoveeriti ahjud ja ruumid, sisustati kööginurk, osteti karaoke- ja kodukinoaparatuur. Küla-plats rajati mõisaaegse rohujahuveski taha asfaltväljakule lava ja kiikedega. Ühiselt on peetud vastla-, volbri-, jaani- ja mihklipäeva koos seltsi koosolekuga, jõulusid.
Pikemas järjekorras võiksid ees seista Pikva küla läbiva maantee äärde ja peamistele ristmikele valgustuse ehitamine ning kaasa aitamine kergliiklustee rajamisele Kehrasse ja Alaverre: „Mu vanem poeg sõidab rattaga Kehrasse treeningutele ja kui ta saaks minna mööda kergeliiklusteed, oleks liikumine ohutum ja vanemad muretumad.”
Erik Jüriöö elas perega Alaveres ja alates neljandast eluaastast Pikvas, kuhu ta kümme aastat tagasi pärast õpinguid Tallinnas taas püsivalt elama asus: „Ootame külaelanikeks ettevõtlikke noori inimesi. Neid, kes tuleksid kodukanti tagasi ja tahaksid ka kogukonna elus innukalt kaasa lüüa.”
Kui suurt pingutust eeldaks kunagisele talukohale enda tuleviku rajamine? Selleks peab olema meeletu soov just selles paigas elada, vastas Anija valla vee-ettevõtte Velko AV juht Erik Jüriöö: „Maal ei saa minna viie-kümne minutiga kinno ega burgerit sööma, huvid ja suhtumine peavad olema teistsugused. Mulle siin meeldib.”
2007. aastal pälvis Pikva küla Harjumaa Kauni Küla tiitli. Küla vaatamisväärsus on korrastamist ootav Pikva mõis. Kõrval püüavad pilku kellatorn ja Tallinna diakooniahaigla kabeli järelejäänud osade abil taastatud Pickwa Miikaeli kabel, mis on ainus sakraalehitis Anija vallas. Pikvat läbib Pirita-Vastseliina palverännutee ja ka sel suvel on palverändurid ööbinud seltsimajas.